AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE:

KUIDAS UKRAINA MEIE HOIAKUID MUUDAB?

KAITSELIIDU AJAKIRI3/2015

2014. AASTA KAITSE KODU! PARIMAD LOOD VALITUD

SOOVID PAREMAT VORMI? TELLI TREENER JUBA ENNE SUVE!

http://www.kaitseliit.ee/et/kaitseliidu-kool

Kaitseliidu kooli poolt 2015. aasta kevadel Instruktorikursuse lõpetanute seas läbi viidud küsitlusest

selgus, et paljud kursuse lõpetajad tunnevad vajadust koolipoolse toetuse järele pärast kursuse

lõpetamist instruktorina iseseisvalt kodumalevas praktiseerides.

Alates käesolevast aastast on Kaitseliidu koolil võimekus saata instruktor-treenereid malevatesse

vastavat soovi avaldanud vabatahtlike instruktorite tunde vaatlema ja neid treenima ning lihtsalt

head nõu andma.

Kui sina praktiseerid vabatahtliku instruktorina ja tunned, et soovid arenemiseks ja paremaks

instruktoriks saamiseks oma tunde koos treeneriga analüüsida, palun pane ennast kirja Kaitseliidu

kooli kodulehe kaudu.

PERSOONPeaaegu sada aastat Kaitseliitu Iisakul

PÕHITEEMAAasta, mis muutis meie hinnangut riigikaitsele

MEDITSIINSidemerull kotipõhjast välja

AJALUGUJärvakandi – tähtis samm Kaitseliidu taastamise rajal

AJALUGUKuklalasud naistele. Miks?

AJALUGULeidurist apteeker ja kaitseliitlane Ivo Lillioja

KOOSTÖÖHüppelaud Elva gümnaasiumis

SÕJARAUDKui jala ei jaksa ja maasturiga ei mahu

SÕJARAUDMida nad teevad seal vee all?

NAISKODUKAITSEStaabiassistent: et kord oleks metsas

NOOREDProjektituba, hakkajad noored ja Amerite „perefirma“

TESTKõik sprotid õlis ei ole ühesugused

TUNNUSTAMINE600 lehekülge kaitseliitlikku lugemist

10

14

18

24

28

32

35

38

42

45

51

57

3 | 2015

KAANEFOTO: KRISTJAN PRII

www.facebook.com/kaitsekodu

Kommenteeri

artikleid,

vaata pilte, hoia

silm peal ajakirja

ilmumisgraafikul

60

3 | 20154

Kõik ülemad peavad meditsiinialast tegevust arvestama, planeerima

ja läbi harjutama täpselt samuti

nagu rünnakut või patrullimist

Iisaku rühma kaitseliitlased

väärtustavad oma kogukonda ja on võistlusmomendi

asemel orienteeritud koostööle

Kaitseliidu taastamine tervikuna kestis kolm aastat, aastatel 1990–

1992. Kõige suuremaks takistuseks Kaitseliidu

tunnustamisele oli see, et ühtset

organisatsiooni ei olnud, seega ei olnud

ka ühtset jõudu

Et ATVd üldjuhul arvestatavat kaitset ei

paku, pole nad otseselt lahinguülesannete

täitmiseks just kõige parem valik. Küll aga

sobivad kiired ja kerged sõidukid eriülesannete

täitmiseks

14

1824

38

53 | 2015

Mis tunne see on, kui sa lähed kodust ära, jätad oma ema-isaga tavalist moodi nägemiseni, lihtsalt viipad ukselt ja kaod oma teed. Sest sa kavatsed ju varsti jälle tulla ja

nendega koos aega veeta. Saabudes aga avastad, et kodu on tühi…

Väikese Loksa linna noortel on oma maja, kus nad saavad vaba aega veeta

ja muud põnevat teha. Seal on oma koha leidnud ka Loksa noorkotkaste ja

kodutütarde rühm

Staabiassistendi töö on operatiivne, kiire, täpne ja tänuväärne. Staabiassistent saab abiks olla peaaegu kõigis staabi sektsioonides: personalis, operatiivtegevustes, tagalas ja sides

3 | 2015

28

51

2014. aastal ilmus ajakiri Kaitse Kodu! 608 leheküljel ja mahutas umbes 150 pikemat-põhjalikumat artiklit, mida aitasid kirjutada, piltide ja faktidega täita ligi 130 vabatahtlikku. Kaitse Kodu! toimetus koos Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakonnaga valis märtsi keskpaigas välja kõige paremad palad möödunud aasta ajakirjadest

60

45

3 | 20156

Kaitseliidu ja Soome MPK koostöö jätkubKaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Soome riigikaitselise väljaõppeorganisatsiooni Maanpuolustuskoulutusyhdistys (MPK) tegevjuht Pertti Laatikainen allkirjastasid 23. veebruaril Tallinnas kahe organisatsiooni koostöö raamlepingu, mis paneb paika Kaitseliidu ja MPK koostöö põhiprintsiibid. Vastavalt Kaitseliidu ja Soome vabatahtlike riigikaitseliste organisatsioonide lepingule osaletakse teineteise õppustel, harjutustel, kursustel ja võistlustel.

NATO löögirusikas peatus Pärnus21. märtsil peatus Pärnus Saksamaale suunduv NATO soomustatud löögirusikas, mille tuumiku moodustavadd soomustransportöörid Stryker ning neid saatvad lahingu- ja toetusmasinad. Oktoobris Tapale jõudnud ja nüüd rotatsiooni korras Saksamaale suunduva USAs Texase osariigis paikneva 8. ratsaväerügemendi soomuskolonn üksnes ei läbinud Pärnut, vaid osa sellest, 14 masinat, rivistati südapäeval teatriesisele väljakule kõigile huvilistele uudistada. Lisaks said külastajad tutvuda ka Kaitseliidu tehnika ja varustusega, mille väljapanemise eest kandis hoolt Pärnumaa malev.

Lääne maleva pealikuks sai Mehis BornKaitseliidu ülem määras alates 28. veebruarist Lääne maleva pealikuks major Mehis Borni. Senine Lääne maleva pealik major Arnold Juhans lahkus teenistusest omal soovil. Kaitseliiduga liitus major Born 1990. aastal. Ta on eelnevalt teeninud mitmetel ametikohtadel

nii kaitseväes, kaitseministeeriumis kui ka Kaitseliidus, muu hulgas Sakala ja Pärnumaa maleva pealikuna. Major Born on lõpetanud Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika erialal ning läbinud ohvitseri sõjalise väljaõppe kuni brigaadi

tasemeni erinevatel kursustel Riigikaitse Akadeemia ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juures.

