VÕSU TEEMEISTRI MAJA OOTAB

KAITSELIIDU LIIKMEID

AASTA NAISKODUKAITSJAST sai ometi kordlihtsalt tegevliige

KAITSELIIDU AJAKIRI6/2015

KUIDAS ANNAKSID ESMAABI PLAHVATUSE OHVRILE?

PERSOONUuel aastal uue kava rütmis

PERSOONKaire Lõhmus – aasta naiskodukaitsja 2014

VÄLJAÕPEMuljed Sõrve retke esmaabipunktist

NAISKODUKAITSEHüpe jääkülma vette ehk staabiassistendid Rootsi staabis õppusel

VÕIDUPÜHA PARAADVõidupüha paraad 2015 Kärdlas

NAISKODUKAITSEHiiu naised näitasid paraadil sirget selga

NAISKODUKAITSEMina, naiskodukaitsja

AJALUGUAkadeemilise jaoskonna liige: noor, rahutu ja (nina)tark

SÕJARAUD62 tonni Ameerika rauda ehk Abrams M1A2

HARITUD SÕDURÕigusemõistmine sõjaajal

MILITAARTURISMLäbi raskuste Põrgupõhja võitjaks

MILITAARSPORTTervislik liikumine ja sport ei ole valmisteenused

VÄLJAÕPEKa Kaitseliit turritas Siilil okkaid

NOOREDMini-Erna võitsid teist korda järjest Pärnumaa noorkotkad

NOOREDSuurlaager pakkus ohtralt ühistegevust

NOOREDNoored proovisid kätt ajakirjanduses

MAJANaiskodukaitse maja Võsul – rohelise maakonna rohelises vallas

SOODUSTUSHea matkavarustus säästab tervist ja aega

KAITSELIITNaiskodukaitse teenetemärgid

10

12

16

20

24

26

30

32

36

40

44

62

56

46

64

6 | 2015

KAANEFOTO: MERLE RÜÜTEL

60

69

70

50

www.facebook.com/kaitsekodu

Kommenteeri

artikleid,

vaata pilte, hoia

silm peal ajakirja

ilmumisgraafikul

6 | 20154

Ega tal kaua lastud lihtliikmena

organisatsioonis olla, sest temas nähti kohe juhi

potentsiaali

Hiiu naistel on alati midagi üllatavat varuks. Kogu töö käib naeru ja nalja saatel,

mis ei tähenda kaugeltki, et tõsisemad toimingud jääksid

tegemata

Naiskodukaitse on pannud mind mõistma,

miks me seda kõike teeme, miks see on

oluline

12Kõik, kes on

staabiassistendi tööga kokku

puutunud, teavad, et vajalikud

vahendid on paber, pliiats ja

side (ükskõik, mis kujul)

20

26

30

56 | 2015

Hea üldfüüsiline ettevalmistus peaks olema kaitseliitlasele oluline tegur iseenda organiseerimisel

Võistluse pidulikul lõpetamisel mainisid paljud, et nii rasket Mini-Ernat ei mäleta keegi

6 | 2015

Kõige kõrval, mis võiks meid Võsule meelitada, ootab siin üks omapärase arhitektuuriga maja Luha tänavas – Naiskodukaitse hallatav õppe- ja puhkekeskus

Asutuste ja institutsioonide sõjaaegsed ülesanded peavad olema võimalikult sarnased rahuaegsetega

40

46

56

64

6 | 20156

Vendade Vilbergide karikavõistluse topeltvõit läks Viru malevasse18. juulil korraldas Kaitseliidu Rapla malev Tallinna maleva Männiku lasketiirus maailmameistrite Kristjan ja Johannes Vilbergi karikavõistluse lahingurelvast SKY laskmises. Võistluse võitis meeste arvestuses Viru maleva kaitseliitlane Peeter Pops. Teise koha karika tõi Viru malevasse Andres Lepik. Kolmandaks tuli Rapla maleva laskur Kalle Toomet. Harjutuses 30 lasku lamades saavutas parima tulemuse seenioride võitja Pentti Ukkonen 248 silmaga. Seenioride arvestuses viisid külalisvõistlejad kolm võidukarikat ja ka neljanda koha Soome. Alles viies koht jäi Eestisse, see läks Sander Gutmannile Viru malevast.

Kaitseliitlased toetasid Ühendkuningriigi mereväe õppelaevade visiitiLäänemere õppereisi Eesti tuuril 6.–12. juulini osales neli kuningliku mereväe P2000 klassi õppelaeva. Eesti vastuvõtva riigi toetust (Host Nation Support ehk HNS) osutasid läviohvitseridena Kaitseliidu Tallinna, Pärnumaa ja Saaremaa maleva liikmed koostöös Ühendkuningriigi Eesti suursaatkonna ja Eesti mereväega. Malevateülest koordineerimist korraldas Tallinna maleva Meredivisjon, mis on juba kümmekond aastat osalenud mereväe laevavisiitide vastuvõtmisel. Lisaks abistamistele sadamates laevade juures osalesid kaitseliitlased ka ülesõitudel, et jagada külalistele lisateavet kohalike veeteede jms osas.

Kübassaare retke võit jäi Saaremaale13. juulil Pöide valla territooriumil korraldatud üheksanda Kübassaare retke esikoha saavutas saarlaste võistkond Hunt ja Kolm Põrsakest koosseisus Helina Turja, Madis Roosipuu, Karl Pruul ja Siim Paomees. Teine koht läks võistkonnale Moorad ja kolmanda koha sai AM 2 ehk ameeriklaste võistkond. Raja pikkus oli umbes 17 kilomeetrit ja läbida tuli kuus kontrollpunkti. Retk läks sujuvalt üle finišipaigas peetavaks Saaremaa maleva perepäevaks. Rajale läks kokku 14 võistkonda. Kaks osalenud võistkonda koosnesid 1. jalaväebrigaadist tulnud ameeriklastest.

Lääne maleva ajaloopäev Lihulas8. augustil peeti Lihulas Lääne maleva ajaloopäev ja tähistati Lihula Vabadussõja mälestussamba avamise 80. aastapäeva. Ajalookonverentsil Lihula mõisas rääkis Mai Schröder Lihula Vabadussõja mälestussamba ajaloost, Merike Jürjo Naiskodukaitse ajaloost Läänemaal ning Kaja Lotman ja Kersti Täht tegid ettekande Naiskodukaitsest Lõuna-Läänemaal.

Sündmused

VIR

U M

AL

EV

VIKTORIA LATKIN

BR

ITI

SA

AT

KO

ND

7

Kaitseliitlased Balti vabatahtlike spordimängudel LeedusJuuni lõpul peeti Pabrades XXV Leedu vabatahtliku kaitseorganisatsiooni KASP spordimängud, millest Kaitseliit võttis osa neljandat korda. Parimad saavutused ja tulemused tõid koju Aivar Rehemaa Valgamaa, Rain Eensaar, Indrek Roos, Kristjan Roos ja Jaanus Roos Tartu ning Henry Tammann Alutaguse malevast ja Imre Õim Kaitseliidu peastaabist. Mitteametliku võistlusalana viidi läbi saapaheide, mille võitis ühe katsega piirdunud Aleksander Tammert.

USA Rahvuskaardi ülema asetäitja kohtus Kaitseliidu ülemaga24. juulil kohtus Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide Rahvuskaardi ülema asetäitja kindralleitnant Joseph L. Lengyel Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ja peastaabi ülema kolonel Ilmar Tammega. Nii kindral Lengyel kui ka kindral Kiili rõhutasid kahe organisatsiooni koostöö tähtsust ja olulisust tänases muutunud julgeolekukeskkonnas. „Rahvuskaart ja Kaitseliit on mitmeti erinevad, kuid nende vahel on üks ühine kordaja – kodanike vaba tahe panustada riigikaitsesse,“ ütles kindral Kiili. Eestil on kujunenud eriti tihedad sidemed Marylandi osariigi Rahvuskaardiga. 1993. aastal alanud koostöö raames toetab Rahvuskaart Kaitseliitu väljaõppe ja koolituse korraldamisel nii Ameerika Ühendriikides kui ka Eestis ning panustab Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisse.

6 | 2015Suundorienteerumises on parimad tartlased4. juulil peeti Tartu maakonnas Haaslava lähistel Kaitse-liidu meistrivõistlused suundorienteerumises. Võistlused peeti individuaalses ja võistkondlikus arvestuses meeste M21, M40 ja M50 ning naiste N21, N35 ja N45 võistlusklas-sis. Päikesepaisteline suvepäev oli toonud kohale rekord-arvu võistlejaid. Start anti kell 10 hommikul ja finiš suleti kell 14. Tänu võistlejate arvukusele oli kõikides võistlusklassides tõsine konkurents. Võistkondlikult läks üldvõit Tartu ma-levale. Võistkondlik teine ja kolmas koht läksid vastavalt Saaremaa ja Võrumaa malevale.

Kaitseliidu langevarjurid harjutasid koostööd ameeriklastega23. juulil viisid Eestis õppustel viibivad USA langevarjurid ja Eesti Kaitseliidu liikmed läbi langevarjuhüpete ühisõppuse Black Hawk UH60 helikopteri pardalt. „Koostöö liitlaste-ga on meie kaitseliitlastele ülimalt oluline, et kõik osapooled oleksid teadlikud kasutata-vatest protseduuridest ja tunneksid kasu-tatavat varustust,“ ütles Kaitseliidu-poolne hüpete koordinaator kapten Mihkel Haug. Langevarjuhüpetel osales ligi 80 sõdurit 173. õhudessantbrigaadist ja 30 kaitseliitlast.

6 | 2015

TII

T T

AM

BE

RG

LY MENOV

HE

LE

N S

AA

L

KA

DI

KA

NG

UR

6 | 20158

Au

gu

stSe

pte

mb

er1 1914 algas

Esimene

maailmasõda

2

3 4 1919 lõpetasid

eestlased

Ostrovi ja

Porhovi suunal

edasitungi

Venemaale

5 6 1940 otsustas

NSV Liidu

Ülemnõukogu

võtta Eesti NSV

Nõukogude

Lii du koos-

seisu

7 8 9

10 11 12 13 14 1889 sündis

Otto Tief

15 16

17 18 1997 algasid

esimesed

ajateenijate

kursused La-

hingukoolis

19 20 Taasiseseis-

vumispäev.

1991 taastati

Eesti riiklik

iseseisvus

21 22 23 Kommunis-

mi- ja nat-

sismiohvrite

mälestus-

päev; 1939

kirjutati alla

Molotovi-

Ribbentropi

paktile;

Jõgeva

maleva

aastapäev

24 25 1944 langes

Tartu Pu-

naarmee

kätte

26 27 28 1941 oku-

peerisid

Saksa väed

Tallinna;

1998 loodi

BALTRON

29 1940 algas

Eesti sõjaväe

liitmine Pu-

naarmeega;

KVÜÕA

aastapäev

30

31 1994 lahkusid

viimased

Vene väed

Eestist

9

1 Tead-

mistepäev;

Kõrgema

Sõjakooli ava-

rivistus; 1939

algas Teine

maailmasõda

2 Naiskodukait-

se aastapäev

(loodi 1927);

1945 lõppes

Teine maail-

masõda

3 1991 otsustas

Eesti ülem-

nõukogu

moodustada

kaitsejõud

4 5 6

7 Sakala ma-

leva aastapäev

(malev asutati

1917)

8 Võrumaa ma-

leva aastapäev

(malev asutati

1917)

9 10 1994 läks

Miinisadam

mereväe

kasutusse

11 12 13 1994 loodi

BALTBAT

14 15 16 1919 algasid

esimesed

Eesti ja

Nõukogude

Venemaa

rahuläbi-

rääkimised

17 1944 algas

Punaarmee

suurpeale-

tung Emajõe

rindel

18 1917 asu-

tati Tallinnas

Omakaitse

19 1995

loodi kait-

sejõudude

väljaõp-

pekeskus

20 1944 peeti

Avinurme

lahing

21 Ülemaailmne

rahupäev;

1944 peeti

Porkuni

lahing

22 Vastupanu-

võitluse

päev; 1944

langes Tal-

linn Punaar-

mee kätte

23 1944 peeti

Keila ja

Harudevahe

lahing

24 25 Harju maleva

aastapäev;

1942

moodustati

Punaarmee

8. Eesti

Laskurkorpus

26 27 Lääne maleva

aastapäev

(malev asu-

tati 1917)

28 1939 sõlmiti

baaside le-

ping;

29 30

Kalender

26

1978 langes viimane metsavend August Sabbe;

1994 võttis Riigikogu vastu esimese sõjaaja riigikaitse

seaduse

96 | 2015

Inspiratsioon

kaitsekodu

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett: Allan Kukk/Directormeedia

Küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastisTellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee)Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad: 31.august, 12. oktoober

KaitseliitKaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vaba-tahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste har-jutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioo-nina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatu-sele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuu-riüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. ok-toobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskon-nas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne num-ber ilmus 20. juunil 1940.Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaa-re juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Meid ümbritsevad inimesed: pere, kolleegid, kursusekaaslased, sõbrad. Keegi netiblogija on välja arvutanud, et keskmiselt kohtab linnaela-nik teadliku elu jooksul koguni 80 000 inimest. Sõpradeks oleme ilmselt saanud nendega, kel-lega mõtleme sarnaselt. Raudselt on ka teist-suguseid. Vaat nemad on eriti huvitavad! Need inimesed, kelle teguviis paneb küsima „miks?“, sunnivad sind mõtisklema väljaspool oma ta-valist mõttekasti. Kujutle näiteks olukorda, kus käsitlemist vajab mingi rutiinne probleem. Näi-teks kaovad tööriistad alailma ära, sest ilmaski ei viitsi sa neid pärast kasutamist garaaži viia. Asute otsima lahendust, appi tuleb veel kolm inimest ja nad kõik mõtlevad täpselt ühtmoodi:

„Tegelikult peaks nad siiski garaaži viima, see oleks loogiline koht.“

„Jah, tööriistad käivad garaaži.“„Aga kui nad ikkagi jäävad vedelema? Seni on

ju alati jäänud.“„Peaks ikka ära viima.“„Peaks jah.“Mis sellest dialoogist kasu oli? Mitte tuhka-

gi. Vaja oleks kedagi, kes mõtleks teisiti, olgu või veidralt. Paneme kruvikeerajad ehtekarpi magamistoa kummuti peal. Vähemalt hakkad mõtlema.

Naiskodukaitsjaid on rohkem kui kaks tuhat ja sellesse numbrisse oleme suutnud mahutada neist vaid mõned. Aga loodan, et kui oled nais-kodukaitsja, leiad siit ikka midagi teistsugust. Ja kui pole, veel parem. Siis leiad neid naisi tundma õppides kindlasti mõttelise kruvi-keeraja, millega silmaringi kraadikese võrra avaramaks keerata.

peatoimetaja

KAITSELIIDU AJAKIRI 6 | 2015

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

6 | 201510

PE

RS

OO

N

Käesoleva aastaga lõpeb

Naiskodukaitse kehtiv aren-

gukava, seega tuleb sügisel

asuda koostama uut.

Tekst: AIRI TOOMING

Uuel aastal uue kava rütmis

Uus aastaring toob Naiskodukaitsele hulgaliselt tegevusi, mis järgivad juba väljatöötatud ja paikaloksunud rutiini, ent arenevale organisatsioo-nile kohaselt on meil loomulikult kavas ka väikesi suunamuutusi ja uusi projekte. Suurima mõjuga saab olema arengukava koostami-ne aastateks 2016–2020, sellega paneme paika peamised eesmärgid, mille nimel lähiaastatel pingutame. Samas vajavad uut hingamist ka

mõned väljaõppevaldkonnad ning testimist ja ellurakendamist uued e-õppe võimalused.

Naiskodukaitse arengukava koostamineNaiskodukaitsel on kehtiv arengu-kava aastateks 2012–2015. Seega saab läbi üks arengusihte seadev periood ja lähikuudel ootab ees uue arengukava koostamine. Rõõm on tõdeda, et oleme endalegi üllatuseks

Airi Tooming on praegu

pisipojaga lapsehooldus-

puhkusel, kuid Naiskodu-

kaitse tegemistes ikka oma

kohusetäitja Ave Proosi

kõrval

116 | 2015

PE

RS

OO

N

Lääne maleva kaitseliit-

lane Aivo oli selle pildi

tegemise ajal 40. Just nii

vana on ka Kaitseliidu sta-

tistiliselt keskmine liige

suutnud neli aastat tagasi püstitatud eesmärkide suu-nas liikuda ja enamik neist on täidetud oodatud mahus. Loomulikult on ka valdkondi, kus kõik pole täielikult õnnes-tunud.

Liikmete arvu osas seadsime eesmärgiks 2015. aasta lõpuks 2200 naiskodukaitsjat, ent pool aastat enne tähtaega on meid juba 2261. Plaanide kohaselt oleme loonud ja ajakohastanud hulga dokumente, vabatahtlike juhtidega viiakse läbi arenguvestlusi, rakendunud on mentorprogramm, töötavad ajaloo- ja sümboolikakomisjon. Rõhku on pandud instruktorite koolitamisele, välja on töötatud baasväljaõppe käsiraamat. Perioodi jooksul on uue ja värske suunana olnud fookuses parameedikute väljaõpe ning tõhusa esmaabiinstruktorite võrgustiku loomine. Suuri pingutusi oleme teinud liikmete aktiivsusnäitajate parandamiseks. Naiskodukaitse tegevuses osaleb aasta jooksul 75% liikmetest ja liikmemaksu tasu-mise kohustust täidab umbes 70% liikmetest.

Uue perioodi arengukavas jätka-me alustatud projektidega, korrigee-rime liigoptimistlikke eesmärke ja seame saavutamata sihtide täitmi-seks uued tähtajad. Samas on selge, et Naiskodukaitse tegevus rikastub lähiaastatel ka uute kursuste ja pro-jektidega, nt kodanikuturvalisuse ja meditsiini valdkonnas.

Arengukava koostamisse saavad soovi korral panustada kõik naisko-dukaitsjad. Siiani oleme teinud aju-rünnakuid instruktorite ja juhtide õppepäevadel, siseveebis on korral-datud mõttevahetus Naiskodukaitse väärtuste teemal. Kutsun kõiki nais-kodukaitsjaid kaasa rääkima, kui edastame meililistide, siseveebi või muude kanalite kaudu üleskutseid

panustamaks parima arengukava valmimisse.

Kodanikukaitse valdkonna arendamineJuba aastaid oleme üritanud käima lükata igapäevaturvalisuse kur-sust. Koolitatud on instruktoreid ja ringkondades on läbi viidud kursusi naiskodukaitsjatele. Siiski oleme pidanud tihti tõdema, et huvi kur-suse vastu on pigem tagasihoidlik ja kogu protsess pole kulgenud ooda-tud tempos. Samas on ilmne, et nii iga naiskodukaitsja kui soovitavalt kõik kodanikud peaksid omandama turvalisuse baasoskused. Nüüdseks oleme algatanud kursusekava reval-veerimise, millega seoses peaks aset leidma mitu suurt muudatust.

Senise kursuse põhisisuks on olnud tuleohutus ning kodu- ja keskkonnaturvalisus. Plaanide järgi lisame kursusele nn tsiviilkaitse teemad, nt käitumisjuhised elanik-konnale keemilise ohu ja sõjalise rünnaku korral. Keskkonnaturvali-suse temaatikas lisanduksid prak-tilised nõuanded, kuidas katast-roofi de korral käituda. Lisanduvad ka praktilised enesekaitsevõtted ja baasteadmiste tasemel küberturva-lisuse temaatika.

Lisaks sisu revalveerimisele plaa-nime nn kodanikukaitse mooduli lisada Naiskodukaitse baasväljaõp-pesse. Praegu koosneb meie baas-

EV

EL

I N

ÕG

U

väljaõpe neljast iseseisvast moodulist: organisatsiooni-õpetus, esmaabi, toitlustami-ne, sõdurioskused. Viienda mooduli lisamisega tagame, et

turvalisusega seotud teadmised ja oskused jõuavad iga naisko-

dukaitsjani. Samas oleks moodul iseseisva kursusena läbiviidav ka organisatsioonivälistele sihtgrup-pidele.

Samas rütmis edasiLoomulikult on selge, et ülalkir-jeldatu ei teostu hetkega. Senised kogemused näitavad, et uute projek-tide kvaliteetne juurutamine võib võtta aega aastaid. Ent tulemus on seda kvaliteetsem, mida põhjaliku-malt on protsesse ette valmistatud, sealjuures on oluline, et muudatuste vajalikkusesse usutakse Naiskodu-kaitse igal tasandil.

Meditsiinivaldkonnas jätkame parameedikukursuse läbiviimist. Esmakordselt korraldab Naiskodu-kaitse 2016. aastal kahes piirkonnas sanitarikursuse, mille läbimine on edaspidi eelduseks parameediku-kursusele kandideerimisel.

Paslik oleks esile tuua veel e-õppe võidukäiku Naiskodukaitses. Tänaseks on hulk naiskodukaitsjaid läbinud e-õppena Naiskodukaitse administreerimiskursuse, peaaegu kasutamisvalmis on toiduhügieeni-kursus ja lähitulevikus peaksid ka välikokad oma erialakursust saama osaliselt läbida kodust lahkumata. Kõik see on teostunud suuresti tänu koostööle Kaitseliidu kooliga.

Nõnda liigume Naiskodukaitses üheskoos juba harjumuspärases rütmis: viimistleme ja püüame teos-tada üha kvaliteetsemalt seda, mis on juba traditsiooniks kujunenud, ja seame uusi sihte, et rakendada kasvava ja päev-päevalt tugevneva organisatsiooni kogu potentsiaali.

Arenguka-va koostamisse

saavad soovi kor-ral panustada kõik naiskodukaitsjad.

6 | 201512

PE

RS

OO

N

Kaire Lõhmus – aasta naiskodukaitsja 2014

ME

RL

E R

ÜÜ

TE

L Kaire peab end pigem militaarseks naiseks kui rahulikuks kanaemaks. Talle meel-

dib tunne, mis tekib, kui ta on katsetanud oma vastupidavuse piire ja saanud olla

laigulises vormis keegi, kes ta igapäevaselt ei ole.

Tekst: REINIKA TATTER

136 | 2015

PE

RS

OO

N

Sellepärast ta suure innuga naiskodukaitsja ongi, et see pakub võimalust tegelda niivõrd erisugus-te asjadega, mida ilma selle organi-satsioonita kogeda polekski või-malik. Matkadel usaldatakse kaart just tema kätte ja õnnelikult on nad siiani ka metsast välja tulnud.

Perega koosFüüsilised pingutused ei ole ainsad, millega Kaire rinda pistab, ta te-gutseb õigupoolest kõikides eriala-gruppides. Meelsasti asub ta ka kulpi liigutama ja toitu jagama. Ta on käi-nud toitlustamas nii lastelaagreid kui ka meeste õppusi ning jaganud suppi suurematel avalikel üritustel. Kaire sõnutsi on tal katla juures küll pisut keeruline olla, sest kodus on ta harjunud tegema süüa katsetades. Talle meeldib tavapäraseid toite hoo-pis teistsuguseks kujundada, lihtsat kastet ja kartulit ta oma köögis küll vabatahtlikult ei valmista.

Vaatamata sellele, et Kaire on jäägitult pühendunud Kaitseliidu tegevustele, ei ole tema perekond pidanud temast puudust tundma. Tänaseks on Kairel täiskasvanud poeg ja tütar ning juba ka kaks lap-selast. Lapsi on tegevustesse kaa-satud maast-madalast. Nad on oma vanematega kaasas olnud kõikvõi-malikel õppustel.

Kaire sõnul on laste kasvamise aeg, mil vanemad neid lapsena näevad, niivõrd lühike, et tema pole raatsinud neist eemal olla. Ikka ja jälle pakkis ta rohkem varustust kaasa ja asus koos perekonnaga Kaitseliidu tegevustest osa saama. Perekonnana leiti aega ka kõikvõi-malikeks muudeks väljasõitudeks. Kaire sõnutsi on neil perekonna hoidmise traditsioon juba veregrupi-ga kaasa antud. Näiteks elavad lausa samas koridoris üksteise peal erine-vatel korrustel Kaire vend ja ema-isa. „Perekond on mulle väga oluline, need on minu lähedased, kes küll va-hel oma küsimustega närvi mustaks ajavad, kuid kes mulle alati olemas on. Olen neile väga tänulik.“

Kaire hoiab alles oma poja Jan-Oskari kuuendas klassis vineerist väljasaetud õuna. Sellel õunal on köögis auväärne koht. Alles on ka tütar Mari-Liisi tikitud lillega käte-rätik, mis valmis samuti 6. klassis. Kohvi pakutakse selles kodus vana-emaaegsetest kohvitassidest, mille üle Kaire on väga uhke. See on tema viis hoida oma perekonna asju.

Üleüldse kaunistavad Kaire kodu rohked perekonnapildid ja Kaitselii-du meened. Ta tahab tunda, et talle olulised asjad on talle alati lähedal. Uksest sisse astudes võib silmata kohe ülemisel riiulil asetsevat aasta naiskodukaitsja kipskuju, mis jääbki Kaire kodu kaunistama. Pronksist kuju hoiab Kaire aga kontoris, sellest peab ta tuleval aastal loobuma ja kuju järgmisele tiitlisaajale edasi kinkima.