Sündmused

TII

T T

AM

BE

RG

AN

DR

II V

YT

VY

TS

KY

I/K

AIT

SE

VÄ

GI

KAITSELIIT

73 | 2015

Kaitseliidu meistrid võrkpallis on Valgamaal14. märtsil peeti Võru spordikeskuses Kaitseliidu meistrivõistlused võrkpallis. Võistlused viidi läbi kahes alagrupis, millest väljusid võitjatena Valgamaa ja Tartu maleva võistkond. Finaalmängus oli Valgamaa maleva võrkpallitiim koosseisus Ants Kronberg, Igor Koroljov, Oliver Koroljov, Siim Kukk, Juhan Püvi, Sander Rannakivi, Olesja Kaart, Brenda Rosenberg ja Marge Tamm 2:0 üle Tartust. Kolmandaks jäi Rapla maleva võistkond. Meistrivõistluste kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Oliver Koroljov Valgamaa malevast. Võistlustele registreerus üheksa võistkonda Valgamaa, Tartu, Rapla, Harju, Järva, Võrumaa, Põlva, Pärnumaa ja Tallinna malevast.

135 aastat kindral Sootsi sünnist12. märtsil kogunesid Kaitseliidu Valgamaa maleva ja Helme vallavalitsuse esindajad Helme vallas Linna küla lähistel oleva Küti talu õuele tähistama Vabadussõja ühe legendaarseima juhi kindralmajor Jaan Sootsi 135. sünniaastapäeva. Ühiselt asetasid Helme vallavanem Tarmo Tamm ja Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik major Tõnis Org kindral Sootsi mälestuskivi jalamile lillepärjad. Kindrali 135. sünniaastapäeval seisis mälestuskivi juures ka tema suguvõsa tänane esindaja, Tõrva gümnaasiumis õppiv Valgamaa maleva verivärske liige Christin Soots.

Keskkogu kinnitas tänavuse eelarve28. veebruaril peeti Kaitseliidu keskkogu istung, kus anti heakskiit 2015. aasta eelarvele ja võeti vastu otsused Kaitseliidu kinnisvara küsimustes. Kaitseministrile otsustati teha ettepanek mitte kehtestada rakendusakti Kaitseliidu keskjuhatuse valitud liikmega sõlmitava leppe kohta. Arutlusel olid sümboolika küsimused ja tutvustati juba tehtud ettepanekuid Kaitseliidu seaduse ja kodukorra muutmiseks.

Tallinlased tegid ameeriklastele vastutegevust7. märtsil tegid Kaitseliidu Tallinna maleva lahingukompanii võitlejad Ameerika liitlastele vastutegevust. Legendi järgi soovisid relvastatud mässulised võtta pantvangi Eesti poliitikud, kes olid salajasel kokkusaamisel Rabasaares mahajäetud kahekordses majas. Ameerika võitlejate ülesanne oli vabastada poliitikud ja murda läbi lahingukompanii moodustatud piiramisrõngast. Mässulisi oli umbes 50 ja ameeriklasi umbes 100, toetatuna kuuest soomustransportöörist Stryker.

Kirnas harjutati kriisilahendamist Kaitseliit taasalustas märtsi keskel Jõgeva maleva Kirna õppekeskuses tsiviil-sõjalise koostöö (CIMIC) kursuste läbiviimisest. Kursuste eesmärk on valmistada Kaitseliidu malevates ette meeskonnad, mis kriisi, erakorralise seisukorra ja sõjalise konflikti korral suudaksid olla koordinaatoriteks tsiviil- ja sõjalise poole vahel. Tsiviil-sõjalise koostöö meeskondade väljaõpe koosneb teoreetilistest alustest, staabitööharjutustest ja praktiliste ülesannete täitmisest õppustel.

3 | 2015

HA

NN

ES

TO

OM

SA

LU

WIK

IPE

DIA

.OR

GS

IGR

ID H

AR

TM

AN

UR

MA

S V

AH

TE

R

ANU ALLEKAND

3 | 20158

1 1927. aastal

loodi iseseisva

üksusena

merejõudude

baas; 2004.

aastal hei-

sati kaitseväes

NATO lipp

2 3 Kõrgema

Sõjakooli

aastapäev

(kool loodi

1919. aastal)

4 5

6 7 1870. aastal

asutati hiljem

Vabadussõjas

osalenud Ees ti

Üliõpilaste

Selts

8 9 1919. aastal

loodi kaitseväe

logisti-

kakeskuse

logistikapatal-

jon; 1919. aas-

tal formeeriti

soomusautode

kolonn

10 11 12 1917. aastal

formeeriti

Tallinnas 1.

Eesti polk;

kaitsepolitsei

aastapäev;

Kaitseliidu

Rapla maleva

aastapäev

13 1994. aastal

taasloodi

õhuväe staap;

1994. aastal

taasloodi

maaväe

staap

14 15 16 17 1875. aastal

sündis kindral

Aleksander

Tõnisson;

1944. aastal

peeti Krivasoo

lahing

18 19 2004.

aastal jõudsid

Soomest

Eestisse

esimesed

soomukid

Sisu XA-180

20 1990. aastal

taasloodi

Kaitseliidu

Saaremaa

malev

21 1909. aastal

asutati hiljem

Vabadussõjas

osalenud

üliõpilasselts

Liivika

22 1997. aastal

nimetati

riiklik len-

nusalk ümber

piirivalve len-

nusalgaks

23 24 25 1. jalaväe-

brigaadi 98.

aastapäev

26 Kaitseliidu

küberkait-

sepäev;

1919.

aastal pea-

tati lõplikult

Punaarmee

pealetung

Võrule

27 28 29 1997. aastal

formeeriti

rahuvalve

üksikkompa-

nii rahuope-

ratsioonide

keskuseks;

1997. aastal

taasloodi

mereväebaas

30

1 2004. aastal

liitus Eesti Eu-

roopa Liiduga

2 3

4 1993.

aastal kin-

nitas Riigikogu

kaitseväe

juhatajaks

Aleksander

Einselni

5 6 7 8 1945. aastal

kapituleerus

Saksamaa,

lõppes Teine

maailmasõda

Euroopas

9 1907. aastal

asutati hiljem

Vabadussõjas

osalenud korp!