Loominguline tegutsejaKodus naudib Kaire kõige rohkem lillepeenarde kujundamist. Tema maakodus võib leida lillepeenraid, mida ehivad erineva värvi ja õitse-misajaga lilleoaasid. Peenardesse on paigutatud meisterliku oskusega ka vanu põllutööriistu, mis ostetud maja aida alt leiti. Hetkel tegeleb tubli naine aga uue turbapeenra rajamisega. Kaire on osaline ka

„Eestimaa kaunis kodu“ Järvamaa komisjonis. Tal on võimalus hinnata teisi kauneid kodusid. „Olen rõõmus, et Tiina Oraste maavanemana selle ettepaneku tegi, komisjonis olen amatöör,“ jääb Kaire oma tagasi-hoidlikkusele kindlaks. Kui aga tema teadmised ja oskused koduaia kujundamisest hindamisel abiks ei oleks, küllap poleks teda komisjoni kutsutud.

Kairet jagub kõikjale. Kaitseliidu, perekonna ja oma töö kõrvalt leiab ta aega käia rahvatantsu tantsimas, millega ta on tegelnud keskkoolist saadik. „Mulle meeldib tantsimine, see on osa minust,“ ütleb Kaire. Et kõigi teiste tantsustiilide harrasta-miseks peaks kaugemale sõitma, on ta jäänudki rahvatantsu juurde.

Järvamaal Roosna-Allikul elav Kaire Lõhmus pälvis 2014. aasta naisko-dukaitsja tiitli. Tagasihoidliku naise sõnul tuli see tiitel talle üllatusena, sest aasta oli samasugune nagu kõik teisedki. Tunnustuseni viiski Kairet jäägitu pühendumine Naiskodukait-sele. Ta oli esimene tiitlisaaja, keda kutsuti presidendi vastuvõtule.

Kaire tegevus Naiskodukaitses sai alguse juba 2000. aasta algul. Ega tal kaua lastud lihtliikmena orga-nisatsioonis olla, sest temas nähti kohe juhi potentsiaali. „2001. aastal loodi Paide, Türi ja Järva-Jaani jaoskond. Olin esimene Järva-Jaani jaoskonna esinaine. See oli põnev aeg, olin täis entusiasmi ja tahtmist tegutseda,“ meenutab Kaire.

Raskusi ei kardaMõne aasta pärast sai Kairest Järva ringkonna esinaine, seda koguni kaheks järjestikuseks ametiajaks. Alles 2015. aastal andis Kaire oma ameti uuele ringkonna esinaisele üle. Esimesed aastad möödusid kohusetundlikult ja põhjalikult koo-litustel osaledes. Tal oli võimalus osa võtta esimesest esinaistele mõeldud kursusest Kehtnas, mida pilootpro-jektina katsetati 2002. aastal. Kur-sust mäletab Kaire intensiivsena: hommikul varakult üles ja õppima, õhtul hilja õppides magama.

Vesteldes Kairega Naiskodukait-sest, löövad tema silmad iseäranis särama, kui juttu tuleb side- ja staabigrupist. See teema on talle hingelähedaseim. Ta on läbinud enamiku võimalikke sellealaseid koolitusi. Kahjuks – tunneb Kaire muret – on sellel grupil rakendust vähe. Teadmised kipuvad ununema, kui praktilisi kogemusi pole võima-lik peale ammutada.

Meelsasti ajab Kaire selga laigu-lise vormi ja käib püssi paugutamas, koormusmatkal või teistel füüsi-list pingutust nõudvatel üritustel. Eelkõige meenuvad Kiviõli kandis korraldatud Naiskodukaitse koor-musmatkad. Need on jäänud meel-de, sest need polnud kerged. Kõige tähtsam oli meeskond, õigemini naiskond. Koos Tiiu Väli, Evelin Metsaotsa, Kaire Lätte, Pille Raudse-pa ja Karin Allikuga on Kaire käinud maha kümneid ja kümneid kilo-meetreid. Eriti tugeva jälje on jätnud talvised matkad, kui tuleb lumes sumbata ja vastupidavus proovile panna.

Ega tal kaua lastud lihtliikmena or-ganisatsioonis olla, sest temas nähti kohe juhi potentsiaali.

6 | 201514

K O M M E N T A A R

KIRSIKA ILMJÄRV

Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine:

Märgime usinasti liikmete aktiivsustunde ja -päevi. Imetlen, et Kairel justkui ei olegi ühtegi kehva aastat. Ta on aasta-aastalt olnud aktiivsete liikmete esirin-nas. Eks esinaise roll nõudnudki isiklikku eeskuju, aga ikkagi. Kogu see paberimajandus, aruanded – ta oli esinaisena enda kanda võtnud ja tavaeluga sobitanud mahuka lisatöö. Mõnelegi võis jääda mulje, et Kaire on Naiskodukaitses justkui palgalisena ametis. Vaid vahel harva, siis, kui asjad olid töö juures kuhjunud, vajas ta meie tegemistest time out ’i.

Kaire suudab igas olukorras jääda tasakaalukaks. Ta on alati vana rahu ise, ma pole kunagi kuulnud teda endast välja minemas, häält tõstmas. See on väga hea omadus. Ei saa märkimata jätta, et tema mõnus huu-morisoon muudab pikad maanteesõidud alati mee-leolukaks. Kuigi eraelus iseseisvalt otsuseid langetav ettevõtja, oskab Kaire väga hästi meie organisatsiooni hoida ja meeskondlikult juhtida. Kooliaja tagasihoid-likkus on temas säilinud, kuid seda pisikest sabinat saab näha vaid mõnel tähtsal ülesastumisel. See on nii armas ja inimlik.

Kui aega on, käib ta Väätsal keraa-mikaringis ja jõuab aktiivselt kaasa lüüa Roosna-Alliku kogukonna töös.

„Minu isaema oli õppinud rätsepaks, ta ei töötanud selles ametis, aga õmbles kodus. Mäletan, et pidevalt oli tal mõni tellimustöö käsil, lisaks kudus ta kangastelgedel vaipu ja katteid. Ka minu ema õmbleb, koob ja tikib, käistööga tegelemine on mi-nuga alati kaasas käinud. Õmblesin endale riideid juba siis, kui põhikoo-lis käisin, toona ei olnud ju kauplus-test midagi saada, tuli ise nutikas olla. Olen ise linikuid kudunud ja heegeldanud, käisin Türil veime-vaka kursustel, kus sai proovida nahkehistööd ja siidimaali,“ loetleb Kaire oma loomingulisi hobisid.

„Loovus on igas inimeses olemas, seda peab lihtsalt arendama. Kuigi kiire elu on praeguseks käsitööte-gemise kõrvale surunud, on minu soov õppida selgeks kangastelgedel kudumine.“ Kaire kätte on jõudnud vanavanaisa valmistatud kangastel-jed, ta tahab need töökorda seada.

Roosna-Allikul ei ole inimest, kes Kairet ei tunneks. Kaire pidavat olema kohal kõikjal: oma lastelaste kontserditel, võistlustel, kogukonna üritustel. Lisaks on ta oma fi rma juht tööriiete ja isikukaitsevahen-dite kaupluses. Tööd see naine ei

karda, kui vaja, on koristaja, kui vaja, on juht. Teeb kõike uhkuse ja ülima põhjalikkusega. Tema üheks peami-seks loomuomaduseks ongi põhja-likkus. „Usun, et see on geenidega kaasa antud, imetlen oma ema ja isa, kes on eluaeg rasket tööd teinud,“ räägib Kaire. „Ilmselt nad ei oskagi teisiti, maal elades teisiti ei saagi. Ka mu mõlemad vanaemad olid töökad. Emaema oli pikka aega lüpsja, teda autasustati Lenini ordeniga, lisaks pidas vanaema kodus loomi ja tal oli oma aiamaa, nagu maal ikka, samas

jõudis ta teha käsitööd – tikkida ja lastele sokke kududa.“

Kaire meenutab rõõmuga vana-ema juures veedetud aega ja kahet-seb, et temal praegu oma lastelaste jaoks nii palju aega ei ole.

Tuulemurd on hüva maastikKaire korraldab koos Aldur Lõhmuse, Tiiu Väli ja vabatahtlike abilistega 2006. aastast Roosna-Alliku matka-mängu, mis toob igal aastal kohale uusi osalejaid väljastpoolt asulat. Matkamäng on saanud niivõrd populaarseks, et võistkondade arv saab täis esimeste registreerumi-seks avatud päevadega. Kes on korra mängust osa võtnud, see seab ka järgmisel aastal uuesti sammud sin-na. „Püüame igal aastal võimalikult põneva ja võimalikult uue raja välja mõelda. Aastatega on saanud Roos-na-Alliku kant igatpidi läbi käidud, seega ei ole see kerge. Aldur on see, kes raja välja pakub, kõigepealt kaar-dil, siis, kui võimalik, sõidame raja läbi ja Tiiuga kahekesi käime raja läbi, et olla kindel, kas matkajad suudavad selle läbida. Tihti on nii, et kaardi peal paika pandud rada tuleb veidike muuta. Need kõige raskemad kohad, kus on tuulemurdu ja mets raskelt läbitav, on meile endale ja teistelegi matkajatele kõige rohkem meeldi-nud. Inimestele meeldib end proovile panna, see annab hea tunde.“

Kaire juhtimisel on valitud mit-meid aastaid ka Järvamaa aasta ema. Koostöös Järvamaa maavalitsuse ja Naiskodukaitse Järva ringkonnaga korraldatav aasta ema valimine on üks tähelepanuväärseimaid kon-kursse maakonnas.

ME

RL

E R

ÜÜ

TE

LP

ER

SO

ON

156 | 2015

PE

RS

OO

N

Füüsilised pingutused ei ole ainsad, millega Kaire rinda pistab, ta tegutseb õigupoolest kõikides erialagruppides.

L I S A T E A V E

Kaire LõhmusHaridus

1987–1989 Tallinna majandustehnikum, riigieelarve eriala1991–1997 Eesti Maaülikooli majanduse, ökonoomika ja juhti-mise eriala

Töö

1999–2004 FIE Kaire Lõhmus, töökaitsevahendite müük, töö-kaitsealane nõustamine, raamatupidamine2005 Niine TKV OÜ juhataja

Huvialad

Reisimine, matkamine, lugemine, vaimne eneseareng

Läbitud koolitused

Kaitseliidu koolis (millele lisanduvad kõikvõimalikud Naiskodu-kaitse poolt pakutud oma ringkonna koolitused)2002 Naiskodukaitse jaoskonna esinaise kursus2003 Juhtimiskursus I2003 Sidekoolitus2004 Kriisiõppekoolitus2005 Juhtimiskursus II2009 Instruktorikursus2009 Naiskodukaitse PR-kursus2009 Organisatsiooniõpetuse instruktorite kursus2010 Staabiassistendi baaskursus

Tunnustused

2001 Kaitseliidu Järva maleva pealiku tänukiri kohusetundliku teenistuse eest 2002 Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukiri2003 Järva maleva pealiku tänukiri kohusetruu teenistuse eest 2004 Järva maleva rinnamärk2005 Järva maleva tänukiri2007 III klassi teenetemedal2007 Järva ring-konna tänukiri 2009 Järva maava-litsuse tänukiri2012 Liiliaristi IV klass2013 Järvamaa teenetemärk2013 Kaitseliidu teenetemedal 3. klass2014 Aasta naisko-dukaitsja tiitel2015 Naiskodukait-se keskjuhatuse tänukiri

DM

ITR

I K

OTJ

UH

Kaire põhjalikkust näitab seegi, et ta hoiab alles kõikvõimalikud mater-jalid, mis ta on naiskodukaitsjana koolitustelt saanud. Te ei kujuta ette seda kaustade ja dokumentide kuhja, mille ta minu ette laotas, kui hak-kasime otsima koolituste tunnistusi ja tänukirju. Ta teadis täpselt, mis materjal kusagilt on saadud ja mida see sisaldas ning mäletas koolituste päevakavagi.

Veel mäletab Kaire lugu, kuidas vaim voodi kõrval istus. Neid kum-mituste lugusid on kindlasti kõik Kaitseliidu Alu kooli õppurid kuulnud ja enese nahal ka tundnud. „Midagi salapärast seal majas igatahes on,“ on Kaire veendunud. Igal juhul tirib miski ka Kairet ikka ja jälle Alu mõisa õppima. „Hoian alles materjale, et neid aeg-ajalt üle sirvida. Kursuselt tulles on kõik värskelt meeles, samas hiljem sirvides leiab täiesti uut infot.“ Neid huvitavaid lugusid jagus mulle mitmeks tunniks kuulata.

Lõpuks lihtsalt tegevliigeKaire ei pea ennast despootlikuks juhiks. „Et tegemist on vabatahtliku organisatsiooniga, tuleb tegevliik-metele anda võimalus ise oma ideid välja pakkuda, nii palju kui see on võimalik, anda neile võimalus ise organiseerida ja ka läbi viia,“ arvab ta. Juhi rolliks on Kaire meelest kuu-lata, kinnitada, olla veendunud, et kõik toimib ja ülesanded on jagatud, st kuulata, delegeerida ja kontrollida ning kokkuvõte teha. „Mulle meeldib organiseerida, olen juht, kes kuulab ära kõikide arvamused,“ ütleb Kaire.

Nüüdsest naudib Kaire tegevliik-me staatust: tegeleb iseendaga ja panustab Naiskodukaitse toimeta-mistesse hoopis teises valguses. „Elle Vinni ütles kunagi, et miks oodata, et keegi teine teeb otsuseid, pigem kuuluda juhatusse ja olla ise otsuste tegemise juures. See [mõte] on ka mulle oluline olnud: olen saanud olla Järva ringkonna kasvamise ja kujunemise tunnistaja. Olen suutnud suunata ja julgustada tegevliikmeid, kelles on juhipotentsiaali, kandidee-rima ja juhiks olemist mitte pelgama. Täna on meil Järva ringkonnas tugev ringkonna esinaine ja jaoskondade esinaised, on hea teada, et ringkond toimib. Täna tunnen heameelt, olles lihtsalt tegevliige*.“

* Päris eemale pole Kaire juhtimisest siiski jää-nud: ta kuulub Naiskodukaitse keskjuhatusse.

6 | 201516

VÄ

LJA

ÕP

E

Muljed Sõrve retke esmaabipunktistSõrve retke esmaabipunkti

seadsime 31. mai varahom-

mikuks sisse Nõukogude

armee endise Saaremaa

võimsaima ja moodsaima

rannakaitsepatarei, nn Ste-

beli patarei komandopunktis.

Tekst: HETY HUUM ja ENE VOKK

bumist. Seega oleks meie „surnut“ pidanud kindlasti hakkama elusta-ma – vahekorras 2:30 tegema suust suhu hingamist ja südamemassaaži. Lugesime ülesande positiivselt soo-ritatuks ka siis, kui hingamisteed hoiti lihtsalt avatuna ning massaaži tehti riietest vabastatud rindkerel õige sügavuse ja rütmiga – st 5–6 cm 100–120 korda minutis.Peaaegu pooled võistkonnad jätsid selle kannatanu üldse tähelepanuta või siis tegid otsuse teda mitte elus-tada. Kannatanul ei olnud nähtavaid vigastusi. Kasutasime elustamis-nukku, mis oli piisavalt maskeeritud ja paistis esmapilgul näoli maas lamava inimesena.

Mitu kannatanut vajanuks soojaTeadvuseta peahaavaga kannatanu-le oli tingimata vaja anda stabiilne küliliasend, et hoida hingamisteed avatuna, ja ta kindlasti soojalt katta. Küliliasendiga saadi enamasti hästi hakkama, kuid soojusele erilist tä-helepanu ei pööratud, pigem üritati siduda peahaava, millest immitses veidi verd.Suure kõhuhaavaga kannatanu oli valudes ja kaotanud palju verd ehk tal oli eluohtlik vereringehäire – šokk. Et selle seisundi süvenemist vältida ning leevendada kõhus

Legend nägi ette, et noored matka-jad olid teinud lõkke ja visanud tulle Teisest maailmasõjast metsa alla vedelema jäänud mürsu, mis mingil hetkel plahvatas. Et Sõrves peeti Teise maailmasõja ajal Saksa ja Vene vägede vahel mitmeid lahinguid ja sealt on leitud hulganisti sõjaaeg-seid lõhkekehasid, tundus selline ülesandepüstitus igati sobilik.

Ohutusse paika viimine unustatiKontrollpunktis oli neli kannata-nut. Üks neist oli kliinilises surmas, teine suure kõhuhaavaga ja šokis, kolmas peahaavaga ja teadvuseta ning neljas lahtise sääreluumurru-ga paanikas ja karjuv vigastatu. Et tegemist oli ohuolukorraga – seda oli võistlejatele juhendis ka selgelt öeldud –, olnuks esmane tegevus kannatanute lõkkest eemale vii-mine. Enamik võistkondadest asus siiski kohapeal esmaabi andma ja alles seejärel hakati inimesi trans-portima. Võistlejate omavahelisest infojagamisest võis küll järeldada, et nad olid ohust teadlikud, kuid mil-legipärast oli tung otsekohe inimesi n-ö lappima hakata tugevam nende ohutusse kohta viimise vajadusest.Lavastus kujutas endast rahuaja õnnetust, mis oli juhtunud äsja enne järjekordse võistkonna saa-

176 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

E

Kuna tegemist oli ohuolukorraga Kuna tegemist oli ohuolukorraga

– seda oli võistlejatele juhen-– seda oli võistlejatele juhen-

dis ka selgelt öeldud –, olnuks dis ka selgelt öeldud –, olnuks

esmane tegevus kannatanute esmane tegevus kannatanute

lõkkest eemale viiminelõkkest eemale viimine

2 X

HE

TY

HU

UM

Teadvuseta

peahaavaga

kannatanule oli

tingimata vaja

anda stabiilne

küliliasend, et

hoida hingamis-

teed avatuna

6 | 201518

VÄ

LJA

ÕP

E

Legend nägi ette, et noored matkajad olid teinud lõkke ja visanud tulle Teisest maailmasõjast metsa alla

vedelema jäänud mürsu.

Võistlejate

omavahelisest

infojagami-

sest võis küll

järeldada, et

nad olid ohust

teadlikud, kuid

millegipärast

oli tung otse-

kohe inimesi

n-ö lappima

hakata tuge-

vam nende

ohutusse

kohta viimise

vajadusest

Vajalik oli tõs-

ta kannatanu

kõverdatud ja-

lad kõrgemale,

katta haav ja

erilist tähele-

panu pöörata

soojusele. Jäl-

legi olid selle

viimasega

lood kehvad

lihaspinget, seega ka valu, oli vaja tõsta kannatanu kõverdatud jalad kõrgemale, katta haav ja pöörata erilist tähelepanu soojusele. Jällegi olid selle viimasega lood kehvad.Nagu mainitud, sai suurt tähelepa-

3 X

HE

TY

HU

UM

196 | 2015

L I S A T E A V E

Sõrve retke 2015 tulemusedAfganistanis hukkunud Kristjan Jalaka mälestuseks

korraldatud Saaremaa maleva Sõrve patrullretke

võitis raskeimal ehk punase,l umbes 60 kilomeetri

pikkusel rajal Pärnumaa maleva võistkond. Teine

ja kolmas koht läksid Scoutspataljoni.

Keskmisel, 35-kilomeetrisel ehk kollasel rajal osales üheksa kolmeliikmelist võistkonda. Esimese koha või-tis Gotlandi Hjemvärneti võistkond Ojjamaa, teiseks tuli võistkond Moora Saaremaa Malev ja kolmandaks Saaremaa maleva noorkotkaste võistkond Säbelejad.

Rohelisel ehk kaheksakilomeetrisel rahvarajal osales 380 inimest. Sellel rajal paremusjärjestust ei määratud.

Küliliasendiga saadi enamasti hästi hakkama, kuid soojusele erilist tähelepanu ei pööratud.

nu paanikas jalavigastusega neiu, kellel oli lahtine sääreluumurd. Tema abistamiseks piisanuks kan-natanu ohutusse kohta viimisest ning jalale rahu ja liikumatuse tagamisest, asetades jäsemele toeks seljakoti, rullikeeratud lebomati vmt.

Erinev ettevalmistusHaavade katmiseks sai kasutada rä-tikuid ja salle, mis meie rollimängi-jatel kaasas olid, samuti oli võistleja-tel endil selliseid riideesemeid, kuid siiski kasutati enamasti ära kaasas-olevate meditsiinipakkide sisu.Võib tõdeda, et oli näha ja tunda võistkondade erinevat ettevalmis-tust. Ülesande täitmisel ei hinnatud kiirust ega meeskonnatööd, vaid ainult seda, millist abi kannatanud said ja kas see oleks neid reaalses elus aidanud.Seega tasub esmaabi põhitõed ikka ja jälle üle korrata, sest nagu vana-sõna ütleb: kordamine on tarkuse ema.

Küliliasendiga

saadi enamasti

hästi hakkama,

kuid soojusele

erilist tähelepa-

nu ei pööratud,

pigem üritati

siduda pea-

haava, millest

immitses veidi

verd

6 | 201520

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Hüpe jääkülma vette ehk staabiassistendid

Rootsi staabis õppusel

2 X

ER

AK

OG

U

216 | 2015

Rootsis korraldati 6.–24. ap-

rillini Combined Joint Staff

Exercise (CJSE15) ehk liitlas-

riikide ühendstaabi õppus,

millest võttis osa umbes

1200 inimest.

Selle rahvamassi sees olime ka meie, kaks naiskodukaitsjat, Tairi Lappa-lainen Sakala ja Kaisa Peedosaar Võrumaa ringkonnast. Lisaks nais-kodukaitsjate toetaja ja kaasakutsuja staabiveebel Viljar Hallik Kaitseliidu peastaabist.

Tairi: Kõik algas teate saabumisega postkasti, kus pakuti võimalust min-na staabiassistendina Rootsi õppusele. Et olen välismaistest õppustest ainult head kuulnud, otsustasin kandi-deerida, ja tänu õnnelikule juhusele pääsesingi sinna.

6. aprilli pärastlõunal algas sõit tundmatusse. Et mul oli käsil ülikooli lõpetamine, ei olnud mul eelnevalt kuigi palju aega süveneda õppuse struktuuri ega sisusse. Nautides laeval maitsvat õhtusööki koos väga meeldiva seltskonnaga tabas mind paras paanika, kui hakkasin aru saama, kuhu ma sattunud olen. Hirm oli suur, sest ettevalmistus oli minu standardite järgi liiga vähene, kuid neid sõnu kirjutades olen kolm nädalat hiljem tagasi kodumaal ja ülimalt tänulik kõigile inimestele, kes selle õppusega seotud olid, sest just inimesed minu ümber on põhipõhjus, miks igatsen sinna tagasi ja loodan, et kunagi ka saan.

Kaisa: Laev oli juba pool tundi tagasi sadamast lahkunud ja me istusime õhtusöögilauas. Viljar vastas küsimustele, mis meid ees ootab, ja mainis jutu sees, et seal on kolonel meie staabis. Tairi istus hetk vaik-selt ja küsis siis, et kas nüüd on hilja maha minna. See oli esimene märk, et tulemas on kolm toredat ja tegude-rohket nädalat.

CJSE15 koosnes eelväljaõppest ja õppusenädalatest. Staape oli mitmesuguseid ja need paiknesid erinevates asukohtades. Eestlased tegutsesid staabis 4.MNMB (4. meh-haniseeritud mitmeriigi-jalaväebri-gaad).

Tairi: Eelnädal oli mõeldud staa-biassistentidele ja infohaldusjuhtidele (Information Management Offi cer ehk IMO). Meie staabiassistentide õp-pegrupp ja instruktorid pidid rääkima inglise keeles ja kui keegi rootslastega suheldes unustas, mis keeles tuleb rääkida, tuletasid rootslased ise meel-de: in English, please! Meile õpetati, milliseid süsteeme hakatakse õppusel kasutama ja kuidas need toimivad, et oskaksime seda teavet hiljem saabuvatele osalejatele edasi anda. Kõik, kes on staabiassistendi tööga kokku puutunud, teavad, et vajalikud

Meie staabiassistendid tõestasid, et ka rahvusvahelistel staabiharjutustel pole midagi üle

mõistuse keerulist

Mehhaniseeritud mitmeriigi-jala-

väebrigaadi eesmise juhtimispunkti

isikkoosseis

6 | 201522

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

vahendid on paber, pliiats ja side (ükskõik, mis kujul). Sellel õppusel oli põhirõhk arvutil, kogu dokumenteeri-mine toimus portaalis CAXCIS, kuhu sai luua lahingupäeviku ja kust kõik said ise endale vajalikku informat-siooni otsida. Info levis kiiresti ja kõik, kes huvi tundsid, olid asjaga kursis. Sest raske on joosta mööda enam kui 70-liikmelist staapi ja teavitada inimesi asjadest, mis on just neile tähtsad, kuid see portaal (mille Viljar suurepäraselt üles ehitas) võimaldas määrata informatsiooni sektsiooniti ühe hiireklikiga.

Kaisa: Veel saime kätt harjutada WebCOPiga (Web-based Common Operational Picture). See on pisut keerulisem tarkvara. Tegu on lahin-guvälja haldamise süsteemiga.

Meie, staabiassistentide, ühine moto sellel õppusel oli We aim to please ehk me oleme siin, et abistada. Tööpõld oli meil lai: STEX/RCD (staabi informat-siooni- ehk administreerimiskeskus), TOC (eesti keeles TOK – taktikaline operatsioonikeskus, lahingukeskus) ja FCP (eesti k EJuPu – eesmine juhtimis-punkt). FCP tegutses lahingumasinatel CV 90 ja näiteks üks lahingukeskuse (TOC) tööpäev tõi endaga kaasa enam kui 500 infokillu laialipaiskamise meie brigaadi liikmetele.