Fraternitas

Estica

10

11 12 1919. aastal al-

gas eestlaste

maipeale-

tung;

1995. aastal

tegi esmalen-

nu õhuväe

esimene

kopter Mi-2

13 2003. aastal

algas esimene

õppus Kevad-

torm

14 2008. aastal

kirjutati Brüs-

selis alla

NATO

kooperatiivse

küberkait-

sekeskuse

loomisele

15 1997. aastal

taasloodi len-

nubaas

16 17

18 19 20 Kaitseväe

Võru Lahin-

gukooli

aastapäev

21 2006. aastal

suundus

esimene

jalaväeüksus

ESTCOY-2

operat-

sioonile

Afganistanis

22 1992. aastal

taasloodi

Viru pataljon

ja õhutõr-

jepataljon

23 1917. aastal

loodi Soomes

Lappeen-

rantas Eesti

Sõjaväelaste

Liit

24 1919. aastal

algas Ees ti

vägede

pealetung

Põhja-Läti

vabasta-

miseks

25 1919. aastal

vallutasid

Eesti väed

Pihkva

26 27 Noorte

Kotkaste

aastapäev

(organisat-

sioon loodi

1930. aastal)

28 29 30 31

Ap

rill

Mai

Kalender

alev

93 | 2015

Toimetus missugune!

kaitsekodu

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett: Allan Kukk/Directormeedia

Küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastisTellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee)Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad: 20. aprill, 20. mai, 20. juuli, 31.august, 12. oktoober

KaitseliitKaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vaba-tahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste har-jutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioo-nina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatu-sele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuu-riüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. ok-toobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskon-nas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne num-ber ilmus 20. juunil 1940.Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaa-re juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Kui kirjutasin Põlvamaa kaitseliitlasest ki-rikuõpetajale, et mul on hädasti tarvis paari pilti Valga linnapeast, oli selle asjaga juba kii-re. Eks linnapeadest ole ikka pilte, aga meie valduses ei olnud ühtki väga head, iseloomu-ga pilti. Palusin toda kaitseliitlast, et ta teeks

– kui leiab aega Valka minna – paar erinevat võtet. Ehk saame siis kasutada mitut pilti.

Kui portreesari vähem kui nädala pärast minu postkasti jõudis, kajas mu töölaua tagant üsna vali sõjahüüd. Ainult et see oli tegelikult juubeldus, sest ootuspäraseid linnavalitsuse fuajees akna all pildistatud palmiga (ja palmita) kaadreid selles seerias ei olnud. Nägin hoopis sarja läbimõeldud ja komponeeritud pilte, igaüks erinevas võtte-paigas Valgas. Igaüks oli tähenduslik, justkui sümbol. Ja väga hästi teostatud: hea rakurss, õiged värvid. Kõik klappis. Need oli teinud ülalviidatud kaitseliitlane Toomas Nigola, Kaitse Kodu! eelmise aasta parima portree-pildi autor.

Selliseid võidurõõmsaid hetki oli möödu-nud aastal veel ja veel, nii et meie kaastöödest parimate valimine ei olnud sugugi vormis-tamise küsimus. 150 artiklit ja 130 vabataht-likku autorit, kelle peale sõnapaar „sa pead“ üldse ei hakka. Nad tahavad. Ja tahtmisest sünnivad pildid ja lood, millega võrdset käsu peale teha ei saagi.

Aitäh teile!

peatoimetaja

KAITSELIIDU AJAKIRI 3 | 2015

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

3 | 201510

PE

RS

OO

N

Peaaegu sada aastat Kaitseliitu IisakulTänavusel Eesti vabariigi

aastapäeva pidulikul kont-

sertaktusel kohalikus rah-

vamajas omistati Kaitseliidu

Iisaku rühmale aunimetus

aasta tegija 2014.

Tekst: ANNELI REINO

Tiitel tuli kohalikele kaitseliitlastele mõnevõrra üllatusena, kuid andis põhjust taas meie tegevusele tagasi vaadata ja – mis seal salata – rõõ-mustada, et meid on tunnustatud ning märgatud. Kuigi aunimetuse saime möödunud aasta tegevuse eest, ulatub Kaitseliidu ajalugu Iisakus ligi saja aasta tagusesse aega.

Kaitseliit Iisakus aastatel 1918–1940Rühma saamisloo ametlikuks algu-seks peetakse 12. novembrit 1918, kui 11. novembril likvideeritud maakait-seorganisatsiooni asemele loodud Eesti Kaitse Liit jaotati 12. novemb-ri päevakäsuga jaoskondadeks ja

määrati nendele juhid. Nii sai alguse Kaitseliidu Iisaku jaoskond.

Et veel käis Vabadussõda, kohus-tati meeskodanikke vanuses 18–35 eluaastat astuma Kaitseliitu ning esimesed üksused, mis koosnesid lisaks Iisaku meestele Illuka, Mäe-taguse ja Tudulinna kaitseliitlastest, saadeti Vasknarva lähistele punaste sissetungi peatama. Ülekaalukatele jõududele vastu seistes jätsid kait-selahingutes oma elu paljud Iisaku kandist pärit rindemehed.

Eesti Kaitse Liidu tagaplaanile tõrjumine pärast Vabadussõja lõppu põhjustas ka Iisaku jaoskonna aju-tise varjusurma. Kaitseliidu uuesti-sünniga pärast detsembrisündmusi

3 X

IIS

AK

U R

ÜH

M

Sõjaeelsed

õppelaskmised:

vabatahtlikud

Iisaku lasketiirus

oma laskeoskusi

lihvimas

113 | 2015

PE

RS

OO

N

1924 ärkas ellu ka Kaitseliidu Iisaku rühm: loodi Iisaku malevkond, mille ametlik nimetus tol ajal oli Kaitselii-du Viru ringkonna Iisaku jaoskond.

Edasised aastad reformisid ko-halikku rühma mitmeti, tulenevalt liikmete arvust ja riiklikest ümber-korraldustest: 1925. aastal nimetati jaoskond ümber malevkonnaks ja 1927. aastal Iisaku kattekompaniiks. Seejärel, 1935. aastal, muudeti kompanii üksikrühmadeks, kuid et kaitseliitlaste hulk kiiresti suurenes, nimetati üksikrühmad mõne aja pärast uuesti kompaniideks ja 1937. aastal taastati Iisaku malevkond. Kuni aastani 1940. aastani tegut-sesid Iisakus nii Kaitseliit, Naisko-dukaitse kui ka Noored Kotkad ja Kodutütred. Nii Kaitseliidu kui ka Naiskodukaitse liikmeid oli 40–60.

Taasloomine 1992: kuumad üheksakümnendadKaitseliidu Alutaguse maleva Avi-nurme malevkonna Iisaku rühm taasloodi novembris 1992. Asutaja-liikmeid oli tollal üheksa, neist ena-mikku meie liikmeskonnas erineva-tel põhjustel enam ei ole. 1990ndad olid Alutaguse mail tormilised nagu

mujalgi Eestis. Kõik oli algus-järgus, polnud vahendeid, relvi ega tegevust reguleerivat seadusandlust. Sellest hooli-mata kasvas Iisaku rühma liikmeskond kiiresti: rühm alustas 18 liikmega, tippajal kuulus sellesse rohkem kui 40 inimest.

Juba esimestest kuudest alates oli Iisaku rühm aktiivne. Osaleti välja-õppes, õppustel ja võistlustel nii oma maleva piires kui ka üleriigiliselt. Taasiseseisvunud Eesti pidi toime tulema eelmise riigikorra jäänukite ja veel ülesehitamata süsteemidega, kuid kaitseliitlased pöörasid keeru-lised olukorrad enda ja riigi kasuks. Näiteks 1994. aasta ühisõppusel Jõgeva ja Avinurme kaitseliitlastega (viimaste hulka kuulusid ka Iisaku

mehed) korraldati reid Torma alla, kus Jõgeva kaitses vana Nõukogude sõjaväeobjekti. Sellega harjutati ootamatut rünnakut. 1990ndates-se jääb ka avaliku korra kaitsmine Peipsi põhjarannikul ja sellealane koostöö politseiga.

Laskesport oli Iisaku rühmas populaarne nii sõja eel kui on ka praegu. Iisaku rühma liikmetel oli varemalt võimalik laskeharjutusi läbi viia asula lähedal liivakarjäärist kohandatud välilasketiirus ja seda

Alutaguse maleva retk on täna-

seks jagunenud kaheks vaheldu-

misi korraldatavaks sõjalis-sport-

likuks jõukatsumiseks: Avinurme

lahingu mälestusretkeks ning

Metsavenna retkeks. Mõlemalt

võistluselt on ka Iisaku mehed

kõrgeid kohti koju toonud

ga, ellesse rohkem kui

Kaitseliidu Iisaku

rühma taasloomise

protokoll

3 | 201512

PE

RS

OO

N

Paljusid piirkondlikke militaarretki, näiteks Must Auk ja Alutaguse maleva retk, enam ei korraldata või on nende nimi ja sisu sootuks teine.

Iisaku kompanii

1938. aastal

võimalust kaitseliitlased aktiivselt kord kuus ka kasutasid. Laskevõist-luste medalikohti ei jõua siinkohal üles lugeda.

Ümbritsevad Alutaguse metsad on andnud meie kandi kaitseliit-lastele hea võimaluse nii oskuste harjutamiseks kui ka retkede läbiviimiseks. Muidugi oli tule-nevalt noorest organisatsioonist liikmetel ka rohkem tegevus- ja otsustusvabadust ning nende enda poolt algatatud treeninguid, retki ja mittemilitaarseid ettevõtmisi oli rohkesti. Sageli oli olukordi, kus võistlustest ja retkedest osavõtjaid oli rohkem, kui rajale oleks mahtu-nud, ja tuli teha valik või keegi välja jätta – olukord, mis tekitas vahel ka pingeid.

Selline harjutamine oli tulemus-lik. Lisaks laskevõistlustele saa-vutasid Iisaku kaitseliitlased häid kohti spordis ja sõjalis-sportlikel võistlustel nii piirkondlikult kui ka üleriigiliselt. 1998. aastasse jääb meie meeste Erna retke võit.

21. sajandi rühmUus sajand on Kaitseliidu Iisaku rühmale toonud kaasa palju muutu-

Asutamisest alates on ühena vähestest Iisa-

ku rühma ridadesse jäänud rühmaülem Kal-

vi Kivimäe, kes peab seda ametit ka praegu.

Tänavusel maleva aastapäeval autasustati

teda Valgeristi II klassi teenetemärgiga

si. Meid, nagu ka kõiki teisi rühmi, malevkondi ja malevaid, on mõju-tanud nii riigisisesed kui ka välis-sündmused. Meist on üle käinud nii masu kui ka liikmete (eriti noorte) mujale õppima-töötama siirdumine.

Paljusid piirkondlikke militaar-retki, näiteks Must Auk ja Alutaguse maleva retk, enam ei korraldata või on nende nimi ja korraldus sootuks teine. Näiteks on sisu muutuse läbi teinud Alutaguse retk, mis praegu-seks on kahe malevkonna korral-

dada: ühel aastal Lüganuse poolt Metsavenna retkena (langenud

metsavendade mälestuseks) ja järgneval aastal Avinurme ma-levkonna poolt Avinurme la-hingu mälestusretkena. Need on mitmepäevased retked,

mille Iisaku võistkond (mõ-nel aastal ka võistkonnad) on

mitmel korral võitnud – viimati möödunud, 2014. aastal.

Iisaku kaitse-liitlased on

käinud nii militaarse-tel kui ka sportlikel eesmärki-del kodust

üsna kaugel. Pärast

3 X

IIS

AK

U R

ÜH

M

133 | 2015

PE

RS

OO

N

Meie rühma liikmed soovivad panustada ühiskonna ja perekonna turvalisusesse ning osaleda otsustusprotsessides ja ühiskondlikus elus.

osalemist Alutaguse maleva alpinis-mikursusel käis kaks korda Mont Blanci vallutamas Rein Sabolotni. Missioonidel Bosnias ja Kosovos osa-les meie kaitseliitlane Krister Paas. Ka 2007. aasta pronksiöö Tallinnas ei jätnud puudutamata meie kaitse-liitlasi, kes kaitsesid avalikku korda ja neutraliseerisid rahutusi Jõhvis ja mujal Ida-Virumaal.

Iga-aastasel kohalikul Kindral Tõ-nissoni rännakjooksul on alati kohal Iisaku kaitseliitlaste esindajad. Osa-letakse ka Scoutsrännakul. Kohaliku külalaada korraldajad on aastaid teinud meiega koostööd juunikuise külalaada parkimise korraldamisel ja turvalisuse tagamisel.

Siitkandist mujale õppima-tööle siirdunud või Kaitseliidu ridadest lahkunud inimesed ei ole kohali-ku rühma tegevusele selga pöö-ranud. Retkedeks, võistlusteks ja paraadideks tuleb neid kohale nii Tallinnast kui ka Põhjamaadest. Ka need, kes on küll Kaitseliidust välja astunud, aitavad nõu ja jõuga

– näiteks on retkedel hindamatuks abiks ja rajameistriks Sander Sabo-lotni ning kohalikel ettevõtmistel ka toetajaliikmed. See artikkelgi poleks valminud ilma ajaloohuvilis-te rühmaliikmete abita ning kõigi nende Iisaku rühma liikmete toeta, kes lahkelt oma pilte ja mälestuskil-de olid nõus jagama.

Rühm on juhi näguAsutamisest alates on ühena vähes-test Iisaku rühma ridadesse jäänud

rühmaülem Kalvi Kivimäe, kes peab seda ametit ka praegu. Kalvi Kivi-mäe on alates aastast 1979 olnud Iisaku gümnaasiumis (kuni aasta-ni 1996 Iisaku keskkool) kehalise kasvatuse ja juba enam kui 15 aastat ka riigikaitseõpetuse õpetaja. Tema algatusel loodi MTÜ Iisaku Laskeklu-bi ja rekonstrueeriti aastatel 2010–2011 Iisaku gümnaasiumi ruumides asuv siselasketiir.