Tööpäevad olid pikad ja pingeli-sed, kuid sellest hoolimata leidus eestlastel jaksu, et saada tuttava-maks Rootsi kultuuri ja inimestega. Toidukultuur on neil teistsugune kui meil. Näiteks polnud rootslaste me-nüüs suppi ega magustoitu. Erines

K O M M E N T A A R

VILJAR HALLIK, staabiveebel

Kaitseliidu peastaabi infohaldusjuht

Osalesin sellel õppusel infohaldusjuhina juba kol-mandat korda ja igal aastal õpin midagi uut. Tänavu esmakordselt osalenud Naiskodukaitse staabias-sistendid esindasid oma organisatsiooni ja eriala eeskujulikult ning näitasid julget pealehakkamist ja võimet kiiresti kohaneda. Nagu Kaisa Peedosaare ja Tairi Lappalaise muljetest lugeda võib, oli staa-biassistendi töö põhirõhk informatsiooni haldamisel elektrooniliste vahenditega. Need vahendid, kui neid õigesti kasutada, kiirendavad oluliselt teabe liikumist ja aitavad kiiremini eristada olulist vähemolulisest. Lahinguinfo elektrooniline haldamine on Kaitseliidule veel uus, aga kindlasti tähelepanu vajav valdkond ja sellised õppused annavad meile olulisi kogemusi, kui-das neid meetodeid ka meil rakendada. Muu maailm, nii liitlased kui ka kõik teised, arenevad selles vald-konnas jõudsasti ja Kaitseliit peab nende arengutega sammu pidama. Siingi algab suurte eesmärkideni jõudmine väikestest sammudest ja staabiassistentide kaasamine rahvusvahelistele õppustele võimaldab neid samme kiiremini astuda.

Loodetavasti ei jäänud see osalemine Combined Joint Staff Exercise’il viimaseks ja leiame ka järgneva-tel aastatel tublisid staabiassistente, kes saavad nii pi-kal õppusel osaleda ja hiljem oma kogemusi, näiteks instruktorina, teistele edasi anda.

Selle rahvamassi sees olime ka meie, kaks naiskodukaitsjat, Tairi Lappalainen Sakala ja Kaisa Peedosaar Võrumaa ringkonnast.

Käepäras-

test vahendi-

test meisterdatud

prillid tegid lühinäge-

liku Rootsi ohvitseri

tuju kohe heaks

Kõik, kes on staabiassistendi tööga vähegi

kokku puutunud, teavad, et info peab kohale

jõudma sõltumata vahenditest

2 X

ER

AK

OG

U

236 | 2015

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Sellel õppusel oli põhirõhk arvutil, kogu dokumenteerimine toimus portaalis CAXCIS, kuhu sai luua lahingupäeviku ja kust kõik said ise endale vajalikku informatsiooni otsida.

üksnes neljapäev, mil pakuti tihket hernesuppi ja pannkooke. See on neil traditsiooniline neljapäevatoit.

Rootslastel on lihtne tervitus Hej! Kui soovitakse lihtsalt viisakas olla, kuid teise inimesega mitte pikemalt suhelda, öeldakse Hej-hej! Rootsla-sed on tolerantsed ja külalislahked võõrustajad.

Kaisa: Piisas kuskilt kaugelt lähe-neda rootsi keelt kõnelevale selts-konnale, kui juba mindi sujuvalt üle inglise keelele. Ja iga kord, kui taheti vahetada kiiret infot nende emakeeles, küsiti seda mitte valdava kaaslase käest luba ja vabandati.

Tairi ja minuga töötas samas staabis Rootsi staabiassistent Elenore. Ühel lahingukeskuses istuval ohvitse-ril oli raskusi näha tahvlile kirjutatud teksti ning ta nurises, et kes küll nii pisikese ja loetamatu käekirjaga kir-jutab. Et meie moto oli abistada, tuli Elenorele mõte teha hädas ohvitserile prillid. Mõeldud, tehtud. Valmis said supersuured ja uhked papist prillid. Prillid kenasti hädas ohvitserile üle antud, asus ta neid kohe lõbusasti kasutama.

Kolm nädalat võõral maal ja kiire õppusegraafi k tõid Naiskodukaitse staabiassistentidele palju mõtteid ja kaaslasi.

Tairi: See oli raske õppus, kuid suurepärane kogemus inimestele, kes tunnevad end staabikeskkonnas hästi. See on võimalus panna ennast proovile mitmel moel, tundes nii kaasmaalaste kui ka välismaalaste tuge. Sellest õppusest osavõtmine oli privileeg ja loodetavasti saavad ka teised Eesti staabiassistendid sellisel õppusel osaleda.

Kaisa: Esiteks tänan inimesi, kel-leta oleks mul olnud sellel õppusel sada korda raskem: meie suur abiline Elenore Anderson, meie vaimne ja füüsiline tugi staabiveebel Viljar Hallik, alati abivalmis major Kalle Kõlli ja minu suur abi eesmises juhti-mispunktis kapten Madis Koosa. See õppus oli keeruline ja õpetav. Minu eesmärk on Eestis samasuguses staabis omandatud teadmisi raken-dada. Kindlasti saan oma kogemusi tutvustada ka tulevastele staabiassis-tentidele.

Esimesel nädalal õpetati staabiassistentide-

le, millised on süsteemid, mida hakatakse

õppusel kasutama, ja kuidas nad toimivad

Sellel õppusel oli

põhirõhk arvutil,

kuhu oli võimalik

luua lahingu-

päevik, kust said

kõik ise otsida

vajalikku infor-

matsiooni

2 X

ER

AK

OG

U

6 | 201524

VÕ

IDU

PÜ

HA

PA

RA

AD

Võidupüha paraad 2015 KärdlasTänavusel võidupü-

ha paraadil 23. juunil

Kärdla Keskväljakul

seisis rivis ligi 800

inimest.

Tekst: KAITSE KODU!

Et tänavu veebruaris täitus 25 aastat Kaitseliidu tegevuse taastamisest, olid võidutule toojateks valitud igast male-vast mees ja naine, kes olid veerand sajandi eest kohapealse Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuse taastamise juures. Tuletoojad viisid paraadil presidendilt saadud tule maakon-dadesse.

Paraadil osalesid Kaitseliidu Lääne maleva kompanii (sh Hiiumaa malevkonna liputoimkond), miinipildujarühm ja tankitõrjerühm, Pärnumaa maleva kompanii, miinipil-dujarühm ja tankitõrjerühm, Saaremaa maleva kompanii, Tallinna maleva kompanii (sh Põhja kompanii, Meredivisjoni ja Akadeemilise malevkonna rühmad), Rapla maleva rühm, Küberkaitseüksuse liputoimkond, Naiskodukaitse kompanii, Noorte Kotkaste kompanii ja Kodutütarde kompanii ning po-litsei- ja piirivalveameti rühm. Eesti üksuste kõrval osalesid soomlased, rootslased, poolakad, ameeriklased ja lätlased. Lisaks tegid paraadist ülelennu Eesti, Ameerika Ühendriiki-de, Norra, Itaalia ja Ühendkuningriigi õhusõidukid.

Paraadi juhataja oli Kaitseliidu ülem brigaadikindral Mee-lis Kiili ja rivistaja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm.

Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti vägede võitu Võnnu lahingus Landeswehr’i üle 23. juunil 1919.

RE

IN S

ÄIN

AS

Hiiumaal jalutasid

nii USA tankiüksu-

se kui ka pioneeri-

de rühm

EN

N S

UT

TIN

G

256 | 2015

VÕ

IDU

PÜ

HA

PA

RA

AD

RE

IN S

ÄIN

AS

RE

IN S

ÄIN

AS

RE

IN S

ÄIN

AS

Võimalik vaid Hiiumaal: nii kodutütarde kui ka noorkotkaste lipusaatjateks õnnestus

valida kaksikud

Just nagu sõdurisupp, nii on võidupüha lahutamatu

osa ka tehnikanäitus

Kaitseliidu lange-

varjurid said sel

korral õige laia

sihtmärgi: maan-

dumisel tuli merele

pihta saada

MA

DIS

MIN

TE

L

Et paraad hästi kõlaks, panid pillid kokku

Kaitseliidu ühendorkester, kaitseväe orkester

ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester

6 | 201526

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Hiiumaal jagus võidupüha

puhul rohkesti nii vihma kui

ka päikest, kuid Hiiu naised

olid kenad iga ilmaga

AH

TO

KR

UU

SA

MÄ

E

Hiiu naised näitasid paraadil sirget selga

Ei saa ükski paraad läbi ilma kohalike naiste toetuse-

ta, ka Hiiumaal polnud teisiti. Kes aga on need tublid

Hiiu naised? Saatsime Lääne ringkonna listi palve

iseloomustada mõne lausega Naiskodukaitse Hiiu-

maa jaoskonda ja selles tegutsevaid naiskodukaits-

jaid. Üleskutse oli intrigeeriv.

Tekst: SVETLANA MUSTKIVI, KARIN RÜNKORG

Hetkega sai põhjalik omapoolne ar-vamus naistest teispoolt Väinamerd valmis Lääne ringkonna esinaisel Mare Laidel.

Hiiumaal kui kodusTa ei ole kiitusega kitsi: „Naiskodu-kaitse Lääne ringkonnas on neli te-gusat jaoskonda ja pingeritta on neid väga raske seada. Olen ise Haapsalu jaoskonna tegevliige, kuid tunnistan, et kui Hiiumaa poole seilan ja Helter-maa sadam juba eemalt paistma hak-kab, voolab hinge mingi seletamatu rahu. Kas see on nüüd sellest, et täna-päeva „tsivilisatsioon“ ei ole täielikult saarele jõudnud, või see, et Nõukogu-

276 | 2015

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

de ajal oli see piiritsoon, kuhu pääses vaid lubadega, või see, et jaoskond ise ei ole kuigi suur ja kõik tunnevad kõiki? Midagi siin on teistmoodi.

Inimesed ise – nagu kõik saa-rerahvad – on kuidagi soojemad, rõõmsamad, avalamad ja sõbraliku-mad. Üks legend räägib, et sa võid kasvõi 30 aastat Hiiumaal elada, aga ega sind ikka päris hiidlaseks peeta. Mina tunnen end siin küll nagu kodus. Selle eest oskavad hoolitseda juba kohalikud armsad naiskodu-kaitsjad Karin, Anne, Helja, Marge, Ülle, Jane, Küllike, Anu, Pille jpt.

Hiiu naistel on alati midagi ülla-tavat varuks. Kogu töö käib naeru ja nalja saatel, mis ei tähenda kaugeltki, et tõsisemad toimingud jääksid tege-mata. Omi, ainult Hiiumaale omaseid üritusi, jätkub terveks aastaks. Meie organisatsiooni naised on end seal igas olukorras heast küljest näidanud. Olgu see siis mõni koolitus, õppus, võistlus või muu sootuks teisest valdkonnast ülesanne. Kes mäletab lennuõnnetust aastal 2001? Vähim, mida naiskodukaitsjad siis teha said, oli päästjatele kuuma teed pakkuda.

Hiidlased on ka mandrile alati oo-datud, küll koolitustele ja võistluste-le, ning siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku sünnivadki alati kõige toredamad ideed.“

Soojad ja naerusuised, ent jonnakadNaiskodukaitse Haapsalu jaoskon-na tegevliige Riima Koch, kes elab naabersaarel Vormsil, kirjutab:

„Hiiumaa naistega on mul ainult väga head kogemused. Saare naised on parimad naised: sitked ja tublid, valmis kõigeks ja alati olemas, kui vaja, ka kõige pingelisemas „lahin-guolukorras“ külma närvi ja naeru-se näoga. Lõbus olemine on nende seltsis alati garanteeritud.“

Kaja Mander on Haapsalu jaos-konna juhatuse liige ja näeb hiidlasi oma mõtete kaudu sellisena: „Ma ei ole üldsegi osav sõnade rittaseadja, eriti paberil. Rääkides tuleb vahel palju paremini välja. Minu meelest on Hiiu naiskodukaitsjad eriliselt soojad, positiivsed, rõõmsameelsed ja, mis seal salata, ka mõnusa (nende oma keeli mönusa) huumorisoonega. Igav ei hakka nendega mitte kunagi ja luurele läheks 101%lise kindluse-ga. Nad on alati kohal ja olemas, mis sest, et mandrile jõudmine ja tagasi koju saamine on vahel ooper omaette. Igal võimalusel kallistaksin neid, et endasse ka pisut seda meretagust energiat, soojust ja maalähedust ammutada. Sest kui hiidlased pundis, ei jää midagi tegemata. Nendega on mõnus ja nendega on hea.“

Aive Küünarpuu on olnud Haap-salu jaoskonnas vaid mõned aastad, aga tunnustavaid sõnu jagub temal-gi kuhjaga: „Tuntud-teada väljend on „Hiiu jonn“ ja see väljendub minu meelest Hiiumaa naiskodukaitsjate puhul väga vahvalt selles, et nad on igal rindel rõõmsalt ja uudishimuli-kult asjalikud, hakkajad, tarmukad, ühesõnaga vägagi tegusad ning kuna neid on seal arvuliselt vähem kui mandrinaisi, peavad nad tegu-des olema väljas mitme eest. Teisiti see jonn lihtsalt ei luba.“

Hiiumaa oma aasta isaAnname nüüd sõnaõiguse hiidlaste-le endile, et nad saaksid ise tutvus-tada neid üritusi ja tegemisi, mis eredalt meelde jäänud.

Marge Vähter on juba neljandat aastat Hiiumaa jaoskonna esinaine, kelle ettevõtlikkust ja tegutsemis-lusti on täis jutt, mille ta pani kirja aasta isa valimistest: „Hiiumaal oma aasta isa valimise idee sündis meie jaoskonna naistel 2014. aasta alguses, kui kirjutati Lääne ring-konna arengukava. Haapsalust kodu poole sõites panime juba detaile paika ja nii ta läks. Eesmärgiks on väärtustada isa ja isadust, tunnus-tada mehe rolli laste kasvatamisel, aga ka tema vabatahtlikku tege-

Loomulikult oli

Kärdla paraadil

väljas Hiiumaa ma-

levkonna lipp

EN

N S

UT

TIN

G

6 | 201528

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

vust ühiskonnas. Soovisime anda Hiiumaa aasta isa tiitli isale, kelle peres kasvab kaks või enam last, kes saavad kodunt hoolt, armastust, ees-kuju ja õpetust. Meil oli hea meel, et kanditaate oli esitatud igast vallast kokku seitse, ei julgenud esimesel korral nii palju lootagi.

Meie isadepäevakontserdil oli esinejaid pisikestest Kärdla laululas-test kuni täiskasvanuteni välja, laul-di, tantsiti ja mängiti pilli. Kontserti toetasid paljud kohalikud fi rmad ja omavalitsused. Üritust kavandades oli tunne, et üks kokkusaamine ajab teist taga, sest näost näkku suhtle-mine on meie arvates vajalikum kui kirja teel asju ajada. Kaitseliitlaste seas oli sügisel kuulda veidi nurinat, et kas paljuks ei lähe, kas ikka peab jälle kokku saama, mida te seal küll teete, et nii saamatud olete. No pole midagi, nurinad on üle elatud ja pärast ilusat kontserti olid meeste kiidusõnad kohe naiste kõrvu paita-mas.

Algusest lõpuni oli kõik läbi mõel-dud, viimane kui üks detail paigas.

Esimene Hiiumaa aasta isa on Hiiu valla tubli viie lapse isa ja ühiskondlikult aktiivne mees Jaanus Valk.

Hinges oli ikkagi värin, et kas kõik ikka läheb nii nagu peab, ega me mi-dagi unustanud, kas kõik esinejad on olemas. Palju mõtteid käis tol hetkel peast läbi. Jälgides kontserti, mis oli liigutav, lasin julgelt emotsioonid valla ja pisara voolama.

Esimene Hiiumaa aasta isa on Hiiu valla tubli viie lapse isa ja ühis-kondlikult aktiivne mees Jaanus Valk. Ta sai meie poolt kingituseks Kalle Talvi meisterdatud mehi-se, ehthiidlasliku pingi ehk Pitsu. Hiiumaa jaoskonna naised tegid ühe korraliku maakondliku ürituse.“

Sport teeb rõõmsaksÜks Marge Vähteri suuri kirgi on sport. Ta iseloomustab hiidlaste sportlikke eluviise järgnevalt: „Hiiu-maa naiskodukaitsjad on hakkajad ja sportlikud naised, kes ei pelga vastasteks kutsuda erinevaid jõu-struktuure ja tegelevad meelsasti ka mudilastega. Septembris 2012 korraldasime jalgpallilahinguid saare malevkonna kaitseliitlaste ja tuletõrjujatega. Meie eesmärgiks ei

Tuletooja medalid

Kaitseliidu taastamise

juures olnud vabatahtli-

kele andis üle kaitseväe

juhataja kindralleitnant

Riho Terras

AH

TO

KR

UU

SA

MÄ

E

296 | 2015

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Mitmel aastal on CafeOrientale annetanud kohvikutepäeval teenitud tulu vähekindlustatud perede laste jõulukingitusteks.

olnud selgitada välja mängu võitja, vaid sokutada lahedal sügisõhtul üksteise seltskonnas lõbusalt pall vastase väravasse. Meeste tagasiside oli positiivne. Osalesime ka Hiiumaa meistrivõistlustel jalgpallis, kus saavutasime teise koha. Sama aasta oktoobris kutsusime jõustruktuuri-de meespere võtma mõõtu humoori-kal teatevõistlusrajal.

2013. aasta sügisel oli meie vastaseks „kiiksuga“ pallimänge mängimas juba Kärdla linnavalitsu-se kollektiiv. Ühiselt püüti väga suur võimlemispall vastase väravasse meelitada või joogitopsidest valmis-tatud prillide abil jalgpall märka-matult linnavalitsuse väravavahist mööda saada ja väravasse sokutada. Osalejatel oli hulga tegemist, et

„prillide“ tagant esimesel korral palli tabada, aga pealtvaatajad said süda-mest naerda ja lihased oli järgmisel päeval sportlikult haiged.

Tänavu 1. mail Kärdla linnajook-sul aitasime korraldada kahe- kuni seitsmeaastaste laste Sinililleke-sejooksu, millega toetasime heate-gevuskampaaniat „Anname au!“. Mudilaste seltsis möödus tore päev. Lapsed said tunda tõelist võistlus-pinget ja rahulolu võidukast saavu-tusest ning kõigile riputati kaela vahva käsitööna valminud puidust medal, mille ehteks väike sinililleke.

Meie peades küpsevad uued ja põnevad mõtted, et muuta pimedad sügisõhtud koos sõprade ja liikumi-sega rõõmsamaks.

Lapsed ja mälestusedJane Sinijärv on Hiiumaa jaoskonna aseesinaine ning talle ja tema sõprus-konnale on juba aastaid südamelähe-dased saare vähekindlustatud perede lapsed. Mitmel aastal on CafeOrien-tale annetanud kohvikutepäeval tee-nitud tulu vähekindlustatud perede laste jõulukingitusteks. Sellele heale algatusele on õla pannud ka Hiiumaa naiskodukaitsjad, kes on püüdnud ai-mata kõigi kingisaajate eelistusi ning valinud CafeOrientale poolt heatege-vuseks annetatud raha eest jõuluvana varudest igale lapsele omanäolise üllatuse. Selleks on naiskodukaits-jad enne jõule kogunenud staapi, et lustiga üheskoos kingid pakkida ja jõuluvana, keda assisteerivad sot-siaaltöötajad, priskete kottide ja hea sõnaga teele saata. Kolmel aastal on selline koostöö valmistatud jõulurõõ-mu ligi 200 Hiiumaa lapsele.

25. mail 2012 avati Kärdlas Ristija Johannese kiriku juures 729 Teises maailmasõjas hukkunud hiidlase mälestusmärk „Poiss on koju jõud-nud“. Avatud monument kannab positiivset sõnumit: sõjast saabunud noormees võtab hetkeks kivil istet ja heidab enne kojuminekut pilgu kodukülale. Mälestusmärgi üheks ülesandeks on lepitada sõjas erine-vatel pooltel relva kandnud võitle-jaid.

Monument on hiidlaste seas armastatud ning „Poisi“ juurde kogunetakse, et meenutada ühes-koos sõjas hukkunuid ja küüdita-tuid. Naiskodukaitsjaid on näha koos noorkotkaste ja kodutütardega pärgi asetamas ja mälestusküünlaid süütamas 25. märtsil, mil Hiiumaalt küüditati 270 inimest. Ka kogune-takse koos linnarahvaga mälestus-märgi juurde, et meenutada ajalugu Tartu rahulepingu sõlmimise päeval, võidupühal ja Eesti vabariigi aas-tapäeval. Need hetked on naistele olulised.

Kokad, staabiassistendid, meedikud, laskuridOlulisima militaarpoolelt pani kirja Küllike Tammeveski, kes on Naisko-dukaitse Lääne ringkonna juhatuse liige: „Hiiumaa naiskodukaitsjad ainult ei spordi, toitlusta, heegelda imikutele papusid ega paki kingitusi, vaid pakuvad tuge Hiiumaa malev-konna ja kogu Lääne maleva kaitse-liitlastele. Hiiumaa pinnal korralda-tavatel õppustel on naised ikka katla juures, aga ei pea paljuks kaasa lüüa ka jao koosseisus. 2013. aastal läbis neli naist staabiassistentide kursused Meegomäel. Oma oskused pandi esimest korda proovile samal aastal Põlvamaal staabiassistentide erialavõistlustel, kus kahest hiid-lasest ja kahest läänlasest koosnev võistkond saavutas kolmanda koha. Meie staabiassistendid on oma os-kusi lihvinud alates 8. Orkaanist mh Kevadtormil 2014, aga ka vajalikel täiendkursustel.

Järjest populaarsemaks Hiiu naiste seas on saamas Lääne piir-konna malevate suurõppus Orkaan.

Aastaid on naised osalenud kokkade-na, tehes süüa ja, relv käes, kaitsnud julgelt oma kööki. Õppus hõlmab küll seni Lääne-, Saare- ja Pärnu-maad, kuid kogub populaarsust juba üle Eesti ja tulijaid on piiri tagantki. Üheksas Orkaan korraldati eelmise aasta detsembris Saaremaal. Naised olid ametis staabiassistentidena suurõppuse peastaabis ja lahingu-kompanii koosseisus toitlustamas ning meditsiini tagamas.

Hiiumaa naised on ikka olnud esindatud Naiskodukaitse las-kevõistlustel ja Läänemaa laske-võistlustel meestele konkurentsi pakkunud nii spordi- kui ka lahin-gurelvadest.“

Juubelipapud vastsündinuileSvetlana Mustkivi, Lääne ringkon-na instruktor, toetas ja oli eest-vedamas nn papude ettevõtmist Hiiumaal ja Läänemaal. 2012. aasta oli Naiskodukaitse juubeliaasta – täitus 85 aastat päevast, kui meie eelkäijad panid aluse organisat-sioonile, mida me praegu tunneme Naiskodukaitse nime all. Naiskodu-kaitse Lääne ringkond kutsuski or-ganisatsiooni juubeliaastal kõigile vastsündinuile papusid kuduma-heegeldama.

Käsitööna valminud papudesse oli koondunud tarkus, soojus ja vägi, millega anti edasi sõnum, et iga väike ilmakodanik on meie keskele väga oodatud ja samas ka kaitstud. Rõõmsavärvilised villased papud soojendasid kõikide uute ilmakoda-nike tillukesi varbaid Hiiumaal ja Läänemaal.

Hiiumaa haigla jagas beebidele naiskodukaitsjate ja nende sõprade kootud papusid 2012. ja 2013. aastal peaaegu sada paari ning Läänemaal kingiti koostöös kõigi omavalitsuste-ga üle 250 armsa kudumi.

Naiskodukaitse järgis selle üles-kutsega Soomes tegutseva naisorga-nisatsiooni Martta-liidu algatatud ettevõtmist, mille raames valmis põhjanaabritel näputööna ligi 60 000 villast paput, mille ämma-emandate liit sünnitusmajades uu-tele ilmakodanikele laiali jaotas.

6 | 201530

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Mina, naiskodukaitsjaMõte astuda Naiskodukait-

sesse liikus mu peas juba

ammu, kuid nagu ikka pol-

nud julgust ega ka täit sel-

gust, mida selles organisat-

sioonis tehakse.

Tekst: ALIINE MATISEN

Kõik algas sellest, et astusin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadee-miasse raamatukogunudust õppima ja minu õppekorraldusspetsialistiks oli Lembe Lahtmaa, kes ühel sügi-sesel õhtupoolikul korraldas aka-deemia Mustas saalis ürituse, kus kõneldi Mari Raamotist. Tookord ma ei teadnud, et see oli Naiskodukaitse üritus ja et Lembe on Sakala ring-konna naiskodukaitsja. Olin kunagi näinud selliseid naisi paraadil, selli-seid mustas vormikostüümis naisi. Järgmisel päeval uurisin Lembelt täpsemaid juhiseid. Sain teada, et igas maakonnas on oma ringkond ja jaoskonnad ning sealt edasi uuri-mine läks. Ema sõbranna juhatusel sain kokku Naiskodukaitse Tartu ringkonna toitlustusgrupis tegut-seva Anna Jänesega, kelle kaudu jõudsingi lõpuks Naiskodukaitse Tartu instruktori jutule.