Ta on pälvinud oma tegevuse eest mitmeid aunimetusi nagu kaitsemi-nisteeriumi hõberinnamärk (2006 – riigikaitsealaste teadmiste õpetami-se eest), maavanema tänukiri (2012), Ida-Viru maakondliku spordiliidu teeneteplaat (2014), Valgeristi II klassi teenetemedal (2015) jne. Ta on Iisaku valla aukodanik 2012. aas-tast. Kuid meie kui rühmaliikmed hindame eelkõige oma rühmaüle-

mat tema järjekindluse, eesmärgile pühendumuse, heatahtlikkuse ja objektiivsuse pärast ning – nagu ka tema õpilased – muheda huumori pärast. Kindlasti ei oleks me siin ega sellised, kui meie ees poleks sellist juhti.

Mis on siis see, mis meid koos hoiab ja tegutsema paneb? Oma käsilolevas uurimustöös Kaitseliidu Iisaku rühma kohta leidis Iisaku gümnaasiumi õpilane noorkotkas Mikk Juuse küsitluse tulemusel, et meie rühma liikmed soovivad panustada ühiskonna ja perekonna turvalisusesse ning osaleda otsus-tusprotsessides ja ühiskondlikus elus. See tähendab, et väärtustame oma kogukonda ja oleme olnud võistlusmomendi asemel orienteeri-tud koostööle.

Järjepidevus ja koostöö on väärtused, mida oleme õpetanud ka nooremale põlvkonnale ja mille tulemusel on edukad olnud nii Mini-Ernad kui ka muud võist-kondlikud võistlused. See on ehk ühtlasi põhjus, miks oleme üle elanud mõõnaperioodid ja säilinud kogukonnana siin suhteliselt eral-datud asustuspiirkonnas Alutaguse metsade keskel. Oleme osaks saa-nud tunnustuse eest tänulikud ja loodan, et mida suuremaks kasvab meie liikmeskond ning mida roh-kem teab kogukond Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide tegevu-sest, seda suurem on ka teadlikkus ja mõte, et Kaitseliit kui „teie seal“ asendub mõttega „meie kõik“.

Lisaks laske-

võistlustele

saavutasid

Iisaku kaitse-

liitlased häid

kohti spordis ja

sõjalis-sportli-

kel võistlustel

nii piirkondli-

kult kui ülerii-

giliselt. 1998.

aastasse jääb

meie meeste

Erna retke võit

3 | 201514

PÕ

HIT

EE

MA

Mäletan hästi aastatagust Krimmi okupeerimise

algust Venemaa poolt. Reedeõhtune sõnum valmis-

olekuks hommikul kella 6st. Seljakoti pakkimine, ärev

väljasõit varavalges. Enam kui tuhande kilomeetri

kaugusel sündis midagi veidrat ja naaberriik on alus-

tanud suuremõõtmelise äkkõppusega meie piiri taga.

Sellest alates ongi seljakott jäänud poolenisti pakituks.

Tekst: IGOR TARO

RA

GN

AR

TA

GE

L

Kallaletung Ukrainale kõigepealt Krimmis ja seejärel riigi idaosas toimis korraliku äratuskellana. Selle häire oli palju kõlavam ja selgem kui aastatetagune eelhoiatus Gruusias. Gruusia sõtta suhtuti läänes ikkagi teatud reservatsiooniga – selle alu-seks olid 1990ndate alguse külmu-tatud konfl iktid ja kohaks suuresti juba pikka aega keskvõimu kontrolli alt väljunud alad. Venemaal oli seal tehtud korralik eeltöö ja seetõttu ka-dus osa teise riigi rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumist hundi kõhtu enne, kui keegi jõudis korrali-kult imestada.

Aasta, mis muutis meie hinnangut riigikaitseleKaitseliidu olemus vajab ühiskonnas paremat selgitamist

153 | 2015

PÕ

HIT

EE

MA

Avalik arvamus ja riigikaitseNüüd on olukord mõnevõrra tei-ne. Venemaa katsed legitimeerida kallaletungi naabrile ei kanna vilja. Seekord rikkus Moskva lisaks rahvusvahelisele õigusele endale aastate eest võetud kohustust tagada tuumarelvast loobunud Ukraina piiride puutumatus. Nii leiamegi end aasta hiljem hoopis teistsuguses jul-geolekuolukorras: meie valmidusaste, plaanid ja tegutsemine on oluliselt muutunud. Harjutamise iseloom on oluliselt teistsugune kui varem ja rii-gikaitse ühiskondlik kuvand samuti. Või kui palju on õieti avalik arvamus riigikaitset muutunud?

Viimane kaitseministeeriumi tellimusel Turu-uuringute ASi mees-konna tehtud uuring annab sellest põhjaliku pildi. Küsitlused on tehtud läinud aasta novembris ja sellele eelnenud uuring möödunud aasta märtsis. Seega peegeldab järgnev kokkuvõte just perioodi, mil Venemaa kallaletung Ukrainale on avaldanud mõju avalikule arvamusele.

Selgub, et totaalselt pole aastaga maailmapilti pahupidi pööratud, kuigi on märgata huvitavaid suun-dumusi. Eesti ajaloolise kogemuse õppetunnid on enamjaolt kooskõlas tänapäeva rahvusvahelise olukorra-ga. NATO on enamiku silmis endi-selt peamine julgeolekugarant. Siin on muidugi oluline vahe eesti- ja venekeelse inforuumi vahel: venela-sed enamjaolt NATOst lugu ei pea ja hindavad kõige tähtsamaks sõb-ralikke suhteid Venemaaga. Selles suhtes pole vaatamata ulatuslikule Vene propagandale ka muukeelse-le inimesele tarvis selgitada, kes mängib Eesti julgeoleku mõjutami-sel olulist rolli. Lihtsalt eesmärgi saavutamiseks vahendite valik on erinev: eestlased panustavad roh-kem rahvusvahelisele heidutusele, samas kui venelased peavad reaal-seks arendada häid suhteid Moskva-ga. Jälgides venekeelset meediapilti, oleks imelik eeldada ka oluliselt teistsugust tulemust.