Haiguse kiusteEnamikul lugejaist tekib ehk küsi-mus, miks kirjutan sellisel teemal nagu paljud äsja organisatsiooniga liitunud. Ent tegutsen Tartu ring-konnas aktiivse toetajaliikmena juba kolm aastat (alates 2012. aastast), sest mul üks eripära, mille tõttu ma just toetajaliige olengi ja ametlikult vormi ei kanna. Kuigi soov oli kanda kunagi Naiskodukait-se pidulikku ja laigulist vormi, olen aja möödudes aru saanud, et vorm on kõige väiksem asi selles organi-satsioonis, see on loodud vaid selleks, et erineda teistest organisatsiooni-dest ja silma paista.

Toetajaliige olen vaid ühel põh-jusel: nimelt ei ole ma päris terve

inimene ja elan sünnist saati koos haigusega, mille nimeks on laste tserebraalparalüüs (PCI).

Esimene aasta organisatsioo-nis oli suuresti sisseelamise aasta, võimalik, et paljud arvasid toona, et ma oma haiguse tõttu midagi teha ei jaksa või ei saa. Mäletan, et kui tulin Leane juurde pabereid viima, küsis mu tuttava ema läbi akna: „Kus sul minek on?” Ütlesin, et Leane juurde. Tema sõnul olin ma tol korral täiesti vales kohas, sest ka temagi arvas, et kuna tema poega vaevab sama häda, ei saa ka mina sõjaliste asjadega hakkama, kuid ometigi olen ma nüüd Naiskodukaitses.

Toitlustamine on jõukohaneKuid nagu öeldakse, eks aeg anna arutust. Kui olin organisatsiooni värske liige, tahtsin kuuluda kõigis-se gruppidesse, kuhu oli vähegi või-malik kuuluda, ja teha kõike. Kuid nüüd suudan valida, nähes pealt ja ka ise järele proovides, millisesse gruppi ma jaksan ja tahan kuuluda või mida ma saan või ei saa teha. Muidugi on igas grupis põnevaid ülesandeid, kuid mul tuleb paraku tõdeda, et jah, kõikide asjadega ma tõesti hakkama ei saa. Praegu tegut-sen toitlustusgrupis, mis on mulle jõukohane. Tänu seal olemisele olen rohkem hakanud tähelepanu pööra-ma etiketile, samuti kõigele muule, mis seostub Kaitseliidu pidustuste ja toitlustusega.

Naiskodukaitse on andnud mulle palju. Eelkõige palju värve, ükstei-semõistmist, arusaamist, analüüsi-võimet, uusi toredaid inimesi, sõpru, ilma kelleta oleksin ma ilmselt praegu ülikoolihariduseta. Naisko-dukaitse on pannud mind mõistma, miks me seda kõike teeme, miks see on oluline ja kuidas selgitada inimestele meie organisatsiooni põhimõtteid.

Toon siinkohal näite oma vana-emast. Pean tõdema, et ka mu enda pereliikmed ei soosinud alguses

Naiskodukaitses olemine on andnud mulle julgust ja parandanud enesehinnangut.

316 | 2015

NA

ISK

OD

UK

AIT

SEmõtet, et olen Naiskodukaitses, see tundus

neile naeruväärsena, et minusugune on sellises uhkes organisatsioonis. Üsna sageli on mu vanaema küsinud, mida seal Naisko-dukaitses tehakse, ja uskuge mind, olen talle püüdnud seletada, aga ta pole senini seda mõistnud. Sageli me mõistamegi siis, kui oleme alles ise saanud järele proovida. Tänu Naiskodukaitse erinevatele tegutsemistele olen saanud ennast nelja seina vahelt välja. Paljud ju väidavad, et sellised nagu mina, abitud ja oskamatud, peaksid istuma kodus ja lihtsalt olema.

Naiskodukaitse on andnud julgustAga mulle meeldib just vastupidi: suhelda, abistada, anda midagi omalt poolt teistele, näidata, et olen kuidagigi ühiskondlikult kasulik. Naiskodukaitses olemine on andnud mulle julgust ja parandanud enesehinnangut, arusaamist maailmast ja isamaa kaitsmisest. Olen ka õppinud ennast paremini väljendama.

Naiskodukaitse pakub mitmekülgset võimalust teha ja näha uusi ja põnevaid asju, mida lihtinimesed kuskilt ei saa. Olen lep-pinud olukorra ja mõttega, et ma ei saa teha kõike, mida teevad teised organisatsiooni liikmed, aga see polegi ju tegelikult nii oluline, oluline on just see, et ma olen osa sellest ja saan ka omalt poolt mingi panuse anda.

Olen leidnud nende kolme aasta jooksul en-dale nii palju tuttavaid ja mõttekaaslasi, mida poleks eales osanud arvata. Lõpen vanarahva tarkusega: „Kes tahab ja pingutab selle nimel, see enamasti saab ka.” Aliine ei saanud tuua tegevliikmelt

nõutud perearsti tõendit selle kohta,

et ta on füüsiliselt terve, seetõttu lööb

ta Naiskodukaitse töös kaasa toetaja-

liikmena

L I S A T E A V E

Mis on laste tserebraalparalüüs?Laste tserebraalparalüüs, ladinakeelse nimega paraly-sis cerebralis infantilis (PCI), inglise keeles cerebral palsy (CP), on kesknärvisüsteemi ehk aju kahjustus, mille tagajärjeks võib olla füüsilise ja harva ka vaimse arengu mahajäämus. Motoorikas võib laste tsereb-raalparalüüs avalduda jäsemete spastilise halvatu-sena. Tserebraalparalüüsist on haaratud 0,1–0,2% lastest, sh 1% enneaegsetest ja oma sünnivanuse kohta väikesekaalulistest lastest. Vaimse arengu ma-hajäämus esineb kõigest 35%-l tserebraalparalüüsiga lastest. Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest (hüpoksiast, nakkushaigus-test) või saadud sünniaegse areneva aju kahjustuse (sünnitrauma) tõttu. Selle võib esile kutsuda loote aju hapniku- või verevarustuse häire.

ER

AK

OG

U

6 | 201532

AJA

LU

GU

Akadeemilise jaoskonna liige: noor, rahutu ja (nina)tark

18. mail 2015 möödus 90

aastat päevast, mil naisüli-

õpilased Emajõe Ateenas

omaette Kaitseliidu rühmaks

koondusid ning sellega

Tartu ringkonna Akadeemili-

sele jaoskonnale aluse pa-

nid. Märgilise tähendusega

sündmust tähistas jaoskond

sel kevadel suurejooneliste

aastapäevapidustustega.

Tekst: LIINA PÄRNAMÄE

Kaitseliidu Tartu malevas algas Naiskodukaitse töö naiskomiteede-na üksikute malevkondade juures juba 1924. aasta sügisel. Komiteedel puudus kindel töökava: oldi pea-miselt abiks Kaitseliidule tulude hankimisel pidude ja korjanduste korraldamisega, valmistati käeside-meid jne. Peagi aga tekkis tarvidus kindlama organisatsiooni järele, seda enam, et esialgne töö oli näi-danud, millised ülesanded oleksid naiste täita. Selleks ajaks oli tuntust kogunud ja end õigustanud ka Soo-me Lotta-Svärd – naisvabatahtlikest koosnev riigikaitse tugiorganisat-sioon. Lotta-Svärdi eeskujul alus-tasid eestlannad Naiskodukaitse loomist ja esimesed naisrühmad asutati Tartus malevkondade juurde aprillis 1925.

Naisüliõpilaste Kodukaitse ÜhingNaiskodukaitse väljaanne nr 5 kirjutab: „Kuna meesüliõpilased olid koondunud kaitseliidu üksus-tesse, võttes enesele ülesandeks vabatahtliku isamaa kaitsmise, siis loomulikult ei võinud ka rahvuslikul alusel seisvad naisüliõpilased jääda eemale sellest liikumisest.“ Nii asu-tasid 57 naisüliõpilast 18. mail 1925 Eesti Naisüliõpilaste Seltsi (ENÜS) ruumes Naisüliõpilaste Kaitselii-du, st koondusid omaette rühmaks. Sama aasta oktoobris võeti uus nimi

– Naisüliõpilaste Kodukaitse Ühing.Naisüliõpilased koondusid esial-

gu ühiselt, ent peagi leiti, et otstar-bekam on jaguneda meeste kombel organisatsioonitüübi järgi jaoskon-dadeks. Nõnda loodi 1926. aasta

Naiskodukaitse

paraad Tartus

1938. aastal

336 | 2015

AJA

LU

GU

septembris lisaks algselt asutatud kolmandale (ehk seltside) jaoskon-nale ka neljas (ehk korporatsioonide) jaoskond.

On oluline märkida, et Tartu naiste organiseerunud tegevus jaoskondades ennetas ametlikult nii Tartu ringkonna loomist (11. märtsil 1927) kui ka Naiskodukaitse organi-satsiooni asutamist (2. septembril 1927).

1939. aastal ilmunud Naiskodu-kaitse tegevuse ülevaates hinnati Tartu ringkonnas naisüliõpilasi 32%-le kogu liikmeskonnast. Ena-mik naistudengeid kuuluski kol-mandasse ja neljandasse jaoskonda, ent üliõpilasi oli ka kõigis teistes jaoskondades. 1938. aastal oli ring-konnas 430 üliõpilast.

Naiskodukaitse tegevus katkes 27. juunil 1940, kui Eesti vabariigi presidendi dekreediga kuulutati Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioo-nide tegevus lõpetatuks.

Tartu Akadeemiline jaoskondKui Naiskodukaitse 1991. aastal Eestis taastati, tegutses Tartu ring-konnas esialgu ainult üks – Tar-tu – jaoskond, ent juba 1990ndate keskpaigaks oli liikmeskond nõnda arvukaks kasvanud, et peeti otstar-bekaks luua ringkonda teinegi jaos-kond, mis koondas endas Tartu üli-koolide ning kõrgkoolide tudengeid, õppejõudusid, vilistlasi ja töötajaid. Selleks sai 23. aprillil 1996 Tartus loodud Akadeemiline jaoskond. Kuu aega varem oli Kaitseliidus taasta-tud ka Akadeemiline malevkond.

Ilmselt oleks jaoskonna ajaloojoon võinud sellega piirdudagi, ent tead-mine, et ka Naiskodukaitse tegevuse esimesel perioodil koondusid ülikoo-liga seotud inimesed eraldi üksus-

-(t)esse, püsis jaoskonna juhatustel meeles ja kui Tartu Akadeemiline malevkond oma ajaloolise järjepi-devuse taastas, tekkis soov sama ka Akadeemilise jaoskonnaga teha.

Konkreetsemad ettevalmistused algasid 2013. aasta sügisel ning taastamisvõimalusi ja -vajadust

arutati jaoskonna üldkoosolekul 2014. aasta talvel. Samal üldkoos-olekul võeti ka ühehäälselt vastu otsus taastada jaoskonna ajalooline järjepidevus.

Ajaloolise järjepidevuse taastamine2. veebruaril 2015 allkirjastas Nais-kodukaitse esinaine Airi Tooming

L I S A T E A V E

Tartu Akadeemilise jaoskonna 90. aastapäeva konverents Merle Maigre. Kuidas käituda kõrgendatud julge-

olekuohus? Juhan Kivirähk. Arvamused riigikaitsest enne ja

pärast ajateenistust. Evelin Verš. Naiste võimalusi juhiks ja ohvitseriks

õppida. Triin Tõnsing. Mina – naiskodukaitsja.

Konverentsi ettekanded on järelvaadatavad aastapäe-va kodulehel: http://kadrigr.wix.com/akjskaastap2ev

käskkirja, millega määras Tartu ringkonna Akadeemilise jaoskonna ennesõjaaegse kolmanda ja neljanda jaoskonna õigusjärglaseks asutamis-kuupäevaga 18. mai 1925. Sellega sai ametlikult kinnitatud meie jaoskon-na ajalooline järjepidevus ja võima-lus tähistada kevadel 90. juubeliaas-tapäeva.

Väsinud, aga

õnnelikud:

Akadeemilise

jaoskonna

juhatus

AN

DR

EA

S R

AU

KA

S

6 | 201534

AJA

LU

GU

Väljavõte Akadeemilise jaos-

konna juhatuse 13. mai 2014

protokollist nr 9

L. Aru: Jaoskond tähistab tule-val aastal 90. juubelit. Me võik-sime sel puhul midagi vahvat ja suurejoonelist korraldada. T. Serglov: Mina leian, et pidus-tused võiksid järgida Akadee-milisi traditsioone ja hõlmata harivat konverentsi ning pidu-likku aktust. A.-L. Viltrop: Mulle meeldiks, kui seekord oleks ikka tantsuga pidu ka.K. Green: Aga korraldamegi kolmeosalise ürituse: konve-rents, aktus ja piduõhtu.

Esialgsele ideedevahetusele juha-tuse ringis järgnesid pikad etteval-mistuskoosolekud ja toimkondade kokkusaamised. Korraldamisse andsid panuse peaaegu pooled jaos-konna tegev- ja toetajaliikmed ning mitmed liikmekandidaadid. Paljude-le oli kooskorraldamine esmakord-ne võimalus nõnda mitmekesisele suurüritusele kaasa aidata. Põnev ülesanne oli see ka jaoskonna juha-tusele.

Pidulik päev: konverents23. mai tervitas Akadeemilise jaos-konna liikmeid (ja ilmselt ka kõiki

L I S A T E A V E

Akadeemiline jaoskond nimedes ja numbrites. Millised me siis oleme? Kõige ilmsem ühisjoon on see, et oleme valdavalt

naissoost. Aga meil on ka üks meessoost toetajalii-ge.

Valdavalt eestlased, aga meie seas on ka üks lätlan-na.

Seitse komplekti õdesid ja üks abielupaar. Keskmine liikmestaaž 6,3 aastat. Keskmine vanus 31,7 aastat (noorim 19, vanim 51). Neli Triinu, kolm Liisat ja kolm Piretit. Seitsmes nimes sisaldub Anne (Anne, Annely, An-

ne-Ly, Anne-Mai, Annett, Mari-Anne, Anne Mari) ja seitsmes Mari (Anne Mari, Mari-Anne, Mari-Liis, Marilyn, Marion, Mariann, Mari-Liis).

68 tegevliiget, 7 toetajaliiget ja 5 liikmekandidaati, lisaks kolm liiget, kes on elukorralduse tõttu aju-tiselt oma liikmesuse peatanud. See on kokku 83 inimest.

teisi tartlasi) tuuliselt ja päikese-paisteliselt. Pidupäev, mille nimel kaheksa toimkonda väsimatult plaane ja ettevalmistusi olid teinud, oli viimaks kätte jõudnud.

Korporatsiooni Filiae Patriae rohelise konvendihoone ust avades hoovas vastu toimekas sagimine ja üleüldine elevus: saalis laulis jaos-konna hüpikansambel hääli lahti, köögis keetis toimkond kohvipausi tarvis liitrite kaupa kohvi ning söö-gitoas oli kohe-kohe seintele saamas jaoskonna pikka ajalugu sõnas ja pil-dis kujutav plakatinäitus. Õige pea helistas kella ka esimene külaline, tema järel teine ja kolmas. Aasta-päevale olid kutsutud ringkonna, maleva, malevkondade ja jaoskonda-de esindajad, kaasteelised Tallinna üksustest ning sõbrad Akadeemilis-test tudengiorganisatsioonidest.

Keskpäeval kõlasid pidupäeva ava-sõnad, mis juhatasid sisse riigikaitse-teemalise lühikonverentsi. Väärikad ettekandjad keskendusid päevakaja-listes sõnavõttudes riigi julgeolekule, rahvusliku ja individuaalse identitee-di mõtestamisele ning Naiskodukaitse rollile ja järjepidevusele. Mõtlemisai-net jätkus ja hiljem kosutava kohvi-tassi kõrvale söögituppa kogunenud seltskonna arutlemishoog ei tahtnud raugedagi, kuni kellaosutid väärama-tult aktuse algusaega kinnitasid ning kirev seltskond, külalised ja kaasvõit-lejad teiste seas, taas üheskoos saali istet võtma tõttas.

Noor, seiklushimuline ja (nina)tarkAktus oliaastapäeva kõige pidulikum sündmus. Pidulik ei pea aga tähen-dama ilmtingimata tõsist või sünget, millele juhtis teraselt tähelepanu ka jaoskonna esinaine, kirjeldades oma kõnes Akadeemilise jaoskonna liikmeid kui noori, seiklushimulisi ja (nina)tarku. „Meie liikmeskond on väga kirevalt mitmekesine, kuid meie ühisjooneks on suur tahe teha asju hästi ja veel paremini ning seda kõike mitte naljavaeselt, vaid vas-tupidi – tõeliselt vallatult ja kastist väljas lahenduste otsimise vaimus,“ ütles ta. Mitmekesised ja värvikad olid ka õnnitlejate sõnavõtud ning jaoskonnale üle antud kingitused – muuhulgas graveeritud kulp, laua-mänguõhtu ja roosa pajakinnas.

Tunnustused jaoskonna tublima-tele jagatud, oli aeg suunduda läbi maheda kevade Eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloolisse majja, et üheskoos veeta kütkestav piduõhtu. Ümmar-gused lauad olid kaunistatud piim-valgete laudlinade ja niidulilledega, klaasides sillerdamas vahuvein ja

Ajas tagasi: Akadeemilise

jaoskonna korraldatud ring-

konna jõulupidu 2013. aastal

356 | 2015

AJA

LU

GU

K O M M E N T A A R

KAARIN PEET,

Naiskodukaitse Saaremaa

ringkond

Oh, söbrad!Nii kaunid kirjad, nii kau-

nid mõtted, nii suured teod! See on ometi minu esi-

mene jaoskond ka, seal sain mina oma Naiskodukaitse ristsed ja pisiku ja – mis seal salata – selge ettekujutuse sellest, kuidas peab ole-ma ja asju tegema, ootuse endale ja organisatsioonile, kõht-sisse-rind-ette-alati-nähtamatu-vorm-seljas-aga-naeratus-näol-ja-krutskid-hinges-hoiaku, -mõtteviisi ja

-väärtused.Soovin tegutsemislusti ja

körgeid sihte! Elagu ja kas-vagu ja õitsegu...!

Alati Teie,südames pidutsedes,rõõmu ja uhkusegaKaarin

Meie ühisjooneks on suur tahe teha asju hästi ja veel paremini ning seda kõike mitte naljavaeselt, vaid vastupidi – tõeliselt vallatult.

Jaoskonna hüpikansambel:

„Oi neid kurke ja porknaid ja

kapsaid ja peete, mida maha

siin külvama peab…“

MO

NIK

A R

IST

ISA

AR

Valge Klaar ning saalist kostis sume meeleolumuusika – nõnda tähistas Naiskodukaitse Tartu ringkonna vanim jaoskond oma aastapäeva.

Koosviibimisele lisasid värvi õhtujuhtidest Triinude Trio humoo-rikad vaheklipid, vaimu virgutav mälumäng, uute liikmete komejant ja kõigis rõõmsat elevust tekitanud folkloorsed tantsud. Akadeemilisele üritusele kohaselt ei puudunud eeska-vast ka akadeemilisusele ja isamaale peetud kõned ja ühine laul. Salongi-õhtut jäid lõpetama suussulav tort ja kirsiks sellele jaoskonna juhatuse töö telgitaguseid avav üllatusetteaste.

Uljamad keerutasid tantsupõran-dal veel... ja veel... ja veel... kaua.

Väljavõte akadeemilise jaoskonna juhatuse 3. juuni 2015 protokol-

list nr 10

L. Aru: Meie 90. aastapäev oli mu meelest erakordselt kordaläinud üritus. Või mis teie arvate?K. Kreitsman: Minugi meelest oli konverents mõtlemapanev, aktus vää-rikas ja väljapeetud ning piduõhtu tujuküllane ja meeleolukas.L. Pärnamäe: Aeg möödub ent linnutiivul. Kutsugem kokku meie järg-mise, 95. aastapäeva korraldustoimkond.

6 | 201536

SÕ

JAR

AU

D

62 tonni Ameerika rauda ehk

Abrams M1A2Mis kaalub 62 tonni ja on valmistatud peamiselt

rauast? See on Ameerika kolmanda põlvkonna tank

Abrams M1A2, mida peetakse tänapäeval üheks oma

klassi maailma parimaks.

Tekst: KARRI KAAS

TO

OM

AS

NIG

OL

A

376 | 2015

SÕ

JAR

AU

D

Esimene tank tähistusega M1 väljus tehasest pärast pikka arenduste-gevust 1980. aasta alguses, asen-damaks juba vananema kippuvat sõsarat M60. Seeriatootmisesse jõudis Abrams paar aastat hiljem. Esialgu oli ameeriklastel kavas oma kunagise relvajõudude ülemjuha-ta Creighton Abramsi järgi nime saanud tanki toota natuke üle kolme tuhande, kuid üsna pea kerkis see number juba peaaegu seitsme ja poole tuhandeni.

Paraku polnud sel plaanil mää-ratud teoks saada, sest juba 1985. aastal nägi ilmavalgust Abramsi täiustatud mudel M1A1. Uue kon-fi guratsiooniga tankil oli võrreldes eelmisega suurema kaliibriga kahur, tõhusam soomus ning tuuma-, keemia-, bio- ja radioloogilise kaitse (TBK-kaitse) süsteem.

Paralleelselt tanki tootmisega tegeldi edasi ka selle parendami-sega ja 1992. aastal veeres tehase väravate vahelt välja juba järgmine versioon M1A2, millele üsna pea lisandus SEP (system enhancement package, eesti k süsteemi täiustuste pakett). Sellega oli uus tank vane-

mast vennast erinevatel andmetel kaitseomadustelt 110% ja ründe-omadustelt 50% parem.

Lahesõda1991. aastal puhkenud Lahesõtta läksid ameeriklased siiski mudeliga M1A1, kus see sai esimesed tule-ristsed. Kokku saadeti operatsiooni Kõrbetorm tarbeks Saudi Araabiasse peaaegu 2000 tanki, millest kõik loomulikult lahingusse ei pääse-nudki. Tõenäoliselt põhjusega, nagu näitab hilisem statistika.

Kõigest mõni kuu kestnud sõjategevuse käigus sai tõsisemalt kannatada ainult 23 Abramsit. Üheksa neist hävis täielikult, kuid mitte vastase tegevuse, vaid pigem asjaolude õnnetu kokkulangemise tõttu. Seitse Abramsit lasid koge-mata puruks omad üksused ja kaks hävitasid tankimeeskonnad vastase kätte langemise hirmus ise. Iraak-laste kaotused olid peaaegu küm-neid kordi suuremad.

Iraagi armeel oli Lahesõja alguses Kuveidis üle 4000 tanki, millest nad kaotasid lahingutegevuse käigus 3700. Enamiku nendest võib kind-

lasti kanda liitlaste efektiivse kaud-tule ja tõhusate õhulöökide arvele, kuid oma panuse andsid Saddam Husseini vägede purustamisse ka ameeriklaste Abramsid.

Teine Iraagi sõda ja sellele järgnev aegPärast Iraagi neutraliseerimist jätkasid Ühendriikide relvajõud oma Abrams M1A2 täiendamist. SEP sai 1990ndate keskel hoo sisse ning 1999. aasta lõpust kuni 2001. aasta keskpaigani anti iga kuu USA armeele üle kümne modifi tseeritud tanki. Ameeriklased said oma ülem-võimu taas näidata järgmises Iraagi sõjas, kui üks nende tank pidas Bagdadi lähedal Al Mahmudiyahis maha vihase lähivõitluse seitsme T-72ga. Ilmselt ei pea siinkohal mai-nima, kumb pool sellest jõukatsumi-sest puhtalt väljus.

Et teises Iraagi sõjas kandus la-hingutegevus suuresti ka asustatud punktidesse, hakati rohkem tähele-panu pöörama ka nendele. Teatavas-ti pole tankidega linnatingimustes kuigi lihtne sõdida, sest neid on seal märksa lihtsam rivist välja

Juba 1985. aastal nägi ilmavalgust Abramsi täiustatud mudel M1A1

38

SÕ

JAR

AU

D2

X T

OO

MA

S N

IGO

LA

lüüa. Seetõttu leiutati järjekordne täiustus nimega TUSK (tank urban survival kit, eesti k tanki linnaüle-elamiskomplekt), mis põhimõtte-liselt tähendab tanki tagumise osa lisasoomust. Tänu spetsifi katsiooni-dele neid siiski kõikidele Abramsite-le peale ei panda.

Erinevalt Iraagist Afganista-nis tanke massiliselt ei kasutatud. Kanada ja Taani Leopardile pakkus konfl ikti hilisemas faasis küll tuge

ka ameeriklaste M1A1, kuid üsna väheses ulatuses ja ainult riigi tasa-semate pinnavormidega lõunaosas. Hetkel osalevad iraaklaste koossei-sus olevad Abramsid Islamiriigi-vas-tases võitluses.

TulevikPärast mitut luhtunud katset leida Abramsile järglane otsustati jätkata hoopis M1A2 täiustamist. Tööd uue versiooni M1A3 kallal alustati juba

eelmise aastakümne lõpul lootu-sega lõpetada see hiljemalt 2017. aastal, kuid viimaste andmete järgi on mudeli arendustegevust plaanis alustada alles 2020. aastal. Kas see ka tõeks osutub, näitab tulevik.

Praegu on kavas lasta Abramsi versioon M1A1 pensionile 2021. aas-tal ning M1A2 pärast 2050. aastat, mis tähendab, et 62 tonni Ameerika rauda jätkab veel üsna pikka aega teenistust.