Vaadates seda, kui paljud peavad vajalikuks relvastatud vastupanu osutamist kallaletungi korral Eestile,

Joonis 1. Kaitseliidu usaldusväärsus aastatel 2000–2014: eesti-

ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %, N = kõik vastajad)

Joonis 3. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate

elanike osa: eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus aastatel 2000–2014

(kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %, N = kõik vastajad)

Joonis 2. Eesti julgeoleku tagatised (kuni kolm olulisimat): eesti- ja

muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%, N = kõik vastajad)

100

80

60

40

20

0

100

80

60

40

20

0

01

/20

00

05

/20

00

10/2

00

00

2/2

00

10

6/2

00

110

/20

01

03

/20

02

06

/20

02

10/2

00

20

2/2

00

30

6/2

00

310

/20

03

02

/20

04

06

/20

04

10/2

00

40

3/2

00

50

6/2

00

511

/20

05

05

/20

06

09

/20

06

12/2

00

60

6/2

00

70

1/2

00

80

8/2

00

80

1/2

00

90

5/2

00

90

1/2

010

09

/20

100

8/2

011

10/2

011

03

/20

1210

/20

120

3/2

013

10/2

013

03

/20

1411

/20

14

01

/20

00

05

/20

00

10/2

00

00

2/2

00

10

6/2

00

110

/20

01

03

/20

02

06

/20

02

10/2

00

20

2/2

00

30

6/2

00

310

/20

03

02

/20

04

06

/20

04

10/2

00

40

3/2

00

50

6/2

00

511

/20

05

05

/20

06

09

/20

06

12/2

00

60

6/2

00

70

1/2

00

80

8/2

00

80

1/2

00

90

5/2

00

90

1/2

010

09

/20

100

8/2

011

10/2

011

03

/20

1210

/20

120

3/2

013

10/2

013

03

/20

1411

/20

14

Kõik

Eestlased

Mitte-eestlased

Eestlased

Mitte-eestlased (kodanikud)

Mitte-eestlased (mittekodanikud)

Kõik

Eestlased

Mitte-eestlased

Kuulumine NATOsse

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Balti riikide kaitsealane koostöö

Kuulumine Euroopa Liitu

Koostöö ja head suhted USAga

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Kuulumine OSCEsse

Kuulumine ÜROsse

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Ei oska öelda

0 15 30 45 60 75 90

3 | 201516

PÕ

HIT

EE

MA

Keskmise venelase valmisolek piltlikult öeldes kodumaa kaitseks relv haarata on enam-vähem samasugune kui keskmisel naisel.

Joonis 4. Kaitseliidu peamised ülesanded (kuni kolm olulisimat): ees -

ti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%, N = kõik vastajad)

Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete

elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %, N = kõik vastajad)

Eestlased

Mitte-eestlased

Eestlased

Mitte-eestlased

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred ja noorkotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Ei oska öelda

Päästeamet

Kaitsevägi

Kaitseliit

Politsei ja piirivalve

NATO

Euroopa Liit

President

Peaminister

Valitsus

Riigikogu

0 20 40 60 80 100

0 20 40 60 80 100

aega võimuvaakum, Venemaal olid piirkonnas kasutada Musta mere laevastiku baasid ja Ukraina kaitse-võime oli aastatega kulunud nullilä-hedaseks. Just need kolm asjaolu ot-sustasid Krimmi poolsaare saatuse ja panid paika ka Venemaa edasise ekspansiooni ebaõnnestumise Ida-Ukrainas laiemalt. Venemaa vastu sõdivad Ukraina armee ridades nii venelased kui ka ukrainlased – vene keel on Ukraina armee keel.

Eesti kaitsevägi on juba paarküm-mend aastat toiminud eduka integ-ratsiooniprojektina. Kui mõned ük-sikjuhtumid välja arvata, teenivad Eestis vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevad ajateenijad õlg õla kõrval ning on reservi arvatud samades üksustes. Sellist vennastumist ei ole tekkinud Kaitseliidus ja suhtu-mine organisatsiooni on mõnevõrra erinev. Eesti- ja muukeelse vastaja puhul on selge vahe, et muukeelsete seas on kaks korda rohkem neid, kes mingil juhul ei liituks Kaitseliiduga, ja kaks korda vähem selliseid, kes kindlasti või arvatavasti liituks.

Erinevusi on teisigi. Näiteks selles osas, kuidas näevad inimesed Kaitseliidu peamist rolli. Muukeelne seab esikohale päästetöödel osale-mise, tsiviilkaitse ja sisejulgeoleku riskidega tegelemise – nende näge-muses sarnaneb kaitseliitlane pigem abipolitseinikule. Küllap on siin oluline roll meediakuvandil. Väljas-pool organisatsiooni näeb kaitseliit-lasi meediapildis inimeste otsinguil ja päästeõppustele kaasatuna, samas kui sõjalise väljaõppe pool jääb varju. Võib-olla pole muukeelsele inimese-le vabatahtliku relvastatud üksuse vorm riigikaitses kuigi harjumuspä-rane, olgugi, et Venemaa maskeerib oma agressiooni Ukrainas „vaba-tahtlike puhkajate“ osalusena. Te-gelikkuses näevad ju seda bluffi läbi nii need, kes seda hukka mõistavad, kui ka õigustajad. Mul oli eelmise aasta kevadel huvitav kogemus: üks vene rahvusest võitleja teatas soovist Kaitseliidust välja astuda sõnadega:

„Ma ei soovi olla osaline ameeriklaste sõjamängudes.“

Kuidas kasvatada Kaitseliitu?Nii et siin on ilmselgelt osa teatud kahtlustel Kaitseliidu suhtes. Sama vastajate rühma hinnang ajatee-nistuse vajalikkusest on eesti- ja muukeelses sihtrühmas peaaegu ühesugune. Kindlasti või pigem

pole arvamused sugugi diametraal-sed: 83% eestlastest ja 70% venelas-test. Samas ise oleksid nõus kaasa lööma vastavalt 60% ja 45%. Riigi kaitsetegevuses osalemise valmidus erineb rahvuseti tegelikult sama-võrd kui soolises lõikes. Keskmise venelase valmisolek piltlikult öeldes kodumaa kaitseks relv haarata on enam-vähem samasugune kui kesk-misel naisel – nii selgub küsitlusest. Väiksem küll, aga mitte olematu.

Rahvus on oluline, kuid mitte alatiRahvuspõhisele konfl iktile mängi-des tegi Venemaa Ukrainas olulise vea. Kremli režiim langes kogemata iseenda teadliku propaganda küüsi. Aastaid on Vene meediapildis si-sendatud usku, et Ida-Ukraina oma venekeelse keskkonnaga soovib Ve-

nemaa kaitsva tiiva alla. Donetski ja Luganski oblastis alustatud sõjaline kampaania rajanes usul, et üheksas Ukraina oblastis ei kohta annektee-rijad mingit relvastatud vastupanu, nagu see oli Krimmi poolsaarel.