396 | 2015

SÕ

JAR

AU

D

TEHNILISED ANDMED

Soomus:

Chobhami komposiitsoomus ja vaesestatud uraanist sõrestik. Võimalik paigaldada ka reaktiiv-soomusMeeskond: neli (komandör, sihtur, laadur ja juht)Mootor: 1500 hj (1120 kW) Honeywelli AGT1500 turbiinmootorKäigukast: 4 käiku edasi, 2 tagasiOtstarve: mobiilne tulejõud vastase soomusüksuste ja positsioonide hävitamiseks mistahes tingimustesTootmises: alates 1986 Tootja: General Dynamics Land Systems (USA)

komandör

laadur

sihtur

juht

KÕRGTEHNOLOOGILINE VÕIMEKUS

Komandöril:

kuus termokaamera ja öövaatus-võimekusega periskoopi maastiku automaatne skaneerimine

Sihturil:

automaatne sihtmärkide märkimine laseriga kaugusmõõtja ja termosihik

Juhil:

olenevalt seadistusest kaks või kolm periskoopi mõlemal küljel ja öövaatlus-periskoop (kokku 120-kraadine vaatenurk)

7,92meetrit

9,83meetrit

2,44meetrit

Lahingutank M1A2 Abrams

218 315üle

3200

USA SaudiAraabia

Kuveit

KASUTAJAMAAD

62,5tonni

lahingukaal

1907liitrit

kütusepaak

390liitrit/100 km

kütusekulu

67km/h

tippkiirus

425km

tegevusraadius

PLUSSID

Üks maailma tugevama soomusegaja parema relvastusega tanke USA maaväe „selgroog“ Plaanide kohaselt relvastuses veel vähemalt aastani 2050

Konkurentidest raskem, ei sobi pehmele pinnasele

MIINUSED

RELVASTUSM256 120 mm sileraudne kahur (kaasas 42 mürsku, efektiivne laskeulatus 4 km)7,62 mm M240 kuulipilduja sihturile (fikseeritud)7,62 mm M240 kuulipilduja laadurile12,7 mm M2 Browningu kuulipilduja komandörile24 suitsugranaati

GRAAFIKA: POSTIMEES

Kokku saadeti operatsiooni Kõrbetorm tarbeks Saudi Araabiasse peaaegu 2000 tanki, millest kõik loomulikult lahingusse ei pääsenudki.

6 | 201540

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Eesti Reservohvitseride Kogu juristide

sektsioon (EROK JS) korraldas 29. mail

iga-aastase konverentsi. Tänavu oli

konverentsi teemaks „Kohtute menet-

luse erisused sõjaseisukorra ajal“.

Tekst: KAIDO PIHLAKAS

Õiguse-mõistmine sõjaajal

416 | 2015

HA

RIT

UD

SÕ

DU

RSeekordne VI konverents korral-dati Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ruumides. 2014. aasta juunis peeti konverents välisministeeriumis ja selle teemaks oli „Sõjakohtu vajalikkuse küsimus“. Konverentsil asuti seisukohale, et Eesti ei vaja traditsioonilist ise-seisvat sõjakohut, kuid tuleb leida Eestile sobivaim lahendus, mis tagaks sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal kiire, efektiivse ja asjatundliku kohtumenetluse.

Tänavusel konverentsil esinesid ettekannetega kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magist-rant Gerda Kabrits ning külalistena Ukraina Ülemkohtu kohtunik Juri

Tsvirkun ja Läti kaitseministeeriumi jurist leitnant Jānis Vīcups.

Riigikaitse laias tähendusesKindralleitnant Riho Terrase ettekande teemaks oli laiapindne riigikaitse ja juristide osa selles. Ta rõhutas, et riigikaitse lai käsitlus eeldab kõigi riigi kasutada olevate võimete integreeritud rakendamist riigi kaitseks ja selleks valmistu-misel. Asutuste ja institutsioonide sõjaaegsed ülesanded peavad olema võimalikult sarnased rahuaegsete-ga ning sageli on otsustavaks mitte-sõjalised tegemised ja nende toimi-mine sõjaolukorras. Vaja on jätkata laiapindse julgeoleku ja riigikaitse juurutamist ning suurendada pea-ministri ja Riigikantselei rolli selle juhtimisel. Vaja on töötada välja ja võtta vastu riigikaitseseaduse (RiKS) rakendamiseks vajalikud õigusaktid ning lõpuni viia riigi-kaitse juhtimise reform, sisustades valitsuse ja tema julgeolekukomis-joni keskse rolli meie riigikaitse korraldamisel.

Meie väikses riigis peab igaühel olema selge, millised on tema vaja-likud tegevused sõjaseisukorra ajal. See peab olema teada rahuaja üldise kaitsevalmiduse kindlustamisel, et tagada riigi valmisolek ennetada ja tõrjuda meie julgeolekut ähvarda-vat ohtu. Oleme kokku leppinud, et riigikaitse lai käsitlus peab oluliseks sõjalise kaitse kõrval esmalt elanike elutähtsate teenuste, sh sisejulgeole-ku, psühholoogilise kaitse ja rahvus-vahelise tegevuse tagamist, kuid ka tsiviilsektori igakülgset toetust.

Kaitseväe juhataja rõhutas, et analüüsi ja korrastamist vajab põhi-seaduse riigikaitse peatükk, sest see ei vasta täiel määral riigikaitselis-tes seadustes tehtud muudatustele, arendamist vajavad RiKS ja selle rakendussätted.

Häda roheliste mehikestegaVaja on süsteemselt lahendada ja tagada riigi toimimine sõja- ja krii-siajal. Sõjaolukorras ei saa tänane rahuaja kohtusüsteem aktiivselt ja efektiivselt toimida. Vaja on leida ja kindlustada see, kuidas tsiviilstruk-tuurid ja kaitsevägi saavad kriisi-situatsioonis efektiivselt toimida ning tsiviilstruktuurid toetada riigi sõjalist kaitset. Samas ei ole rahvusvaheliselt selgeks saanud mehhanismid, kuidas reageerida nn roheliste mehikeste probleemile ja see lahendada.

Sõjalisel juhil peab kiirete ja õige-te lahenduste leidmiseks olema kõr-val kogenud ja pädev jurist. Vaja on kaasata kaitseväe reservis olevaid juriste, korraldada sõjaerialaseid täiendkoolitusi, kinnistada nende sõjaaja ametikoht jne. Kaitsevägi on valmis dialoogiks juristkonnaga ja kutsub seda dialoogi arendama.

KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem käsitles sõjateaduste arengut Eestis, rõhutades, et sõjateaduste areng on muutumas ja kaitsevägi peab ütlema, et meil on võime aren-guprobleeme analüüsida ja suunata ning teaduse arendamise nõukogu annab KVÜÕA rakendusuuringute keskuse kaudu vajalikud suunad. Eesmärgiks on kaitseväe arendami-

Asutuste ja institutsioonide sõjaaegsed ülesanded peavad olema võimalikult sarnased rahuaegsetega.

6 | 201542

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

se teaduslik-metoodiline toetamine. Seejuures on põhiülesanne suunata sõjateaduste arendamine kaitseväe jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Põhiülesande täitmiseks on peamised tegevusvaldkonnad tea-dusliku ja rakendusliku uurimistöö tegemine, teadus- ja arendustege-vuse juhtimine õppeasutustes ning tegevuse koordineerimine teiste õppe- ja ametiasutustega. Sõjatea-duste valdkonnad on määratud ja õigusel võib olla teatav osa iga valdkonna arengus. Näiteks Tartu Ülikooli kaks teadlast uurivad meie programmi kaudu propagandasõ-jaga seotud probleeme. Arvestades meie piiratud ressurssi, peavad õpetamine ja teadus olema seotud. Meie tegeleme kaitseväe arenguka-vaga aastani 2022 ja meie lõpetajad hakkavad seda realiseerima. Oluline on õpetamisel sisendada kaitse-väelastele initsiatiivi, kutsumust ja pühendumist riigikaitsele.

Väikese riigi eripäraTartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Gerda Kabrits leidis koostöös ülikooli õigusteaduskon-naga (professorid Jaan Ginter ja Jaan Sootak) võimaluse sõjakohtute temaatikat käsitleva magistritöö koostamiseks. Oma ettekandes ana-lüüsis ta kaitseväe korra ja distsip-liini problemaatikat, rõhutades, et oluline on tagada õigeaegne menet-lemine ning õiged sunnivahendid ja õiglane karistus.

Olulise osa Kabritsa ettekandest moodustasid sõjakohtute toimimise ajaloolised kogemused ja riikide erinev praktika. Eestil tuli seejuures pärast taasiseseisvumist teha valik, kes ja kuidas hakkavad menetlema kaitseväelastega seotud süütegusid. Teatud piirid kehtestas põhiseadus, mis keelas Eestis erakorraliste koh-tute moodustamise, kuid samas ei keela põhiseadus erikohtute loomist. Professor Jaan Ginter on avaldanud 1995. aastal arvamust, et vajadus erikohtute järele tuleneb põhiliselt kahest asjaolust: esmalt kohtunike spetsialiseerumise vajadusest ja teiseks tarvidusest erinevate struk-tuuridega kohtukoosseisude järele spetsiifi liste asjade menetlemisel. Võimalikud variandid on spetsiifi -lise struktuuriga kohtukoosseisud üldkohtute sees ja spetsiifi lise struktuuriga erikohtute loomine.

Ginter on leidnud, et vajadust kaitseväekohtute järele ei ole, kuigi kaitseväelaste poolt toime pandud kuriteod on spetsiifi lise iseloomuga ja kohtulikul menetlemisel oleks soo-vitatav kaasata kohtu koosseisu kaa-sistujatena kaitseväelasi. Samas leidis Ginter, et kuna seda liiki kuritegude hulk on väike, oleks esialgu mõttekas mõne Tallinna ja Tartu kohtuniku mitteformaalne spetsialiseerumine kaitseväelaste kuritegude arutami-sele ning seejärel selliste kuritegu-de arutamisele spetsialiseerunud formaalse struktuuri moodustamine Tartu ja Tallinna kohtu juures.

EeskujudestPõhimõtteliselt sarnaseid seisukoh-ti on avaldanud jurist Jaan Puskar 1994. aastal. Ta leidis, et Tallinna ja Tartu linnakohtud võiksid moo-dustada sõjakohtu osakonna ja lahendada ka küsimuse, kas sõjaväe-kohtunikud peaksid olema kaitseväe ohvitserid või eraisikud. Ka oleks otstarbekas luua Riigiprokuratuuri juurde sõjaväeprokuröri ametikoht.

Magistrant Kabrits leidis, et RiKS peaks sätestama kriminaal- ja väärteoasjade menetluse erisused sõjaseisukorra ajal. Ka rõhutas ta, et Eestile võiks eeskujuks olla Soomes rakendatud kaitseväelaste süütegu-de menetlemise kord (vt ka Kaitse Kodu! nr 6, 2014, lk 36).

Ukraina ülemkohtu liige Juri Tsvir-kun pidas ettekande teemal „Sõjakoh-tute otstarbekus ja Ukraina kogemus“. Ta rõhutas, et Ukraina on vajaduse ees lahendada keeruline ülesanne: õigusmõistmise teostamine tingi-mustes, mis lähenevad reaalse sõjaaja olukorrale, kus aga puudub sõjakoh-tute juristikatsioon. Ukraina iseseis-vuse järel reformiti sõjavägi ja 1993. aastal nimetati Ukraina sõjatribunal ümber Ukraina sõjakohtuks ning säilitati vastavate kohtunike pädevus. 1996. aasta Ukraina konstitutsiooniga viidi läbi kohtureform ja kehtestati, et kohtumenetlus toimub Ukraina Kons-titutsioonikohtus ja üldkohtus.

Ukraina kogemus2002. aastal kehtestati uus Ukraina kohtukorralduse seadus ja lõpetati 1981. aasta vastava seaduse toimi-mine, kuid ei loodud spetsialiseeri-tud sõjakohut, ent need olid üksnes majandus- ja administratiivkohtud. Kuid samas nägi 2002. aasta kohtu-korralduse seadus ette, et Ukrainas tegutsevad garnisoni sõjakohtud esimese astme kohtutena, regiooni-de sõjakohtud ja sõja-merejõudude kohtud kui apellatsioonikohtud ning Ukraina Ülemkohtul on sõjakollee-gium kui kassatsioonikohus. Koh-tualluvuse – millised ja milliste sõ-javäelaste kriminaalasjad millisele kohtule alluvad – lahendas Ukraina kriminaalprotsessi koodeks.

Ühiskonnas tõusis küsimus sõjakohtute otstarbekusest üldse. Justiitsministeerium toetas sõja-kohtute likvideerimist, sest need olid vastuolus Ukraina konstitut-siooni põhimõtetega, mille kohaselt kohtusüsteem rajaneb territoriaalse ja spetsialiseerumise põhimõtet järgides. Nimelt ei olnud sõjakohtu-tel eraldi protseduuri asjade läbi-vaatamiseks. Eksperdid leidsid, et ei ole mingit alust arvata sõjakohtud erakorralisteks või erikohtuteks.

Sõjakohtute kui kohalike kohtu-te koondamine algas 2004. aastal president Leonid Kutšma ukaasiga ja vastavad seaduseelnõud sõjakohtute likvideerimiseks üldkohtute süstee-mis esitas parlamendile ministrite ka-binet, kuid ekspertide kriitiliste seisu-kohtade mõjul kutsuti seaduseprojekt tagasi ja selline seaduseelnõu ei reali-seerunud ka 2005. aastal. Sõjakohtud Ukrainas eksisteerisid seega edasi kuni 2010. aasta kohtukorralduse sea-duse ja president Viktor Janukovõtši 2010. aasta ukaasi vastuvõtmiseni kohalike sõjakohtute ja sõja apellat-sioonikohtute likvideerimise kohta. Paljude ekspertide arvates suurendas sõjakohtute ja -prokuratuuri likvidee-rimine probleeme õigusmõistmises ja sai Ukraina idaosa sõjalise tegevuse tugevaks hooandjaks.

Paljude ekspertide arvates suurendas sõjakohtute ja -prokuratuuri likvideerimine probleeme õigusmõistmises ja sai Ukraina idaosa sõjalise tegevuse tugevaks hooandjaks.

436 | 2015

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Nendel puudustel on oluline tähendus väeosade sõjalise lahingu-valmiduse formuleerimisel ning rii-gi ja rahvusliku julgeoleku tagamise kogumis.

Kuid 2014. aastal algas sõjajurii-dika taassünd. On seaduseprojekt sõjaväeprokuratuuri taastamiseks ja paljud eksperdid toetavad sõ-jakohtute taastamist üldkohtute süsteemis. Sõjakohtute taastamist toetavad eksperdid veenavad ühis-konda, et see spetsiifi line ühiskonna õigussuhete reguleerimine ei nõua mitte ainult kohtunike spetsiaalset ettevalmistust ja teadmisi, vaid ka rohkearvuliste normatiiv-õiguslike aktide kontsentratsiooni. Sõjakohtu-te taastamise vastased aga rõhuta-vad, et sõjakohtute likvideerimine oli rahaliselt kulukas ja taastamine nõuab veelgi rohkem investeerin-guid.

Sõjakohtute ja -prokuratuuri taastamine Ukrainas on täna aja nõue, kuid eraldi iseseisvate sõja-kohtute süsteemi loomine on vastu-olus konstitutsiooni põhimõtetega. Võimalik, et otstarbekas on spet-sialiseeritud palati või kolleegiumi moodustamine kohalike ja apellat-sioonikohtute juurde. Kuid 2015. aasta kohtukorralduse ja kohtunike staatuse seaduse uus redaktsioon siiski sätestab, et üldkohtute juris-diktsiooni kuuluvad:

Seega võib Tsvirkuni ettekandest järeldada, et Ukrainas käib jätku-valt arutelu, kuidas peaks toimuma kohtumenetlus sõjakuritegude osas ning õige ja parima lahendi leidmine on vägagi komplitseeritud ka tänases keerulises Ukraina eriolukorras.

Läti formaalsed sõjakohtudLäti reservleitnant Jānis Vīcups, kaitseministeeriumi jurist, esitas ülevaate Läti sõjakohtute jurisdikt-sioonist. Selgus, et Lätis on sõja-kohtud formaalsed, eksisteerivad nii põhiseaduse kui ka sõjakohtute seaduse kohaselt, kuid reaalselt neid ei eksisteeri. Sõjakohtute moodusta-mist alustatakse, kui on välja kuulu-tatud sõjaseisukord ning siis nõuab ja algatab justiitsminister sõjakohtute praktilise loomise. Lätis on võimalik luua üks või mitu esimese astme sõ-jakohut ja üks teise astme sõjakohus. Justiitsminister määrab ka sõjakohtu asukoha ja tegutsemispiirkonna. Seadus määratleb sõjakohtute juris-diktsiooni isikute suhtes, kes alluvad neile eriolukorras või sõjaajal.

Sõjakohtute-eelset uurimist teos-tab Lätis sõjaväepolitsei. Sõjakoh-tute esimeses astmes lahendab asja sõjakohtu kohtunik ainuisikuliselt ja menetlust alustatakse nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte varem kui üks päev pärast vastavate dokumen-tide saamist. Kaebuse sõjakohtu

otsusele saab esitada ühe päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist. Apellatsioonikohus on kollegiaalne ja koosneb kolmest kohtunikust ning apellatsioonikohtu otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Sõjakohtud tegutsevad selle üldkoh-tu esimehe kaudu, mille territooriu-mil sõjakohus asub.

Justiitsminister ja kaitseminister valmistavad koostöös ette sõjakoh-tute kohtunike üldise jurisdiktsioo-ni. Justiitsminister haldab sõjakohtu kohtunike registrit ning kohtunikke õpetatakse välja kaitse- ja justiitsmi-nisteeriumi koostöös, kasutades ka kaitseväe spetsiifi kat reguleerivaid normatiivakte. Läti prokuratuur valib koostöös kaitseministeeriu-miga välja prokurörid, kes saavad täiendava koolituse töötamaks sõja-kohtutes, ning prokuratuur haldab sõjakohtute prokuröride registrit. Justiitsministeerium peab koos Läti vandeadvokaatide nõukoguga sõjakohtu advokaatide registrit. Kui Lätis on eriolukord või sõjaseisukord lõppenud, taotleb justiitsminister sõjakohtute tegevuse lõpetamist. Sõjakohtute esimese ja teise astme menetluses olevad asjad antakse lahendada üldkohtutele.

Eesti vaeslapse osasTuleb aga konstateerida, et täna-

seni puudub Eestis seadusandlus, mis rajaks aluse nn sõjaaja kohtute aktiivseks toimimiseks ja looks rahuajal võimalused selliste kohtute tegevuse korraldamiseks ning koh-tunike jt protsessiosaliste piisavaks sõjaerialaseks täiendkoolituseks.

Selgus, et Lätis on vähemalt pa-beril, st seadustes sätestatud mingi-sugused sõjakohtu lahendused, kuid kahjuks Eestis ei ole isegi nii kaugele jõutud. Kuigi riigikaitseseaduses ei peetud võimalikuks sellele mingilgi viisil lahendust leida, on tänaseks olukord oluliselt muutunud. Nii selgus Riigikogu riigikaitsekomisjoni 22. juuni 2015 istungil, kus ka EROK JS avaldas oma seisukohti kohtute tegevuse korraldamise vajadusest ja võimalustest erakorralise seisu-korra ja sõjaaja eripära arvestades, et juuliks pidi valmima laiapindse riigikaitse õiguslik regulatsioon ja riigikaitseõiguse korrastamise lähte-ülesanne. Tänaseks on see lähteüles-anne valminud ja seda fakti tuleb käsitleda kui väga olulist etappi meie riigikaitseõiguse korrastamisel.

Tänaseni puudub Eestis seadusandlus, mis rajaks aluse nn sõjaaja kohtute aktiivseks toimimiseks.

a) on lõhutud sõjakohtunike väljaõppesüsteem, kes vajalikul tasemel valdavad sõjalist seadusandlust ja teisi vajalikke teadmisi sõjandu-se spetsiifikast, mis on viinud alla kohtulahendite kvaliteedi;

b) kaotatud on efektiivne sõjakohtute mehhanism, millised olid komplekteeritud ohvitseridega, oluliselt komplitseerus kvaliteetne ja õigeaegne asjade läbivaatamine;

c) tekkis probleem kohalike rajoonikohtute varustamisega sõjaväe-ametkonna normatiivaktidega, sh vastavate soovituste, instrukt-sioonidega jne;

d) sõjakohtute likvideerimine tõi kaasa sõjaväe probleemid isikkoos-seisu kasvatamisel.

1) kohalikud kohtud;2) apellatsioonikohtud;3) kõrgemad spetsialiseeri-

tud kohtud;4) Ukraina Ülemkohus.

Tsvirkun rõhutas, et seoses sõjakohtute likvideerimisega on asjakohane pöörata erilist tähelepanu ilmnenud negatiivsetele asjaoludele, sest:

6 | 201544

MIL

ITA

AR

TU

RIS

M

Läbi raskuste Põrgupõhja võitjaksPõrgupõhja retke start anti Vana-Vigala lä-

hedal asuva Lätimetsa metsavennapunkri

juurest ja fi niš oli Eidaperes Kassivõllimäel.

Teekonna pikkus oli linnulennult 75 kilo-

meetrit, mille võistkonnad pidid läbima

varjatult ja etteantud ajagraafi kus. Ka tuli

neil täita rajale märgitud kontrollpunktides

mitmesuguseid ülesandeid.

Tekst: KAITSE KODU

KA

RR

I K

AA

S

456 | 2015

MIL

ITA

AR

TU

RIS

M

Kõigi aegade ühe raskeima Põrgu-põhja retke võitis Pärnumaa maleva Pärnu malevkonna meeskond koos-seisus Siim Vahkel, Erik Sempelson, Ove Leheste ja Lauri Laapas. Teiseks tulid nende malevakaaslased Vänd-rast ja kolmandaks jäid Tallinna maleva Põhja kompanii võistlejad.

„Tänavune võistlus kujunes erine-vate asjaolude tõttu tõepoolest üheks raskeimaks meie retke ajaloos,“ tunnistas retke peakorraldaja Martin Andreller. „Seetõttu on kõik täna-vusel Põrgupõhja retkel osalenud võistlejad kindlasti ka tunnustust väärt,“ ei olnud ta kiituse jagamisega kitsi. Jõukatsumisel osales kaksküm-mend kolm võistkonda, kelle hulgast K

AR

RI

KA

AS

katkestas ainult kaks. Andrelleri sõnade kohaselt näitab see, et rada oli keeruliste ilmastikuolude ja raske maastiku kiuste siiski jõukohane valdavale enamikule võistlejatele.

Pärnu malevkonna võistkonna liikme Siim Vahkeli sõnul nõudis tänavuse retke läbimine tõsist pingutust. „Rada oli küll kiire, kuid samas ka väga raske. Tõsist peavalu valmistas meile vastutegevus, eriti esimesel päeval. Õnneks suutsime nende kavatsused juba varakult läbi näha ega jäänud neile kordagi vahele,“ ütles ta. „Pinget lisas algu-ses ka asjaolu, et kaks meest meie põhikoosseisust, kellega koos oleme varem erinevatel võistlustel edukalt

võistelnud, ei saanud Põrgupõhjale tulla,“ rääkis Vahkel. „Asendusme-hed aga tõestasid väga kiiresti, et nende peale võib kindel olla ning ma usun, et selline õlatunne ja kõrge moraal meile võidu tõidki,“ lisas ta.

Põrgupõhja retk on oma nime saanud metsavendade vastupanuor-ganisatsiooni Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) Vigala vallas asunud staabipunkri järgi. Võistluse pea-korraldaja on MTÜ Põrgupõhja Risti Selts, mida toetavad Kaitseliidu Rapla ja Pärnumaa malev.

RII

NA

ALT

PE

RE

RII

NA

ALT

PE

RE

6 | 201546

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

Tervislik liikumine ja sport ei ole valmisteenusedTervislik liikumine ja sport

on sõjalise väljaõppe lahu-

tamatu osa. Ja mitte ainult,

sest inimese aktiivsus on

mõõdetav tahtega ja tahe

on võrdeline inimese usuga

iseendasse ja oma füüsilisse

ettevalmistusse ning või-

messe midagi ära teha.

Tekst: MARGUS PURLAU

Tänavu 30. juunil avaldas Postimees Oliver Kundi kirjutise „Kuidas mitte saada kurvaks näiteks“. Nimetatud artiklist tuli välja, et Eesti meeste tervisenäitajad teevad kõige suu-rema kukkumise halvemuse poole 35 ja 54 eluaasta vahel. Nimetatud vanus on meeste elus üks intensiiv-semaid, sest töö, perekonna eest hoolitsemise ja materiaalse kindluse tagamise tõttu jääb sageli tagaplaa-nile enda eest hoolitsemine. Selle tulemusel tekib treeningulõtk, mil oma füüsilisele vormile ja esteetili-sele välimusele kõige vähem tähele-panu pööratakse.

Mitte ainult vaim, vaid ka jõudPuudulik füüsiline ettevalmistus on aga üks peamisi passiivsuse tekitajaid kokkupuutel koormuse-ga, mida annab näiteks osalemine sõjalises väljaõppes. Raskus koha-neda kestva pingutusega taktikali-sel sooritusel maastikul võib panna inimese seda sooritust vältima ja viia ta n-ö peitu või jätta ainult valitud soorituste ehk nn mugavus-soorituste juurde.

Sõjalise üksuse tugevus on võrde-line üksuse kõige nõrgema liikmega. Seetõttu tuleb keskenduda kõigi

RII

NA

ALT

PE

RE

476 | 2015

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

üksuse liikmete füüsilisele etteval-mistusele ja selle ettevalmistuse ühtlusele. Sõdur peab olema suuteli-ne lahinguvarustuses ja seljakotiga tõusma põlvelt, sooritama taktika-list liikumist ja vajadusel toetama ka kaasvõitlejaid. Kujutlege nüüd ette, et üks sõdur peatub kohe esimese te-gevuse juures, sest tal ei jätku jõudu enese ületamiseks. See annab kohe lisakoormuse kaasvõitlejatele.

Sõdurit ei pane fi ligraanselt tegutsema üksnes hästi omandatud teoreetilised teadmised, vaid just hea füüsiline ettevalmistus on see, mis pöörab teadmised ja oskused täitmisele ning suunab vajadusel eneseületamisele. Puudulik füü-siline ettevalmistus võib rasketes tingimustes, kus kammitsevateks teguriteks on külm, nälg ja väsimus, viia sõduri allaandmisele iseenda ning lõpuks ka kogu olukorra ees.

Iseenda organiseerimineSeega peaks hea üldfüüsiline et-tevalmistus olema kaitseliitlasele oluline tegur iseenda organiseeri-misel. Võtmesõna on siin iseenda

organiseerimine, sest kogu algatus peab tulema inimesest endast ja olema allutatud vabale tahtele. See vaba tahe loobki motivatsiooni hoida, arendada ja ületada oma või-meid tegevustes, mida võitleja peab tähtsaks iseendale ja ennast ümbrit-sevatele inimestele.

Ülaltoodud kirjeldus üldfüüsilise ettevalmistuse olulisuse kohta keh-tib kõikidel elualadel. Hea enesetun-ne, värskus ja reipus ning usk iseen-dasse aitavad igas olukorras ületada kammitsevaid ja piiravaid tegureid.

Üldfüüsilise ettevalmistuse täht-sus ajendaski mind kirjutama käes-olevat artiklit ja selle järgesid, mille alusel parendada üleüldist teadlik-kust ja jagada isiklikust varasalvest kogemusi iseenda organiseerimisest ja sellest, kuidas ületada mentaal-seid takistusi.

Moraal, väljaõpe ja tehnoloogiaNeed kolm sõna – moraal, väljaõpe ja tehnoloogia – moodustavad suure-pärase kombinatsiooni sõjalisest mõtlemisest. Moraal on nii indiviidi

kui ka kollektiivi kõige olulisim komponent. Moraal on päästik, mis suunab indiviidi ennast organisee-rima. Väljaõpe ja tehnoloogia on komponendid, mis täiendavad seda algatust. Moraal on seotud kultuu-ri ja eluviiside, tavade ja seaduste ning väliselt nõutavate reeglitega. Indiviidi moraal on seotud nende täitmisega ja on justkui nende nõue-te aktsepteerimise peegeldus.

Tervislik liikumine ja sport ku-jundavad eluviisi, mis on suunatud keha ja vaimu võimendamisele. Siit ka Rooma poeedi Juvenalise tõde-mus: „Terves kehas terve vaim.“ See kombinatsioon tagab kestva ja väär-tusliku elu. Kuidas rakendada seda teadmist, kui oled astunud kõrvale tervislikust käitumisest?

Kõigepealt tuleb sõlmida endaga kokkulepe. Pead küsima, kas oled rahul oma peegelpildiga. Kas see ei ole pettekujutelm ja kas võimenda-tud rahulolu iseendaga ei pimesta sind? Nimetatud küsimused ja sinu vastused loovad sinus teadlikkuse oma keha ja vaimu seisundist ning nõudmistest, mida sa endale esitad. See on esimene etapp isiklikus tege-vuskavas, mida nimetame siinkohal kokkuleppeks.

Kokkulepe on sõlmitud. Ja edasi?Teine etapp on olukorra teadlikkuse loomine ning piirangute ja „müüti-de“ kõrvaldamine, mida nimetame siinkohal teadlikkuseks olukorrast. Selleks tuleb anda oma kehalisele ja vaimsele seisundile hinnang. Tihti jõutakse sellesse etappi alles siis, kui tehtud kahju on juba raskesti tagasi-pööratav. Seetõttu tuleks kõigepealt konsulteerida perearstiga, kelle re-gulaarne külastamine peaks olema norm. Samas ei pea tervislik seisund olema tervisliku organiseerimise takistuseks.

Teine piirang, mis tuleb kõrval-dada, on hetke füüsiline vorm. Tihti põhjendame, et ei saa sporti teha, sest füüsiline tervis ei luba. See on meelepete, mida aitab ületada enda teadlik sportlik organiseerimine. See ongi see eliksiir, mis tekitab mo-tivatsiooni ja vajaduse ennast tervis-likult edasi organiseerida. Oluline on tähele panna, et hea enesetunne ei tule sinuni, vaid sina pead ennast organiseerima selleni.

Puudulik füüsiline ettevalmistus on

reeglina üks peamisi passiivsuse

tekitajaid kokkupuutel koormuse-

ga, mida annab näiteks osalemine

sõjalises väljaõppes

6 | 201548

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

Sõjalise üksuse tugevus on võrdeline üksuse kõige

nõrgema liikmega. Seega tuleb keskenduda üksuse kõigi

liikmete füüsilisele ettevalmistusele ja ühtlusele

KA

RR

I K

AA

S

KADI KANGUR

Kolmas probleem tundub ole-vat aegumatu. See on ajapuudus. Ööpäevas on hommik, lõuna, pärast-lõuna, õhtu ja öö ning seda 24 tundi ja seitse korda nädalas. Seega aeg on konstantne ja muutumatu, kuid ajapuudus on iseenda poolt loodud väljamõeldis.

Siinkohal ärme unustame, et sportlase töö on sport ja soovitud tulemus ei ole seotud ainult hea ene-setunde ja tervisega. Seega ei pea pühendumus päädima kaheksa tunni pikkuse pingutusega päevas kuni kuus korda nädalas.

Uni, toit ja liikumineOn kolm peamist indiviidi põhivajadustele toetu-vat tegevust: magamine, söömine ja liikumine. Need kolm vaala on sinu terve keha ja vaimu platvorm, millele aega panustades investeerid sa endasse ja oma jätkusuutlikkusse. Seega on enesestmõistetav, et sinule ja ainult sinule kuuluv aeg sisaldab 6–8 tundi täisväärtuslikku und, kolm kuni neli toidukorda ja kuni kaks tundi liikumist. Need tegevused on aluseks, mille järgi planeerid päeva.

Kui me seda lihtsat reeglit ei järgi, põletame oma ressursse, mille tulemusena jõuame nukra näiteni, kus keha ei jõua enam järgneda tahtele või, mis veel hullem, keha pärsib tahet, mis ei tee sind ega su lähedasi õnnelikuks.

Sellega lõpetan käesoleva kirju-tise ja jätkan juba järgmises Kaitse Kodu! numbris praktiliste näidete ja õpetustega.

Raskus kohaneda kestva pin-

gutusega taktikalisel sooritusel

maastikul võib panna inimese

seda sooritust vältima ja jätta

ta ainult valitud soorituste, nn

mugavussoorituste juurde

6 | 201550

VÄ

LJA

ÕP

E

Ka Kaitseliit turritas

Siilil okkaidNii nagu sõjas ei ole tegeli-

kult võitjaid, ei ole õppustel

kaotajaid, on ainult saadud

kogemused. Ja neid kogusid

Kaitseliidu malevatele suur-

õppusel Siil osalenud võitle-

jad kuhjaga.

Tekst: KARRI KAAS, ASSO PUIDET

Kaitseliit osales õppusel Siil 2015 valdavalt selle esimeses faasis 4.–8. maini. Peamine eesmärk oli kont-rollida maakaitse lahinguvalmidust, formeerimist ja koostegevusõppe läbiviimist.

Üksused paiknesid peamiselt Lääne-Virumaal Väike-Maarja ja Laekvere vallas ning Pärnumaal Kikepera harjutusväljal ja selle lä-hiümbruses. Õppusesisese suhtluse hõlbustamiseks oli Kaitseliidu pea-staabi baasil loodud maakaitse staap, mille ülesanne oli koordineerida juhtimist kaitseväe ja Kaitseliidu allüksuste vahel. Kokku osales Siilil

üle 2000 kaitseliitlase ja selle all-üksustega seotud inimese kõikidest malevatest.

Lääne-Eestis keskenduti koostööleLääne maakaitseringkonna üksus-tele oli Kaitseliidu ülem andnud üheks ülesandeks dessanditõrje läbi-viimine oma vastutusalas. Et seda tegevust ei oldud varem harjutatud, saigi see üksustele kandvaks ideeks koostegevusõppe planeerimisel.

Kehtis põhimõte, et kõik soorita-tavad tegevused peavad viima üksu-si eesmärgile lähemale. Lahinguli-

Enne ülesande täitmisele

siirdumist viidi Lääne

maakaitseringkonnas

läbi harjutusi võimalikult

operatsioonisarnastes

tingimustes

516 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

EÄ

LV

ÄL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LLLLV

ÄL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LLV

ÄLLL

ÄL

ÄLLLL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LLLÄ

LV

ÄLLLLL

VÄ

LÄ

LÄ

LÄ

LLÄ

LÄ

LV

ÄL

VÄ

LLLV

ÄL

VÄ

LÄ

LLLV

ÄL

ÄL

ÄL

ÄLL

VÄÄÄÄ

VÄ

VÄ

VÄÄÄÄÄÄ

VÄÄ

VÄÄ

VÄ

VJA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕA

ÕJA

ÕJA

ÕA

ÕA

ÕA

ÕA

ÕJA

ÕJA

ÕA

ÕJA

ÕA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕÕJA

ÕÕA

ÕA

ÕA

ÕJA

ÕJA

ÕA

ÕÕJA

ÕÕJA

ÕA

ÕJA

ÕÕA

ÕA

ÕJA

ÕÕJA

ÕA

ÕA

ÕJA

ÕJA

ÕA

ÕJA

ÕJA

ÕA

ÕJA

ÕA

ÕJA

ÕA

ÕJA

ÕA

ÕJA

ÕJA

ÕJA

ÕÕJA

ÕJA

ÕÕA

ÕÕJA

ÕA

ÕA

ÕÕJA

ÕÕJA

ÕÕJAJAAAAAAAJAAAAAJAAAJAJAAAAAAAAAAAJAJAJAAAAJAAJAAAAAJAAAAAAAAAJAAAAAAAJAAAAAAAAAAAAAAAAAJAJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ

PE

PE

PE

PE

PE

PE

PE

PE

PE

PE

PE

PE

PE

PEEE

PE

PE

PE

PE

PEEE

PEE

PE

PE

PE

PE

PE

PPPPPPPPPPPPPPP

KARRI KAAS

6 | 201552

VÄ

LJA

ÕP

E

Kokku osales Siilil üle 2000 kaitseliitlase ja selle allüksustega seotud inimese kõikidest malevatest.

ses mõttes tähendas see, et oli käsk sooritada rünnak, mistõttu viidi enne ülesande täitmisele siirdumist läbi harjutusi võimalikult operat-sioonisarnastes tingimustes.

„Kuigi Siili põhirõhk oli mobili-satsioonil, seadis Lääne maakait-seringkond endale lisaeesmärgiks õpetada kaitseliitlasi tegutsema üksuse koosseisus,“ tutvustas Lääne maakaitseringkonna ülem kolonel-leitnant Tõnu Miil õppusel osalenud Lääne-Eesti malevate fookust.

„Koostegevusõpe on oluline kom-paniiülemale, rühma- ja jaoülemate-le nagu ka kõigile teistele kompanii liikmetele, et üksusest kujuneks tervik, mis hingab ühtmoodi,“ ütles kolonel Miil ning leidis, et sellest on vähe kasu, kui on väga hästi treeni-tud üksiksõdur, keda ei osata kasu-tada efektiivselt üksuse koosseisus.

„Ehk üksuses peitub jõud ja ühe üksusega on võimalik väga palju ära teha, kui võitlejad saavad üksteisest aru,“ oli ta veendunud.

Lisaks koostöö harjutamisele pöörati Lääne maakaitseringkon-nas viimaste tõsisemate relvas-tatud konfliktide valguses suurt tähelepanu maskeerimisele. Seda nii individuaalselt kui ka suure-mas plaanis. „Ukraina sündmused on näidanud, et maskeerimine ja varjumine on väga tähtsad. Näo värvimine metsas ei ole kaitse-liitlaste ja kaitseväelaste veidrus ega ülemate kiiks, vaid üksuse ja individuaalse varjumise üks ele-mente, samamoodi nagu maskeeri-misvõrkude kasutamine,“ selgitas kolonelleitnant Tõnu Miil. Ka ei lubatud õppuste ajal, kui koostöö-harjutus pihta hakkas, sõduritel kasutada mobiilsidet. „Üritasime seda täielikult vältida, et olukord oleks reaalsem,“ ütles ta.

Lääne maakaitseringkonna ülema sõnul läks õppus igati korda.

Formeerimine kulges kiiremini kui planeeritud ja kaitseliitlasi tuli kohale täpselt prognoositud arv, mistõttu said üksused ettenähtud ulatuses komplekteeritud. „Tulemu-sega võib täiesti rahul olla,“ ütles kolonel Miil ja lisas, et tegelikult vastas õppus Siil ka kenasti küsi-musele, kas Kaitseliit on võimeline moodustama turvavaiba suhteliselt kiiresti. „Jah, on küll. See on see, mis annab meile tulevikus kindluse oma plaane sättida,“ lõpetas ta.

Lääne maakaitsering-

konna üksused paiknesid

Pärnumaal Kikepera

harjutusväljal ja selle

lähiümbruses

KA

RR

I K

AA

S

536 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

E

L I S A T E A V E

Staabis koolitatakse sõjakunstnikke Samal ajal, kui mehed, relv käes, maastikul vasta-

sega rinda pistavad, mängitakse õppuse Siil Lääne

regiooni staabis kaartidel läbi stsenaariume, mis

oma reaalsusastmelt pehmelt öeldes häirivad.

Luureandmetele toetudes on alust uskuda, et vaen-lane korraldab Pärnule üheaegselt kaks dessanti, ühe lahingukopterite toel õhust ja teise merelt. Eesmärk on hõivata ja võtta enda kontrolli alla sadam ja lennu-väli. Loodud sillapeadelt jätkub järeletoodud lisavä-gede toel pealetung juba Tallinna ja Rakvere suunal, lõigates nõnda Eestimaa pooleks ja haarates kahe ründesuuna vahele jäänud üksused kotti. Ühtlasi blo-keeritakse selle liigutusega tsiviilisikute taganemistee Läände.

See on plaan ja jõud, mille vastu tuleb Kaitseliidu Pärnumaa maleva võitlejatel koostöös Lääne ja Saare malevaga seista. Kuidas täpselt, on küsimus, millele staabiohvitserid peavad õppuse käigus lahenduse leidma.

Kui suure tõenäosusega võib kirjeldatud legend tegelikkuseks saada, hoidub staabiõpet läbi viiv Kait-seliidu Pärnumaa maleva staabiülem kapten Kristian Kivimäe spekuleerimast. Küll aga möönab ta, et pole ju saladus, et kõiki sõjavägesid huvitavad ühed ja samad objektid. „Teatud mõttes mõtlevad ju kõik sõ-javäelased mingil määral ühtemoodi.“ Õppuste stse-naariume koostadeski püütakse analüüsida ja arvesse võtta lähimineviku või hetkel toimuvate konfliktide dünaamikat, mitte ei proovita püsida kusagil Teises maailmasõjas. „On selline väljend, et kõik kindralid valmistuvad eelmiseks sõdadeks,“ ütleb Kivimäe, kuid tema selgitusel püütakse õppustesse siiski sisse lülita-da võimalikult reaalsed ja ajakohased nüansid.

Ent staabiõppustel ei olegi tegelikult tähtsust, kas võidavad kaardile paigutatud punased, vaenlase üksusi tähistavad tingmärgid, või suudavad sinised nende maale tunginud vaenuväed põrmu ja mer-re paisata. Oluline on, et mehed saaksid staabitöö kogemuse ja teeksid viie päeva jooksul samm sammu haaval läbi otsuse vastuvõtmise protsessi. „Eesmärk on, võttes arvesse kõiki erinevaid tegureid – ilmas-tikku, maastiku, vastast, oma jõude –, analüüsida need andmed läbi ja töötada välja kõige parem plaan, sõjaplaan,“ on just analüüs ja planeerimine kapten Kivimäe sõnul need, mida võib nimetada sõjakunstiks.

Lisaks koostöö harjutamisele pöörati Lääne maakaitseringkonnas viimaste tõsisemate relvastatud konfl iktide valguses suurt tähelepanu maskeerimisele.

Ka Kirdes on põhjust rahuloluksSarnaselt Lääne-Eestile oli ka Kirdes õppuse Siil rõhk koostegevusel. Põ-hiliselt harjutati üksuste koostege-vust lahinguülesande planeerimisel ning täitmisel eesmärgiga suuren-dada Kirde maakaitseringkonna staabi ja allüksuste tegevusvalmi-dust.

Lisaks pöörati suurt tähelepanu ka üksuste ülemate ja staabi lahin-guolukorra otsuste vastuvõtmise ja juhiste andmise harjutamisele, käimasoleva lahinguolukorra juhti-misele, staabi tegevusprotseduuride treenimisele ning juhtimisvõimeku-se kontrollimisele määratud lahin-guruumis.

Kirde maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Marek Laanisto

Kuigi Siili põhirõhk oli mobilisatsioonil,

seadis Lääne maakaitseringkond endale

lisaeesmärgiks õpetada kaitseliitlasi tegut-

sema üksuse koosseisus

KA

RR

I K

AA

S

6 | 201554

VÄ

LJA

ÕP

E L I S A T E A V E

04.–08. mai 2015. Mina, Siil ja Okassiga

Seletuskiri: Miks ma ei saanud pauku tehaLugupeetud kolonelleitnant!Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada päris algusest ja sellest, et mina ei olnud üldse süüdi. 11. septembril

2014 sain kutse õppekogunemisele. Lisaks kutsele oli ümbrikusse sattunud ka härra kindrali kiri minu tööandja-le. Õnneks suutsin selle vea kiiresti parandada ja kirja viivitamatult oma tööandjale edasi toimetada (kogemata lugesin natuke härra kindrali kirja ja pean ütlema, et härra kindral tundub olevat tark mees).

Pidasime tööandjaga nõu ja arutasime, kuidas mind õppekogunemise ajaks töökohustustest vabastada. Jõudsime järeldusele, et küll saab (hiljem selgus, et saigi). Ka kodus seletasin naisele ja lapsele, et pean minema nädalaks metsa, Siil ootab. Laps tahtis hirmsasti kaasa tulla ja siiliga tuttavaks saada (seleta siis lapsele, mis see SIIL on). Olles kodus ja töökohas kõik korda sättinud ja ära klaarinud, jäi üle ainult oodata suure õppuse algust.

Õppus algas minule 5. mail. Läksin hommikul kogunemiskohta Pärnumaal. Minu rõõmuks oli sinna tulnud mitmeid tuttavaid nägusid. Kogunemiskohas väljastati meile puuduv varustus, komplekteeriti allüksused ja saadeti (viisakalt) metsa.

Mina läksin Tapale, kus viidi läbi miinipilduja ja tankitõrjekahuri lahinglaskmised. Ülesandeks sain tulejuhti-dele ajateenistuses õpitu meeldetuletamise. See läks nobedalt. Saime veel terve esimese päeva „kuiva“ teha ja olematu miinipildujarühma tuld tellida, kuid juba järgmisel päeval hakkas meie juhtimisel taevast metalli alla sadama (võimas on näpuga osutada ja vaadata, mis siis saab). Lisaks oma raskerelvade tulejõule nägime ka liit-laste hävitajaid oma sihtmärke purustamas (kõlas nagu üks kõva puuks, aga töö tehti kenasti ära ja ette ei oleks tahtnud jääda). Ise ei näinud, küll aga tundsin, sest tankitõrjekahuri lasud käisid kehast läbi ka poole kilomeetri kaugusel olles.

Teise päeva lõppedes suundusime tagasi Pärnumaale, et saada kokku lahingukompanii jalaväerühmadega. Jalaväerühmad olid esimestel päevadel harjutanud oma lahingudrille ja tulemas oli kogu kompaniid hõlmav harjutus. Kiired käsud ja korraldused ning kolmanda päeva õhtuks olid kõik üksused valmis alustama ühise harjutusega.

Meie kompanii ülesanne oli rünnata vastase dessanti. Mina jäin põhijuhtimispunkti ja miinipildujatega kom-panii paiknemisalale ning ülejäänud üksus liikus rünnakule. Raadioside kaudu oli põhijuhtimispunktis väga hea

Kirde maa-

kaitsering-

konna üksu-

sed paiknesid

peamisel Lää-

ne-Virumaal

Väike-Maarja

ja Laekvere

vallas

LA

UR

I M

ÕE

K

556 | 2015

ülevaade lahinguväljal toimuvast (kuna mul puudus varasem selline kogemus, olin meeldivalt üllatunud). Hiljem tekkisid sides lüngad ja pilt lahinguväljast hakkas hägustuma. Hoolimata sellest saatis kompanii rünnakut edu ja olukord seisati meie ülekaaluka võiduga.

Pärast rünnakut tuli üksus tagasi paiknemisalale. Lisaks tuli koos nendega uus luureinfo, et mingid vastase luureettevalmistusgrupid on teel meie paiknemisalale ning et nende suur soov on meie kompanii fikseerida, hävitada juhtkond ja oma dessant siiski edukalt lõpuni viia. Kiired käsud ja korraldused ning kompanii oli valmis. Nagu luure lubas, nii ka juhtus. Meie laagripaiga ümber hakkas tiirutama üks rüh-masuurune „tüütus“, aga tüütuseks ta jäigi, sest püsivat kahju nad meile teha ei suutnud. Kiituseks peab ütlema, et rühmaülemad said oma ülesannetega kenasti hakkama ja kõik sektorid olid kaetud, lisaks oli meie poolt maastik, mis võimaldas rünnata vaid väga kindlatest suundadest ja kitsastest koridoridest.

Märkamatult oli saabunud öö, paiknemisala jäi meie kontrolli alla ja „tüütusest“ saime lõpuks lahti. Õp-pus hakkas vaikselt lõpule jõudma, jäänud oli veel rännak tagasi kodubaasi ja lõpurivistus. Tõsi, nii lihtsalt see ei läinud. Juba enne rännakut oli aimata, et ilmselt satume me varitsusse. Mõeldud, tehtud, varitsusse me sattusime. Eks väsimus olnud teinud juba oma töö ja varitsusest lahtirebimine ning seejärel vastase jälitamine olid võrdlemisi vaevalised, kuid hoolimata sellest oli meeste nägudel meeldiv irve ja madistada said kõik kõvasti. Eks olnud ka teada, et peagi saabub uus nädal ning taastub rutiin, seega võeti sellest lahingust maksimum ja pauku tegi vist küll iga raud.

Napilt, aga kindlalt jõudsime rivistuse ajaks ettenähtud kohta. Rivistusel said parimad meie hulgast kind-rali tugeva käepigistuse koos erinevate kirjade ja kingitustega.

Tuleme tagasi minu süüteo juurde. Ma tõesti väga vabandan ja proovin tulevikus ennast parandada, aga nagu te isegi mõistate, ei olnud mul võimalik selle tiheda toimetamise juures ühtegi pauku teha. Ja mina ei ole süüdi.

AustusegaJaanus Mehikas,reservnooremleitnant,lahingukompanii ülema abi

Raadioside kaudu oli põhijuhtimis-punktis väga hea ülevaade lahingu-väljal toimuvast.

Kirde maakaitseringkonna ülem

kolonelleitnant Marek Laanisto

siiliga, mille valmistas kingituseks

Simuna kooli 4. klassi poiss Joo-

nas Palmisto

KA

ITS

EL

IIT

leidis, et koostööõppus sujus ja tegutsemisvalmidus on paranenud. Ka lahinguvalmidus saavutati enne määratud aega ning formeerimise ja lahkformeerimise toetamine viidi läbi heal tasemel.

„Üldjoontes said kõik kästud tege-vused läbi viidud vastavalt plaanile ja suuremate probleemideta,“ ütles kolonel Laanisto, kuid möönis, et tööd tuleb ka tulevikus veel teha.

„Kui probleeme poleks üldse esinenud, ei oleks ju vaja ka enam harjutada,“ ütles Kirde maakaitse-ringkonna ülem. „Tähelepanu peab pöörama veel õppuse käigus välja tulnud kitsaskohtadele ja nende likvideerimine tuleb sisse viia juba järgmise aasta väljaõppeplaani,“ võttis ta õppuse kokku.

6 | 201556

NO

OR

ED

Mini-Erna võitsid teist korda järjest

Pärnumaa noorkotkad

57

NO

OR

ED

Noorte Kotkaste Mini-Erna

võit läks tänavu teist korda

järjest Pärnumaa noorkot-

kastele. Teise koha pälvisid

Põlva maleva noorkotkad

väikese eduga Läti Jaun-

sardze ees.

Tekst: TARMO AMER

Võistluste start anti 26. juuni südaöö paiku Muuksi Linnamäelt. Raja al-gus oli tähistatud tõrvikutega. Ilma-taat saatis võistlejad rajale vihmaga, mida vahepeal tuli üsna tihedalt.