Krimm oli muidugi etnilise jaotuse suhtes eriline piirkond, aga ka selle hõivamise aeg oli Ukraina-le väga eriline. Kiievis oli lühikest

173 | 2015

PÕ

HIT

EE

MA

Kui riik panustab kaitsevõimesse rahaliselt kaks protsenti, siis miks ei võiks kodanik panustada mitterahaliselt sama palju ehk kaks protsenti oma vabast ajast.

vajalikuks peab seda mõlemal juhul umbkaudu 90% vastajatest. Täies-ti mittevajalikuks mõlemal juhul vaid üks protsent ja vastuse „pigem mittevajalikuks“ osakaalu vahe on statistilise vea piirimail – vastavalt kolm ja kuus protsenti. Seega tõm-bavad muukeelsed justkui jämeda joone vabatahtlike ja kaitseväe vahe-le, samamoodi nagu seda on teinud Vene propaganda Ukraina sündmus-te puhul, rõhutades alati, et sõda käib justkui mitte Ukraina armee, vaid mingite kontrollimatute eba-seaduslike relvarühmitustega.

Mis puudutab Kaitseliiduga lii-tumist, siis põnev on jälgida hoopis eestikeelsete vastajate arvamuse seost reaalse eluga. Vastajate seas oli kolm protsenti kaitseliitlasi ja üle-jäänutest väljendas soovi kindlasti Kaitseliiduga liituda 5% ja arvatavas-ti liituda 19% vastajatest. Näib, et see ongi seesama kündmata põld, mida Kaitseliidu vabatahtlikud üksuse-pealikud peaksid harima hakkama. Kasvõi üheprotsendiline liikmeskon-na kasv elanike üldarvust tähendaks selle maagilise numbri saavutamist, mis on eesmärgiks võetud praeguses arengukavas. Tõsi on see, et moti-veerivaid ja kaasahaaravaid värba-misüritusi pole potentsiaalsetele kaitseliitlastele korraldatud kuigi palju. Mina ise tean kahte näidet akadeemilistest malevkondadest Tartus ja Tallinnas, kus on liikmes-konna kasvatamisele pandud suurt rõhku ja saadud ka tulemusi. Veeb-ruaris korraldasime ka Põlvamaal Räpina üksikkompanii uute ruumide avamisega paralleelselt perepäeva ja värbamisaktsiooni ning tulemuseks oli kohe hea mitu avaldust.

Tihtipeale piisaks sellesama liitu-mise osas positiivselt meelestatud viie protsendi kaasamiseks mõnest korraldatud üritusest, kus on käepä-rast nii avalduste ja perearsti tõen-dite blanketid, foto tegemise või-malus kui ka võimalikud soovitajad. Mida vähem takistusi inimese teele veeretada, seda suurema tõenäosu-sega ta oma positiivse meelestatuse liitumisotsuseks vormistab.

Kaks protsenti vabast ajastMis puudutab neid 19 protsenti, kes arvatavasti liituksid, siis nende-ga tuleb teha põhjalikumat tööd. Enamiku kahtlejate meelest, kellega olen suhelnud, võtab Kaitseliit liialt palju vaba aega. Kaitseliidu seadu-

ses märgitud piirnorm – 48 tundi aastas – on enam kui leebe. Olen oma „Ukraina päeviku“ avalikes ettekannetes toonud lihtsa näite: kui riik panustab kaitsevõimesse rahaliselt kaks protsenti, siis miks ei võiks kodanik panustada mitteraha-liselt sama palju ehk kaks protsenti oma vabast ajast. Ütleme nii, et kaks nädalavahetust aastas kellelgi konti ei murra ja on oluliselt vähem levinud kuvandist pidevalt metsas passivatest kaitseliitlastest.

Üksuse ülemana piisaks mul baasväljaõppe saanud koosseisuga kohtumisest umbes kaks korda aas-tas, et hoida seda asja rea peal. Nii-moodi, et kõik teaksid, mis üksuses-se nad kuuluvad, milline varustus peab kodus olema ja kuhu vajaduse korral tulla. Ega Kaitseliidul muud praktilist väljundit olegi, kui tagada vabatahtlikele see teadmine, kuidas nad saavad ohu korral riigi julgeole-kusse panustada. Täiendõpe on juba väiksema ringi privileeg, kelle am-bitsiooniks on panustada rohkem.

Muide, kaitsekulutuste suuren-damist pooldab peaaegu kolmandik Eesti elanikest (29%) ja peaaegu poo-led (47%) toetavad nende hoidmist vähemalt samas mahus. Kolmandik

kõigist on nõus panustama isikliku rahalise annetusega. Seetõttu ongi oluline ühiskondlik selgitustöö, et riik ei vaja esmajärjekorras mitte inimese raha, vaid pisut tema aega ja pühendumist.

Eelnevat arvesse võttes ei ole Ees-ti inimeste kaitsetahte osas põhjust muret tunda, kuid päris loorberitele ei saa ka puhkama jääda. Üldise Kaitseliidu liikmeskonna kasvu taustal on võrdlemisi tagasihoidlik uute liitujate hulk Kagu-Eestis. Ka-gu-Eesti on riigi julgeoleku seisu-kohalt oluline piirkond nii geograa-fi lise asendi kui ka majandusliku mahajäämuse tõttu. Paraku ei kuulu näiteks Põlva malev vaatamata oma rohelisele piirile lähiaastate inves-teeringutes prioriteetsete piirkonda-de sekka. Piiri kaitstus on ka vaa-deldava avaliku arvamuse uuringu võtmes probleemiks. Piir on kaitstud halvasti või väga halvasti enam kui poolte vastajate arvates ja selle taustal piirimaakondade unarusse jätmine on selge julgeolekurisk. Ukraina stsenaariumi kordumine Eestis pole sama enesestmõistetav, sest nii kaitsetahe kui ka valmidus-aste on meie riigis üpris kõrge juba enne relvakonfl ikti puhkemist.

MIL

.EE

3 | 201518

ME

DIT

SII

N

Eelmises Kaitse Kodu!

numbris ilmunud Kuido

Külma ja Andrus Rummi

isiklikel vaatlustel põhine-

vad tähelepanekud Ukrai-

na lahingupiirkondadest

peavad juba täna panema

liikuma rühmatasandi juhti-

de mõtted selle üle, mis on

meditsiinivaldkonnas nende

arvates oluline. Milline on

elementaarne meditsiini-

varustus, mis peab üksuses

igal sõduril, jaol ja rühmal

olemas olema?

Tekst: ERMO KARILAID

relva kätte ja astub vaenlasele vastu märksa motiveeritumalt.