Ehmatusega algusTänavune võistlus algas väikese ehmatusega, sest köieülesandel kontrollpunktis Alfa läks meil üks rakendus katki ja jäime poole tunniga ajahätta. Õnneks saime asja uuesti käima ja järgmises kontroll-punktis Bravo said kõik võistkonnad aega tagasi.

Bravos tuli võistlejatel relvad kokku panna. Vahepeale jäi luureala, kuhu nooremleitnant Madis Amer oli üles seadnud huvitava luureüles-ande. Võistlejatel oli selle täitmiseks aega viis tundi. Vastane oli paigu-tanud maastikule merejalaväelaste tugevdatud rühma koos tehnikaga ja kasutas ka droone, mis jälgisid õhust objektilähedast maastikku.

27. juuni hommikul sisenesid võistkonnad ajagraafi ku järgi Hara allveelaevasadamasse. See oli ava-tud punkt. Ilm oli fantastiline. Siin tuli võistlejatel tõmmata end köit mööda sadama vahekaile (kontroll-

2 X

SII

M T

ED

ER

/KA

ITS

EV

ÄG

I

punkt Charlie). Tagasi kaldale said nad kummipaadiülesannet täites (kontrollpunkt Delta).

Järgmine ülesanne oli värvikuu-limäng (kontrollpunkt Echo). Nelja-liikmeline võistkond jaotati kaheks ja kahel lahingupaaril tuli liikuva patrulli käigus tabada tähistatud rajal asuvaid sihtmärke. Järgmistes kontrollpunktides (Foxtrot ja Golf) määrasid võistlejad asimuute ja kaugusi ning lahendati sideülesan-net.

Varahommikul jahedasse vetteKontrollpunktis Hotel Kolga mõisa hoovis tuli kokku panna noorte teadussaatest Rakett 69 tundud kuu-bik. Samas lähedal asus meditsiini situatsiooniülesanne (kontrollpunkt India). Mustametsa jalakäijatetun-nelis ootas motivatsiooniülesanne (kontrollpunkt Juliet).

Kilos tegelesid võistlejad esemete otsimisega. Enne punkti Lima oli võistkondadel võimalus teenida boonuspunkte. Selleks olid antud koordinaadid, mis viisid Paukjärve vaatetorni. Kolm Loksa kodutütart jagasid seal võistlejaile lisaeluta-

6 | 201558

NO

OR

ED

Võistluste pidulikul lõpetamisel Näkiallikal mainisid paljud, et nii rasket Mini-Ernat ei mäleta keegi

longe ja andsid kaardi, kus oli info vastutegevuse paiknemisest.

Kontrollpunktis Lima tuli võist-lejatel ületada paralleelköisi kasuta-des veetakistus. Näiliselt kerge üles-anne ei läinud viperusteta. Peaaegu igas võistkonnas oli keegi, kes prant-satas varahommikul (punkt avati kell kolm öösel) jahedasse vette.

Kontrollpunktis Mike pidid võist-konnad läbima miinivälja. Üks võist-kond astus koguni seitsmele mii-nile. Kokku oli neid maas kümme. Järgnesid punktid November, kus oli ülesandeks uppuja päästmine, ja Oscar, kus tuli läbida takistusriba. Sealt pääsesid võistlejad lõppjook-sule (kontrollpunkt Papa), millele järgnes veel õhkmatke- ehk airsoft-relvadest laskmine (kontrollpunkt Quebec).

Üle aegade raskeim Mini-ErnaLõpuks viidi läbi varustuse kontroll ja sealt juhatasid esindajad oma võistkonna Kuusalu spordihoonesse sauna. Kõik see kokku tegi võistlus-raja pikkuseks ligi 60 km.

Võistluste pidulikul lõpetamisel Näkiallikal mainisid paljud, et nii rasket Mini-Ernat ei mäleta kee-gi. Võistlust alustas 17 võistkonda, nende hulgas üks võistkond Lätist ja Leedust, kellest fi nišisse jõudis 14. Rajal ainsatena Kodutütreid esinda-nud Lääne tüdrukud tulid tublile 10. kohale.

596 | 2015

NO

OR

ED

K O M M E N T A A R

Harjukate Mini-ErnadTARMO AMER

Noorte Kotkaste Harju maleva pealik

Oma esimese kogemuse Mini-Ernalt sain 2000. aastal. 2001. aastal osalesime sellel võist-lusel juba ise kahe võistkonnaga, sest olime saanud kohaliku kaitseringkonna Eel-Mini-Er-nal topeltvõidu ja pälvinud sellega õiguse osaleda Mini-Ernal mõlema võistkonnaga. Tol korral oli autasustajaks tänavuse võistluse peakohtunik erukindral Johannes Kert. Mõle-mad Harju võistkonnad koosnesid Loksa rühma poistest. Üks meie võistkond saavutas teise koha ja teine tuli neljandaks.

Järgnevatel aastatel püüdsime võitu. Saavutasime korduvalt pjedestaalikohti, kuid esimeseks ei tulnud. Loksa poisid on veel kahel korral tulnud teisele kohale (2008. aastal koos Nissi rühma noorkotkastega ja 2011. aastal). 2012. aastal jäi Harju võistkond ühe rumala apsu tõttu kolme parema hulgast välja, nimelt kaotas üks võistleja kogemata kõik oma elutalongid. Sinna see võit siis läks.

Kõikide nende aastatega oleme Harjus suutnud luua tugeva meeskonna, millega on võimalik igat masti üritusi ja võistlusi läbi viia.

2 X

SII

M T

ED

ER

/KA

ITS

EV

ÄG

I

6 | 201560

NO

OR

ED

Suurlaager pakkus ohtralt ühistegevustMadsa spordibaasis korral-

dati 6.–9. juulini kodutütarde

ja noorkotkaste üleriigiline

laager, millest võttis osa 15

malevat ja ringkonda ning

külalised politseist ja Lätist

ehk kokku ligi 400 laagrilist.

Tekst: EGLE KÕVASK

Eelmisel aastal korraldati noorkot-kaste ja kodutütarde suurlaager Harjumaal, tänavu tundis korralda-misrõõmu Valgamaa. Valgalastele sai laager alguse juba päev enne ametlikku avamist, sest muru vajas niitmist ja telgid ülesseadmist. „Et-tevalmistav päev oli tegus. Igaühel oli tööd ning kõik sujus hästi, sest kokku olid tulnud töökad ja usinad inimesed,“ sõnas üks abilisi, Valga-maa kodutütar Mareli Nielson.

Laagrisse saabumine oli osalejate-le igati päikseline, seda nii ilma kui

ka emotsioonide poolest. Küll aga ei püsinud ilm nii hea kogu laagri aja. Et tegu oli noorkotkastele ja kodu-tütardele mõeldud laagriga, saadi nii paduvihma kui ka väheke äikest. Heidutada end sellest ei lastud, hoopiski vastupidi. „Kuum kartul ja vihmaga võrkpalli mängida olid laagri kõige paremad asjad,“ tõi esile Kris-Ly Kannik Põlva malevast.

Kris-Ly meelest võinuks kõik noo-red ööbivad telkides. „Siseruumis saab ju iga päev olla, pealegi polnud see teiste osas aus ja muutis laagri

3 X

EG

LE

KÕ

VA

SK

Kätt sai proovida ka

vibulaskmises

616 | 2015

NO

OR

ED

veidi igavamaks. Telgis ööbida, ja veel vihmaga, olnuks palju ekst-reemsem,“ arvas ta.

Eneseületuskohti oli mitmeidLaagriaja jooksul sai lahendada mit-meid vahvaid ülesandeid. Alustame sellest, et kel laagrisse saabudes oli puudu julgusest ja esinemiskogemu-sest, sai seda juurde omaloomingu-kavast, kus igal maleval tuli järele teha telesaateid, kasutades seal viis korda kaht lauset „Kummikutega kummitus kummitab kummutis“ ja „Eksole pole olemas ekosolesid eksolede maal“.

„See ülesanne on väga vajalik. Noored said mõelda kastist välja ja oma ülesandelise oskuse paika pan-na. See on väga hea, mulle meeldib,” oli Rapla maleva noorkotkas Sten

Leinasaar positiivselt meelestatud. Etteastetest enim meeldis talle nende oma maleva esitus. „Meil oli selline impulsiivne etteaste – kõik ideed tulid jooksvalt ja tegime palju-palju ümber. Meie loos oli n-ö story paigas,“ lisas ta.

Need, kes olid unustanud, kui-das kaarti lugeda või millised on Eestimaa eri piirkondade maastikud, said seda kogeda orienteerudes, kus rada läbides tuli aidata meeskond üle takistuse, sõita kanuuga, põle-tada nööri, otsida metsast üles asju ja jätta need meelde, lahendada matemaatilisi tehteid ja nii mõndagi veel. „Mõnus oli takistuse ületamise ülesanne, kus tuli tiim üle puu saa-da. Tähtis oli meeskonnatöö, mida meil alguses polnud. Aga lõpuks saime selle toimima ja läks hästi,“ jutustas Kris-Ly.

Huvipakkuvad töötoadLaagri kolmas päev oli sisustatud töötubadega. „Eelmisel aastal pol-nud töötubade osas valikuvõimalust, tänavu oli teisiti, see oli positiivne. Mulle meeldis kõige rohkem koos-töötamine. Õppisin rohkem teistega arvestama,“ võrdles Valgamaa kodu-tütar Sandra Kuus tänavust koosole-mist eelmise aasta omaga.

Tänavu sai õppida püssi tundma ja ka vibu lasta, nuga visata, esma-abi anda, multifi lme valmistada, puidust medaleid meisterdada ja korve või pildiraame punuda, laag-rilehte artikleid kirjutada, tänava-tantsu, sepatööd ja maskeerimist, aga ka ravimtaimi ja nende kasu-tamist õppida, köitel ronida, patse punuda, sumomaadlust proovida, pannkooke küpsetada, teaduskat-seid teha, teadmised „Kuldvillakus“ proovile panna, lindudega seondu-vat õppida ja sideülesannet lahenda-da. Just viimane oli ka Tartu maleva noorkotka Ruben Rembeli lemmik.

„Enim meeldis mulle õpituba „Halloo, Kosmos! Halloo, Maa!“, sest seal sai tutvuda Kaitseliidu sidevahenditega ja neid proovida.“

Laagri korraldaja ja noorteinst-ruktor Kaimo Vahtra sõnas, et üld-joones õnnestus kõik, mis oli kavas, ainult esmaspäevaöine planeeri-mata torm tõi kaasa lisakulutusi.

„Inimesed, kes olid kaasatud laagri korraldamisse, on aastate jooksul juba välja kujunenud. Nad on üsna suurte kogemustega ja omavahel hästi läbi saav seltskond.“

Tüdrukud tahavad ikka erinevaid riideid selga proovida

Puutöökojas

meisterdati puidust

medaleid

6 | 201562

NO

OR

ED

Noored proovisid kätt ajakirjandusesNoorkotkad ja kodutütred

kogunesid Raplamaale Alu

mõisa meediakoolitusele, et

õppida, kuidas huvitavalt

kirjutada ja teha silmahakka-

vaid fotosid.

Tekst ja foto: GRETE-KAI SAAR ja

JAN MARKUS LINDMÄE

Meediakoolituse päevad olid tihe-dalt sisustatud. Õpiti meedia aluseid, näiteks uudisväärtuse kriteeriume, seletati uudise struktuuri ja seda, kuidas lugusid kirjutada. Võeti läbi olemusloo tunnused, ülesehitus ja seletati lahti erinevad žanrid. Noortele õpetati ka fotograafi at: kuidas kaamerat käsitseda, mis teeb pildi paremaks, kuidas seadistada kaamera sätteid, et pilt tuleks kvali-teetne. Räägiti, mis teeb pildi huvita-vaks, ja jagati käepäraseid nippe.

„Kõige huvitavam oli mulle pil-distamine, see tekitas minus huvi ka tulevikus sellega jätkata,“ ütles Sirely. „Leidsin end olukordadest, mida poleks suutnud ette kujutada. Kord olid jalad seina peal, kord olin trepi peal pikali,“ ütles Sten, kom-menteerides fotoülesannet, kus pidi tegema erinevatest olukordadest fantaasiarikkaid pilte.

Noortele jagati malevate järgi paaristööna laagrit läbiv ülesanne, milleks oli enda uudisloo kirjuta-mine ja pildistamine. Lood ilmuvad Kaitse Kodu! ajakirja eriväljaandes.

Teisteks tegevusteks jagati noored nelja gruppi, mis tegid erinevaid harjutusi. Samades meeskondades täideti ka fotoülesanne, mis meeldis kõigile laagris osalejatele.

Kuigi tööd oli palju, oli ka lõbu-said grupiülesandeid, mille käigus noored õppisid üksteist tundma. Õhtuti mängiti kaarte, vaadati fi lme ning võrreldi oskusi piljardis. Sellele vaatamata arvasid noored, et loengute vahel oleksid võinud olla pikemad pausid. „Laagrilised olid sõbralikud ja avatud ning juba laagri algusest hoiti väga kokku,“ kirjeldas Sandra.

„Jäin rahule, sest sain palju uusi teadmisi ja tutvusin inimestega erinevatest Eesti paikadest,“ üt-les laagris olnud Ragnar. Kuigi põhirõhk oli lugude kirjutamisel, jäi noortele kõige rohkem meelde fotograafi a.

Koolituse korraldas ja viis läbi ajakirja Kaitse Kodu! toimetus, val-mistamaks noori ette sügisel korral-datavaks meediavõistluseks. Laager kestis 29. juunist 2. juulini.

Kuigi põhirõhk

oli laagris lugu-

de kirjutamisel,

jäi noortele

kõige rohkem

meelde foto-

graafia

636 | 2015

UUDISED

Hiiu noored õppisid Randmäe laagris matka- ja päästetarkusi

Juuli keskpaigas kogunesid Hiiumaa kodutütred ja noor-kotkad Randmäe puhkekesku-se õuele. Pärast rivistust algas laagriliste „ristimine“. Edasi läks nagu laagris ikka, meri kutsus ujuma ja koos päästjatega sai ka kanuuga sõita. Kaitseliit-lased, päästjad, politseinikud ja piirivalvurid korraldasid noortele matkamängu. Selle kontrollpunktides arendati oskusi, mida looduses mat-kates vaja läheb. Õpiti vibu laskma, köitega mäkke ja puu otsa ronima ning taimi tundma, omandati teadmisi meditsiinist, merepäästest, kahjutule kus-tutamisest, harjutati meeskon-natööd ja loovust. Õhtul istuti lõkke ääres, küpsetati kepisaiu ja meisterdati laternaid.

Merenoorkotkad Tallinna merepäevadel

Juuli keskel Tallinna merepäe-vadel olid esindatud Tallinna ja Viru maleva merenoorkotkad. Tutvustati merenoorkotkaste tegemisi. Huvilised said osa võtta viktoriinist telgis. Oldi abiks laevadel. Noorkotkaste ülesandeks oli pidada ka valvet muuseumilaeval Valvas, mis oli merepäevade puhul avatud. Osaleti ka mootorlaeva Mari liinisõitude meeskonnas.

Pühapäeval said merenoor-kotkad teha kahes vahetuses ringsõidu vana purjelaevaga Jenny Kruse, kus õpiti töid purjedega. Noorkotkaste kasutuses oli väike päramoo-toriga kummipaat, millega sai vabal ajal sadamas oma lõbuks ringi sõita. Tegevusi ja ülesandeid sai palju ja vaba aega jäi üsna harva.

Lisaks merenoorkotkastele olid üritusel suureks abiks ka üks tubli kodutütar ja üks ta-vanoorkotkas, kes said samuti õppida ja teha olulisel määral kaasa merenduslikke töid.

GU

NN

AR

VA

SE

MÄ

GI

Major Süviranna päästmineGUNNAR VASEMÄGI

Jõgevamaa noorkotkaste suvelaager peeti 15.–19. juulini Peipsi ääres

väikeses Omedu külas, kus veedeti lausa viis päeva.

Omedu on pisike küla Mustveest lõuna pool. Peipsi järv on kohe küla külje all, Omedu jõgi sealsamas. Seal leidub puhkekohti ja jagub kõvasti kalamehi nagu järve ääres ikka. Ka lahingut on Omedus suure sõja ajal peetud – 1944. aastal Omakaitse ja Punaarmee partisanisalga vahel. Sedapuhku ei läinud aga lahinguks, vaid noorkotkad asusid püüdlema ujuja erialamärki.

Laagri üheks huvitavamaks osaks oli külaskäik Mustvee kordonisse. Piiri-valvurid näitasid kordonihoonet ja relvastust, tutvuda sai pildiga, mida näi-tab arvutiekraanidel radar, oma tööd tutvustas koerajuht. Tehti ka lühisõit hõljukiga järvel. Tõenäoliselt olid mõne poisi ootused väga kõrgeks kruti-tud, sest hiljem kostsid kõrva kommentaarid, kus hõljukisõidu üle nuriseti. Olevat igav olnud. Ilmselt oletasid varem hõljukit mitte näinud poisid, et kui juba hõljuk, küllap siis hõljub ikka kohe kõrgel. Paraku neid salasoove hõljuk ei täitnud.

Pühapäeval asuti omandatud teadmisi kontrollima. Eksami praktilisse ossa lisandus üllatuslikult ootamatu tegelane – major Süvirand. Legendi kohaselt oli tähtsat infot omav major purilennukiga Peipsisse potsatanud ja vajas kiiret päästmist. Ei, major Süvirand polnud siiski elus inimene, vaid tugevalt kõõrdi vaatavate silmadega elusuuruses nukk. Siinkohal tuleb mainida, et kahjuks sai majorit päästa vaid kontroll- ehk nullvõistkond, poistele osutus ta liiga raskeks ja asendati kergema plastikdublandiga. Hiljem nähti vaprat majorit rahulikult murul pikutamas.

Kokkuvõtteks võib öelda: oli varasemast pikem, huvitav ja sisukas laager.

Noorkotkaste riigikaitselaager TapalJuuli alguses viidi Tapal 1. jalaväebrigaadi linnakus ja selle lähiümbruses läbi kuues noorkotkaste riigikaitselaager. Laagri käigus arendati noortes rea-listlike riigikaitseliste tegevuste ja keskkonna kaudu kohusetunnet, vastupi-davust, meeskonnatööd, distsipliini ja viisakust. Lisaks oli laager põnevaks ajaviiteks.

Laager jagunes nelja etappi: formeerimine ja alustamine, kasarmuõpe, väliõpe ning lahkformeerimine ja lõputoimingud. Välietapi finaal, lõpulahing, keskendus maastikutegevusele. Laagri alguse ajaks võeti Tapal teenistusse ka ajateenijad ja noorkotkaste mõningad oskused olid linnaku verivärsketest sõdurite omadest esialgu mõnes osas paremadki.

Ilm palav ja vihma ei sadanud piiskagi, mis tegi füüsilised pingutused väljaõppel väsitavaks. Üsna vähe oli välietapi ajal ka uneaega. Siiski arvasid mõned noored osalejad, et laager võinuks karmimgi olla. Sel korral osales laagris 16 kanget noorkotkast (neist viis Virumaalt) ja üks kodutütar Rapla ringkonnast.

6 | 201564

MA

JA

Naiskodukaitse maja Võsul – rohelise maakonna rohelises vallas„Võsu rõõmus rand ja liiv, siin

sa merega lööd mesti, siin

sa puhata saad hästi, suvi

möödub kui viiv...“ laulan

mõttes alati „Võsu valssi“, kui

sinna sõidan, sest puhkus

Võsul on tõesti midagi erilist.

Ja omamoodi eriline on ka

Naiskodukaitse Võsu maja.

Tekst: KATRIN HANNOV

EV

EL

I N

ÕG

U

656 | 2015

MA

JA

Lõplikult valmis Rakvere teedevalitsuse

Võsu puhkebaas ehk Võsu ühiselamu-

õppekeskus, nagu seda tol ajal nimetati,

1988. aasta augustiks

Esmakordselt on Võsu nime mai-nitud juba aastal 1510 (am Strande Wöso). Suvituskohana on Võsu tun-tud-teatud sellest ajast, kui Palmse mõis hakkas Võsul krunte müüma. Aastast 1872 on Võsut mainitud kui Palmse mõisa abimõisa. 19. sajandil rajatud Võsu küla on üks vanimaid suviseid puhkusekeskusi Põhja-Ees-tis. Siin käisid puhkamas promi-nendid nii Tallinnast Tartuni kui ka Peterburist Moskvani.

Võsu meelitab ja inspireeribTänapäeval kuulub Võsu Vihula valda. Enamik valla maast (ca 60%) paikneb Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Rannajoone pikkus on umbes 100 km. Võsu rand on liivane ja 3 km pikkune. Kui rannas olemisest isu täis, ootavad suvitajaid Palmse, Sagadi ja Vihula mõis ning armsad väikesed rannakülad Altja, Vergi, Karepa ja Käsmu koos Kuradi-saarega.

Võsu on oma erilise auraga lum-manud kunstiinimesi, nii mõnedki on siia rajanud suvekodud, kus rahu ja vaikust nautida ning loominguga tegelda – inspiratsiooni annavad rannamännid, liivarand, rannaroo-sid ja kivirahnud, mida võib näha mõnegi kunstniku joonistustel ja maalidel. Ka pole Võsu pääsenud laulu sisse sattumast – olgu sel-leks eelosundatud „Võsu valss“ või

„Puhkus Võsul“, mille laulis tuntuks Georg Ots.

Kõige selle ja muu huvitava kõr-val, mis võiks meid Võsule mee-litada, ootab siin üks omapärase arhitektuuriga maja Luha tänavas

– Naiskodukaitse hallatav õppe- ja puhkekeskus.

6 | 201566

MA

JA

Kõige kõrval, mis võiks meid Võsule meelitada, ootab siin üks omapärase arhitektuuriga maja Luha tänavas – Naiskodukaitse hallatav õppe- ja puhkekeskus.

Ajad ammusedOn möödunud sajandi viiekümnen-dad aastad Võsul. Rakvere poolt tul-les üsna alevi alguses Luha 1 seisab väike valge kivivoodri ja kõrge viilka-tusega kahekordne maja. Siin asub nii Võsu teemeistri piirkonna kontor kui ka teemeister Hoolma elamu.

1958. aastal hakati looma roh-kearvuliste väikeste teemeistri-piirkondade asemele suurendatud jaoskondi. Üheks selliseks oli Viitna piirkond (Haljala-Võsu-Viitna). Pä-rast seda, kui Rakvere teede remon-di ja ehituse valitsus oli teemeist-ripiirkonnad ümber korraldanud, kasutati hoonet elamuna. Ka oli siin võimalus suvitada. Pärast teemeistri väljakolimist hakatigi maja kasuta-ma ainult suvitamiseks. (Maja ole-vatki ehitatud algselt puhkemajaks, kuid et sinna piirkonda tööle asunud teemeistril polnud elamispinda, anti maja talle.)

1983. aastal asuti kontoriks olnud maja renoveerima. Vana kivimaja säilitati, sellele tehti suur juurde-ehitis. 1984. aastal saadi lõpule ümberehituse esimese etapiga. Lõplikult valmis Rakvere teedeva-litsuse Võsu puhkebaas ehk Võsu ühiselamu-õppekeskus, nagu seda Nõukogude ajal nimetati, 1988. aasta augustiks. Maja sellisel kujul, nagu nüüd näha võib, valmis ni-meka arhitekti Meeli Truu projekti järgi.

Uus puhkemaja pakkus teedeehita-jaile ja nende peredele võimalust kor-raldada üritusi ja veeta suvepuhkusi ning seda võimalust kasutati usinasti. Esimene üritus, mis vastrenoveeritud majas korraldati, oli Balti teedeehita-jate konverentsi lõpetamine.

1993. aastaks olid välja kujunenud puhkebaasi kasutamise tingimused ja kehtestatud üsna sümboolne tasu. Võõrastele maksis ööpäev suvilas 10 krooni, omadele uuemas osas 5 ja vanemas osas 3 krooni.

Teemeistri majake

1950ndatelE

RA

KO

GU

Nagu maja nimetus

Võsu õppe- ja

puhkekeskus ütleb,

ei ole see pelgalt

suvitamiseks

mõeldud

Aeg läks ja hakkasid puhuma uued tuuled, märksõnaks eras-tamine. 13. märtsil 1998 avaldas Virumaa Teataja artikli „Algab teedevalitsuse erastamine“. 15. ap-rilliks pidi erastamisvalmis olema lisaks teistele objektidele ka omal ajal ehitatud Võsu puhkekodu kui teedevalitsusele tulu mittetoov ob-jekt. Aastaks 2000 olid müügis juba mitmed hooned ja tehased. Samal aastal anti Võsu õppekeskus tasuta üle Kaitseliidule.

EV

EL

I N

ÕG

U

676 | 2015

MA

JA

Naiskodukaitse õppe- ja puhkekeskus

„Võsu majast sai Naiskodukaitse hal-latav õppe- ja puhkekeskus 31. juulil 2002, enne seda oli hoone Kaitse-liidu Viru maleva valduses, olles kodutütarde ja noorkotkaste kasuta-da. Tollane Viru maleva pealik küsis peastaabist suure summa raha maja ülalpidamiseks ja remondiks, kuid peastaap otsustas raha mitte anda,“ sõnab Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna instruktor Elle Vinni, kes on selle majaga olnud seotud kõik need aastad. Ta meenutab: „Tol ajal oli Naiskodukaitse esinaiseks Dag-mar Mattiisen, tema küsis, kas ma oleksin nõus oma töö kõrvalt majas toimetama ja nii antigi maja Nais-kodukaitsele. 31. juulil sai juba 13 aastat, kui me selle maja saime. Aeg läheb nii kiiresti.“

Pärast maja kasutusse saamist oli vaja seal remonti teha. Suurteks töödeks olid 2002. aastal keskkütte-katla vahetus ja 2006. aastal katuse renoveerimine. Need olid suurimad kulutused, mida Kaitseliit riigieel-arverahast fi nantseeris.

Kaitseliit maksab ka majahool-duskulud, majahoidja palk tuleb Võsu maja rendist. Maja saavad kasutada kõik, kuid organisatsiooni liikmed maksavad vähem ja võõrad rohkem. Komandant on majas ainult suveperioodil – sel ajal, kui on kõige enam külastajaid.

Sobilik talviseks üleelamisõppeksSuure töö on teinud vabatahtlikud, kes kaasasid sanitaarremonditöö-deks siseruumides oma sõbrad, tuttavad ja pereliikmed. Remondiks vajalikud materjalid hankis iga ring-kond oma vahenditest. Tänulikud oldi kõikidele annetajatele ja sponso-ritele, kes nõu, jõu ja materjalidega toetasid. Nii saadi toad remonditud, akendele kardinad ette jne.

Nagu maja nimetuski – Võsu õppe- ja puhkekeskus – ütleb, ei ole see pelgalt suvitamiseks mõeldud. Prioteediks on olnud läbi aegade Naiskodukaitse väljaõppeüritused. Siin on korraldatud üle-eestilisi kursusi välikokkadele ja staabiassis-tentidele, lisaks esmaabiõpetajate koolitused, vabatahtlike õppepäevad ja palju muudki.

Organisatsiooni üritusi korralda-takse ennekõike kevadel ja sügisel

Käesoleva aasta kevadel jõudis lõpule

majas tehtud värskenduskuur. Alumisel

korrusel on tehtud korralik remont. Uue

näo said nii magamistoad kui ka duši-

ruumid

Muude mõtete

kõrval on tuleviku-

plaanides ka Võsu

maja teise korruse

remont

EV

EL

I N

ÕG

U

EV

EL

I N

ÕG

U

6 | 201568

MA

JA

Nagu maja nimetuski – Võsu õppe- ja puhkekeskus – ütleb, ei ole see pelgalt suvitamiseks mõeldud. Prioteediks on olnud läbi aegade Naiskodukaitse väljaõppeüritused.

alates septembrist. Suvel kasutavad Naiskodukaitse ja Kaitseliit maja rohkem puhkuseks. Talvel on majas ürituste korraldamine keerukam, sest hoone on vana ja pole aasta läbi kasutamiseks mõeldud, kuigi ka talviti leiaks maja rakendust, sest just hilissügisel ja talvel on Naisko-dukaitse õppetöö kõige intensiivsem. Ja miks mitte võtta talvisel nädala-vahetusel Võsul aeg maha, nautides vaikust ja rahu.

„Hetkel on see aga võimatu,“ nen-dib Elle Vinni. „Maja ei ole võimalik talvel kütta, seega vesi läheb jäässe ja WCd kasutada ei saa – saab teha ainult talvist ellujäämiskursust, sest terve talve kütta on mõttetult kallis,“ lisab ta.

Viimane värskendusTänavu kevadel jõudis lõpule majas tehtud värskenduskuur. Alumisel korrusel on tehtud korralik remont. Uue näo said nii magamistoad kui ka duširuumid. Uus ilme on köögilgi nii planeeringu, mööbli kui ka sise-viimistluse poolest.

Tööd on majas veel palju-palju, aga suur samm on siiski astutud. Kõige selle eest on hea seisnud Nais-kodukaitse Alutaguse ringkonna instruktor Elle Vinni, kes on maja heaoluks palju ära teinud. Viimas-tel aastatel on tal abiks olnud Viru ringkonna instruktor Maire Laht, kellega koos on asju aetud. Nende pingutuste vilju oskavad hinnata ka teised.

„Võsu maja on ideaalne koht aktiivse puhkuse korraldamiseks,“ sõnab Alutaguse naiskodukaitsja Maire Aul, kes maleva noorteinst-ruktorina tegeleb juba pikemat aega naiskodukaitsjate järelkasvu – kodutütardega. „Linnakärast eemal saavad lapsed nautida vett, päikest ja värsket õhku. Koostöös Naiskodu-kaitsega sai teoks ühine jalgratta-matk Võsu lähiümbruse mõisatega tutvumiseks. Väga vahva tuur oli,“ räägib Aul ning tänab Naiskodukait-se tiimi turva- ja transporditeenuse ning maitsvate toitude eest.

„Õhtul Võsu maja hoovis saab lõkke ümber arutada huvitavate ilmaasjade üle ja mängida loovust arendavaid mänge. Nii areneb koos-töö Naiskodukaitse ja Kodutütarde vahel. Igal suvel on puhkus Võsul kodutütardele oodatud sündmus,“ lisab ta.

Mõtteid tulevikuks jagubOn olnud ettepanekuid, et maja peaks kandma Naiskodukaitse ja ajaloo hõngu: näiteks võiksid tubades olla fotod Naiskodukaitse ajaloost, tubadele võiks anda nimed, mis haakuksid Naiskodukaitse või sellega seotud inimestega, näiteks Mari Raamoti tuba.

„Palju toredam oleks ju ööbida nt Mari Raamoti nime kandvas toas, kus on kohe ninnakargav ajaloo lõhn ja kus pole võimalik ööbida nii, et sa lahkuksid, teadmata, kes Mari Raamot oli,“ on kirjutanud mõni aeg tagasi Naiskodukaitse siseveebis liikmete poolt algatatud mõttetalgu-te raames üks naiskodukaitsja.

Võiks olla ka väike nn muuseumi- või mälestustenurgake, kus saaks eksponeerida mõningaid esemeid ja kirjutisi. Naiskodukaitsel on küll veebipõhine virtuaalmuuseum, kuid ehk leiaks midagi ka siia. Kindlasti leiaks oma paiga teemakohane kir-jandus. Lisaks on tulevikuplaanides teise korruse remont, kunagi saab see ka ehk teoks.

Mõni aeg tagasi korraldati talgu-päeva „Teeme ära!“ raames Võsul kevadkoristus. Lammutati vana kuur ja korrastati maja ümbrus. Seda traditsiooni peaks jätkama ja kaasama sellistesse ettevõtmistesse ka kodutütred ja noorkotkad. Nii üheskoos tegutsedes kasvavad orga-nisatsioonis järjepidevus ja koos-tegemislust ning seda omasemaks saab ka maja.

Uus ilme on nüüd köö-

gilgi nii planeeringu,

mööbli kui ka sisevii-

mistluse poolest

EV

EL

I N

ÕG

U

696 | 2015

SO

OD

US

TU

S

Hea matkavarustus säästab tervist ja aega

L I S A I N F O

Gladiuse poed leiad Tallinnastwww.gladius.ee

Tartu mnt 7310115 TallinnTelefon: +372 5304 0704E-post: bruno@gladius.ee

Sõpruse pst 310615 TallinnTelefon: +372 525 6147E-post: ervin@gladius.ee

Baltic Hunteri poe leiad Viljandistwww.baltichunter.ee

Tallinna 2471008 Viljanditel/faks +372 434 3262mobiil +372 5331 4424

Rohkem soodustusi leiad lehelt: http://www.kaitseliit.ee/et/soodustused-kaitseliitlastele

Briti firma Snugpak tooteid

toob maale matka- ja milita-

arvarustuse müüja Gladius

Kaitseliitlastele pakuvad mitmed ettevõtted oma toodetelt-

teenustelt soodustusi. Järgneva kirjutiste sarjaga anname

lugejatele ülevaate, millise ettevõtja juures on kasulik Kait-

seliidu liikmepilet ette näidata. Selle artikli juures avavad

oma sooduspakkumiste tagamaid kaks militaar- ja matka-

kaupadega tegelevat ettevõtet: Tallinnas tegutsev Gladius ja

Viljandis toimetav Baltic Hunter.

Gladius BalticGladius Balticu kauplustest leiab laias valikus tuntud kaubamärke Euroopast ja USAst. Pakutakse va-rustuse täislahendust: rõivad, vestid, taskud, jalanõud jpm. Gladius esindab Eestis Briti tootjat Snugpak, mille magamiskotte ja telke kasu-tavad militaarüksused üle terve maailma ja mis tänu vastupidavu-sele, kvaliteedile ja innovatiivsetele materjalidele on võitnud ka Eesti vormikandjate poolehoiu.

Gladiuse müügijuhi ja Kait-seliidu liikme Bruno Suve sõnul asutasid ettevõtte kaitseliitlased ja kaitseväelased. „See on isikli-kest vajadustest ja kogemustest sündinud projekt eesmärgiga tuua Eestisse parimat varustust. Seetõt-tu oleme algusest peale pakkunud relvavendadele ka mitmesuguseid soodustusi,“ ütles Suvi. „Aja jooksul on Gladius kasvanud populaarseks terviklahenduste pakkujaks ja meie klientide seas on nüüdseks lisaks tsiviilisikutele väga palju vormi-kandjaid,“ lisas ta.

Gladiuse tootevalikusse kuuluvad ka näiteks populaarsed Rite In The Rain veekindlad kirjatarbed, kaubamärki TRU-S PEC kandvad mugavad va-baaja- ja tööriided, Mechanixi kindad

ning Samelini saapad. Ostud alates 50 € saab teha LHV järelmaksuga, täpsem info Gladiuse poodides ja kodulehel www.gladius.ee.

Kaitseväelastele ja Kaitseliidu liikmetele ning tegevteenistuses olevatele isikutele pakutakse soo-dustusi olenevalt tootegrupist alates 5%ist. Gladius ootab kõiki külla esmaspäevast reedeni kell 10–19.

Baltic HunterViljandis asuv Baltic Hunter OÜ tegeleb jahi-, kalandus- ja matkava-rustuse pakkumise kõrvalt ka mili-taarvarustuse müügiga. Ettevõttel on pikaajalised sidemed nii Euroopa kui ka Ameerika fi rmadega. Peale mitmesuguse varustuse võib nende kauplusest leida nii nutikaid kaupu auhinnalauale kui ka mehistele meestele kingituseks. Baltic Hunter on soovi korral hankinud tooteid, mida ehk tavapäraselt poest ei leia. Kaitseliitlastele pakutakse soodus-tust 5% kogu kaubavaliku pealt ja poes kehtib põhimõte, et hind selgub vestluse käigus.

„Oleme eelnevalt teinud koostööd Viljandi kaitseliitlastega ja neile vaja-likke kaupu hankinud. Võib-olla kõik Viljandimaa kaitseliitlased ei teagi, et vajalikke kaupu saab ka otse kodu-linnast soetada,“ sõnas Baltic Hunter OÜ mänedžer Mart Marandi.

„Miks mitte toetada vabatahtlike, kes on mistahes ajahetkel valmis välja astuma Eestit ohustava tege-vuse vastu ja panustavad vaba aega enda täiendamisele ja väljaõppele ning kasvatavad järeltulevat põlve

isamaalises vaimus,“ lisas Marandi.

6 | 201570

KA

ITS

EL

IIT

TÄISSIIDIST

ÕLARÄTT JA

KINNITUSNÕEL

KÜBARAMÄRK

HELESININE

KAELASIDUS

AUMÄRGID

RIIGITUNNUS

NIMESLIT

NAISKODUKAITSE

EMBLEEB

L I S A T E A V E

Naiskodukaitse vormielemendidReeglina kannavad Naiskodukaitse vormi organisatsiooni noor- ja tegevliikmed, erandkorras ka toetaja- ja auliikmed. Vorm koosneb mustast jakist ja seelikust, valgest pluusist, helesinisest sidusest ja mustast kübarast. Vormikomplekti juurde tuleb valida ihuvärvi sukad ja mustad kin-gad, mille kontsa kõrgus jääb vahemikku 3–6 cm. Kõikide lisadetailide puhul tuleb lähtuda tagasihoidlikkusest (kingapandlad, käekott, vihmavari, ehted, juuksekinnitu-sed, meik, küünelakk). Paraadkomplekti juurde kuuluvad ka valged paraadkindad.

Õlarätt on esinaise tunnus ning seda kannavad Naiskodukaitse esinaine ja ringkondade esinaised.

Naiskodukaitse on üle-

eestiline vabatahtlik nai-

si koondav organisat-

sioon, mis annab oma

panuse riigikaitsesse ja

ühiskonna arengusse

Kaitseliidu toetamise,

kodanike harimise ning

isamaaliste traditsiooni-

de hoidmise kaudu.

Naiskodukaitse teenetemärgid

Naiskodukaitse on loomisest peale aidanud kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele ning toetanud naiste ühiskondlikku aktiivsust ja nende sotsiaalsete oskuste arengut. Naistele on antud võimalus suurendada enda, oma lähedaste ja laie-malt kogu rahva turvalisust.

2. septembril tähistatava Naiskodukaitse aastapäeva ootuses anname Kaitse Kodu! veergudel ülevaate Naiskodu-kaitse vormielementidest ja nende kandmisest.

AR

DI

HA

LL

ISM

AA

/KA

ITS

EV

ÄG

I

716 | 2015

Liiliaristi I klass

Liiliaristi I klassi on õigus anda Naiskodukaitse tegevliikmele, kellel on silmapaistvaid teeneid Naiskodukaitse arendamisel, kes on kokku vähemalt kümme aastat olnud Naiskodukaitse valitavatel või määratavatel ametikoh-tadel ja keda on eelnevalt autasustatud Liiliaristi II klassiga, kusjuures viima-sest autasustamisest on möödunud vähemalt viis aastat. Autasustatav peab olema täitnud kõikidel tegevusaastatel liikmemaksu tasumise kohustuse.

Liiliaristi II klass

Liiliaristi II klassi on õigus anda Naiskodukaitse tegevliikmele, kellel on silmapaistvaid teeneid Naiskodukaitse arendamisel ja keda on eelnevalt autasustatud Liiliaristi III klassiga, kusjuures vii-masest autasustamisest on möödunud vähemalt viis aastat. Autasustatav peab olema täitnud kõikidel tegevusaastatel liikmemaksu tasumise kohustuse.

Liiliaristi III klass

Liiliaristi III klassi on õigus anda tegevliikmele, keda on eelnevalt autasustatud Naiskodukaitse teenetemärgi või Liiliaristi IV klassiga, kusjuu-res viimasest autasustamisest on möödunud vähemalt viis aastat, ja kes on liikmeksoleku aja jooksul: 1) kuulunud Naiskodukaitse ringkonna või kesktasandi juhatusse või revisjonikomisjoni või teeninud Naiskodukaitse palgalisel ametiko-hal või olnud erialagrupi juht või mõne keskta-sandi komisjoni liige; 2) töötanud tulemuslikult vabatahtliku instruktorina või osalenud aktiivselt organisatsiooni arendamisel (näiteks olnud Naiskodukaitse tegevust tutvustava projekti meeskonnas, osalenud sisedokumentide arutelul ja teinud omapoolseid ettepanekuid jms); 3) ta-sunud kõikidel tegevusaas-tatel liikmemaksu või olnud vabastatud liikmemaksu tasumisest.

Liiliaristi IV klass

Liiliaristi IV klassi on õigus anda Naiskodukaitse tegevliikmele, keda on eelnevalt autasustatud Liiliaristi V klassi või Nais-kodukaitse teenetemärgiga, kusjuures eelmisest autasusta-misest on möödunud vähemalt viis aastat, ja kes on selle aja jooksul: 1) olnud (või on) vali-taval või palgalisel ametikohal Naiskodukaitses; 2) tegutseb aktiivselt valitud erialal; 3) kor-raldanud viimase kolme aasta jooksul üritusi; 4) kaasa aidanud Naiskodukaitse liikmeskonna juurdekasvule; 5) tasunud kõiki-del tegevusaastatel liikmemaksu või olnud vabastatud liikme-maksu tasumisest.

Liiliaristi V klass

Liiliaristi V klassi on õigus anda Naiskodukaitse liikmele, keda on eelnevalt autasustatud Naiskodukaitse keskju-hatuse tänukirjaga ja kes: 1) on olnud Naiskodukaitse noor- või tegevliige kokku vähemalt viis aastat; 2) te-gutseb aktiivselt valitud erialal; 3) on osalenud ürituste korraldamisel või olnud tegev juhatuse või revisjoni-komisjoni liikmena või erialagrupi juhina; 4) on läbi-nud Naiskodukaitse baasväljaõppe täies mahus; 5) on tasunud kõikidel tegevusaastatel liikmemaksu või olnud vabastatud liikmemaksu tasumisest.

Liiliaristi Hõberist

Antakse Naiskodukaitsesse mit-tekuuluvatele Eesti ja välisriigi kodanikele või Naiskodukaitse toetaja- ja auliikmetele organi-satsioonile osutatud väljapaist-vate teenete eest. Hõberisti võib anda erilise austuse märgiks ka isikule, kelle silmapaistev isiklik tegevus on vastavuses Naisko-dukaitses järgitavate aadetega.

Liiliaristi I klassi

rinnamärk

Liiliaristi II klassi

rinnamärk

6 | 201572

KA

ITS

EL

IIT

Autasustamine teenetemärkidega2015. aasta võidupühal

Väljavõte Kaitseliidu keskjuhatuse otsusest K-0.1-1/15/13424PR

VALGERIST II KLASS

Lääne malev

Aleksei LOTMAN 973Tallinna malev

Ülo MÜÜRSEPP 974Ado RESS 975Võrumaa malev

Toomas PIIRMANN 976

VALGERIST III KLASS

Saaremaa malev

Meelis LOEL 977Võrumaa malev

Aare HÕRN 978

TEENETEMEDALI I KLASS

Harju malev

Rein NAEL 530Veiko LILLEVÄLI 531Andres OTS 532Jõgeva malev

Rünno RÜÜTLI 533Lääne malev

Raimond LUNEV 534Aivo RAUTAM 535Raigo ÕIGLAS 536Edgar VEERSALU 537Harry LOORITS 538Ado MARTIN 539Marko REISEL 546Pärnumaa malev

Rainer RISTIMETS 540Saaremaa malev

Edgar KRAUSE 541Lembit KIRS 542Raivo KABUR 543Tallinna malev

Rein-Karl LOIDE 544Ahti JUHE 545

TEENETEMEDALI II KLASS

Harju malev

Kristi PROMET 1655

Indrek GRÜNBERG 1656Enn VIRUPALU 1657Jõgeva malev

Mikk ELGMAA 1658Lääne malev

Margus TÄNNA 1659Halja VEERSALU 1660Pärnumaa malev

Jüri BÄÄRS 1661Ago KALMER 1662Kaupo VARIK 1663Ahti LIIVET 1664Kalju TINKUS 1665Rapla malev

Rene KOKK 1666Saaremaa malev

Arne LOORPUU 1667Indrek TEPPAN 1668Tallinna malev

Tiit PÕDER 1669Vahur SUVI 1670Tartu malev

Indrek SUITSO 1671Martin MERIRAND 1672Märt MEESAK 1673Indrek ROOS 1674Võrumaa malev

Taavi PAVLOV 1675Urmas JUHKAM 1676Valeri PETROV 1677

TEENETEMEDALI III KLASS

Jõgeva malev

Tarmo MIŠKO 4142Ako SÄÄLIK 4143Lääne malev

Erika RAUDSEPP 4144Reigo HINNO 4145Raido EGIPTI 4146Ville BARINOV 4147Jaak HIIEMETS 4148Velvo BARINOV 4149Pärnumaa malev

Ivo ROHUMÄGI 4150Jaan-Hardi PRINTS 4151Priit AVARMAA 4152Valdo HÄLVIN 4153

Silver KIVISELG 4154Toomas SALUS 4155Janno VALGE 4156Liivi REINHOLD 4191Rapla malev

Fredy KULDMA 4157Marju PARI 4192Saaremaa malev

Ivo SEPP 4158Andrus VAHER 4159Veljo SOOME 4160Jüri LINDE 4161Kaido KAASIK 4162Sakala malev

Indrek KRUHBERG 4163Leana LEMMING 4164Ene SÜGAV 4165Tallinna malev

Indrek OJA 4166Olev AARMA 4167Mati SÜND 4168Erkki REBANE 4169Mati MOOR 4170Toomas KUBI 4171Hindrek ERR 4172Radu RANDER 4173Rainer RUSSI 4174Raido RUSSI 4175Raiko LOHK 4176Heigo KURISTIK 4177Rainer SÕSOJEV 4178Joonas JAANITS 4179Tartu malev

Teddi RULL 4180Erki KOKKOTA 4181Rain SAARMAN 4182Tõnu MARTIN 4183Jaanus NIILSON 4184Kristjan TÕNISSON 4185Sander LAKS 4186Mihkel KUUSKVERE 4187Angelika KULPSON 4188Võrumaa malev

Merlis PÄRLE 4189Allar LAIDONER 4190

736 | 2015

KA

ITS

EL

IIT

Auastmete andmineVäljavõte kaitseväe juhataja 9. juuni käskkirjast nr 380P

TEGEVVÄELASED

VANEMALLOHVITSERID

VEEBEL

Kaitseliidu kool

Ermo KARILAID

NOOREMALLOHVITSERID

VANEMSEERSANT

Rapla malev

Tarmo Tammus Kaitseliidu peastaap

Arsen ABELJAN

Väljavõte kaitseväe juhataja 9. juuni käskkirjast nr 389P

RESERVIS OLEVAD ISIKUD

VANEMALLOHVITSERID

VEEBEL

Alutaguse malev

Maris SIRKELHarju malev

René TOOME

NOOREMALLOHVITSERID

VANEMSEERSANT

Alutaguse malev

Taavi PIKNERLasse REIMANRapla malev

Timo TINTSEMikk VIRKISakala malev

Arvi ROOSITallinna malev

Lauri ASUIvar KAIGUAnton NEIDRELauri PAEVEERJanar RANDVÄLIVilmar TRUUTS

SEERSANT

Alutaguse malev

Rando KALAUSKarl-Richard KULLAMAndrei MIHHAILOVMart OLJUMVeiko POLJAKOV

Aleksei SAFJANOVTriin VAHIHarju malev

Sander KIVILOOJärva malev

Teet AANLauri KABONENRainer KIISArti KÕRGESAARIndrek NURKMade-Britt NURKVeiko TAMMLääne malev

Janek HIIEMÄEEvelyn TÕNURISTPärnumaa malev

Jan INNOSJüri LAOSRisto PULKReimo RÄNDLAIvar SARAPUMeelis SINIJÄRVSaaremaa malev

Ivari TALLTallinna malev

Allan KRUUSAndrio LENSMENTMart PUKKHanno SIRENSKYFred-Erik ŠTARKOVKaido TROPP

NOOREMSEERSANT

Alutaguse malev

Ats HAAVTanel KADAIAnts KUTTIVitali POSKINVladimir TŠUDAJEVHarju malev

Liis LOOSJan MATVEUSAndrus UMBOJAJärva malev

Alo AASMAPärnumaa malev

Ott ARTELLennart POSTRapla malev

Ardo RAIDOJASakala malev

Martti PRAKSToomas TERASTallinna malev

Sander LAASIKTartu malev

Hannes HENDRIKSONErika MÄELOOGAhti NIKKINENRiho PAASEduard PARTSJanek RIIVESViru malev

Taavi SAART

6 | 201574

KA

ITS

EL

IIT

AUTORID

MARGUS PURLAUreservmajorMargus Purlau on Kaitseliidu ülema abi ja Kaitseliidu spordipealik.

KAISA PEEDOSAARvabatahtlik reporterKaisa on Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna liige 2009. aastast. 2012. aastast on ta Võrumaa ringkonna esinaine.

TAIRI LAPPALAINENvabatahtlik reporterTairi kuulub Naiskodukaitse Sakala ringkonda 2009. aastast. Tänavu lõpetas ta Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari noorsootöö erialal. Noortejuhiks hakkamine aitab tal ühendada naiskodukaitsja staatust erialaga.

ENE VOKKvabatahtlik reporterEne Vokk on Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna liige 2003. aastast. Ta on läbinud nii esmaabiinstruktori kui ka rühmaparameediku erialakursuse.

HETY HUUMvabatahtlik reporterHety Huum on Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna liige 2013. aastast.

ASSO PUIDETvabatahtlik reporterAsso ajakirjanikukarjäär on viinud teda nii Afganistani kõrbetesse kui ka Eesti rabadesse. Kaitseliidu liige on ta 2012. aastast.

KATRIN HANNOVvabatahtlik reporterNaiskodukaitse Alutaguse ringkonna vabatahtlik. Katrin pälvis 2014. aastal Kaitse Kodu! parima meditsiiniloo autori tiitli.

MERLE RÜÜTELvabatahtlik fotograafNaiskodukaitse Järva ringkonna avalike suhete grupi juht ja Paide jaoskonna juhatuse liige.

REINIKA TATTERvabatahtlik reporter Naiskodukaitse Järva ringkonna aseesinaine, Türi jaoskonna esinaine, Noorte Kotkaste Järva maleva juhatuse liige.

SVETLANA MUSTKIVIvabatahtlik reporterSvetlana on Naiskodukaitse Lääne ringkonna instruktorina juhendanud Läänemaa ja Hiiumaa naisi juba seitse aastat.

KARIN RÜNKORGvabatahtlik reporterNaiskodukaitse Lääne ringkonna hiidlasest aseesinaine on väsimatu toitlustaja.

ERIOPERATSIOONIDEGRUPP