Mida kiiremini saadakse aru meditsiini olulisusest lahingute pidamisel, seda vähem on meil lahingute ajal „tagantjärele tarku täppisteadlasi“. Gruusia sõja järel ei tahetud lahingumeditsiini osas kuigivõrd järeldusi teha, ent pikalt väldanud Ukraina konfl ikt on minu hinnangul viimane piir, kus peab järeldusi tegema hakkama. Eelmises ajakirjas ilmunud Kuido Külma ja Andrus Rummi isiklikel vaatlustel kirja pandud tähelepanekud peavad juba täna panema liikuma rühma-tasandi juhtide mõtted selle üle, mis on meditsiinivaldkonnas nende ar-vates oluline. Kas on olemas vastava väljaõppega isikkoosseis, milline on kogu üksuse meditsiinilise väljaõp-

Sidemerull kotipõhjast välja!

Milleks üldse kaitsejõududele meditsiin? See on küsimus, mis on paljusid oma eriala kretiine medit-siinivaldkonnas kiusanud juba kaua, isegi kümneid aastaid. Miks? Sest meditsiin on suurte sõjapidajate-taktikute meelest üks järjekordne element, millega peab arvestama ja mis justkui ei kuulu kuidagi „selle õige“ sõjaplaneerimise juurde ja sellega ei taheta tegelda.

Milleks lahingumeditsiin?Tegelikkus on loomulikult midagi

muud ja mida aeg edasi, seda vähem näeme õppustepõhist sõjapida-mist, mis on minu hinnangul väga lähedal Švejki unistusele sõdimisest deviisi all: „Sõda on seni tore, kuni seal surma ei saa!“ Me kõik teame, et saab. Lisaks surmasaamisele saab lahingutes ka vigastada ehk maakeeli: kohe ära ei sure, aga hästi valus on ja hiljem võib juhtuda, et sured või jääd invaliidiks.

Sellest lähtuvalt peavad kõik ülemad meditsiinilise tegevusega arvestama, seda planeerima ja läbi harjutama täpselt samuti nagu rün-nakut või patrullimist. Kui ülemad seda teha ei taha, peavad alluvad neilt seda nõudma ja on olnud näha, et nõuavadki ning see teeb rinna rõõmsaks. Lõpuks on meditsiin üldiselt igas osas moraalihoidja: sõdur, kes teab, et teda ei jäeta la-hinguväljale surema, vaid vigastuse puhul osutatakse talle oskuslikku meditsiinilist tähelepanu, võtab

193 | 2015

ME

DIT

SII

N

pe tase ja kuidas planeerida medit-siinivarustust?

Mida on vaja?Veel täna leiab malevate tolmunud varustusriiulitelt rootslastelt huma-nitaarabi korras saadetud üleõla-rihmaga halle meditsiinipaunu ja mõnel õppusel peab kurvalt nenti-ma, et kui üldse mingi meditsiinili-se poolega on arvestatud, on vajami-nev varustus kaasa pandud just selle

„lähkriga“. Kehvemates tingimustes ja parema puudumisel ajab ta asja loomulikult ära, aga rahuajal, eriti tänases õitsvas majanduses, võime endale lubada natuke efektiivse-maid esmaabitarvikud ja nende kaasaskandmise vahendeid.

Samasugust meditsiinivarustust, nagu kogume ja saadame abi korras

Ukrainasse, peaksime juba praegu hankima ja jagama ka kaitseliitlastele. Teatud mõttes on isegi nukker mõelda, et mõistame hädasolijate vajadust sellise varustuse järele, aga enda hät-tasattumisega lähitulevikus justkui ei arvesta või hakkame arvestama alles siis, kui rahvakeeli „sõnnik on propel-leris“. Mõelgem lihtsustatult: kas on kergem jagada ja õpetada varustuse kasutamist siis, kui pead ei pea õlgade vahel hoidma, või siis, kui selle kasu-tamisega on juba kiire?

Kõrgem juhtkond on käskkir-jadega määranud minimaalse meditsiiniliste vahendite vajaduse alates üksikvõitleja tasandist. See tähendab, et see on vähim, mida iga üksus ja tema võitlejad peavad endale nõudma ja hankima. Kirju-tan siinkohal üksikvõitleja, jao- ja

rühmataseme meditsiinitarvikute miinimumvajadusest ning annan hinnangu ka transpordivahenditele, millega meditsiin opereerida saab.

Üksikvõitleja meditsiinikomplekt (MK1)Üksikvõitleja meditsiinikomplekti kuuluvad sidemepakk, kolmnurkrä-tik, MIST-kaart ja žgutt.

Sidemepakk pannakse iga üksik-võitleja välivormi taskusse üksu-sepõhiselt selliselt, et selle saaks võimalikult kiiresti kätte nii kanna-tada saanud sõdur ise kui ka abistaja. Alates rühmaparameedikust otsus-tatakse selle asukoht välivormil ja kästakse sidemepakk sinna panna kõikidel üksuse võitlejatel, et igaüks teaks, kus asub abivajaja esimene esmaabivahend ega kulutataks aega seda otsides või – veel vähem

– kasutataks esimese valikuna ära abiandja enda isikliku esmaabisi-deme. Parim on, kui see on ühtselt paika pandud terves kompaniis ja seda nõuet täidab iga üksuse liige, sest pihta saavad lahingutes kõik, ka kindralid. Minu soovitus on kanda esmaabisidet välivormijaki vasakus käisetaskus, talvisel ajal talvejope vasakus käisetaskus.

Esmaabisideme ülesanne, nagu nimigi ütleb, on esimene valik venoossete või kapillaarsete vere-jooksude peatamiseks ja neid tuleb üsna tihti ette ka rahuaja õppustel. Narr on sellise õnnetuse puhul katki rebida oma mittesteriilne sõduri-särk, kui tegelikkuses peab pisike sidemepakike alati kaasas olema. Minupärast ka ilma välivormita.

Kolmnurkrätik ei käi mitte kuu-ma suveilmaga higi takistamiseks ümber pea, vaid on samuti üksuse-põhiselt määratud taskus ja kiiresti kättesaadav. Kasutada saab seda lihtsat, aga tubli riidetükki nii la-hastamisel kui ka viimase valikuna suurte lõikehaavade puhul haavasi-sese tampoonina.

SIL

VE

R H

INN

O

3 | 201520

ME

DIT

SII

N

Mida kiiremini saadakse aru meditsiini olulisusest lahingute pidamisel, seda vähem on meil lahingute ajal „tagantjärele tarku täppisteadlasi“.

MIST-kaart võib mõnelegi võitle-jale olla täiesti uudne ja tundmatu, ometi on lahingutes kasvõi märkmi-kulehele kirja pandu ja kannatanuga kaasa antuna sellest nii abivajajale kui ka abiandjaile väga suur tugi igas evakuatsioonietapis. Et selle artikli eesmärk on pigem tutvustada vajalikku ja nõuetekohast meditsii-nivarustust, jätan selle märkimis-vahendi tutvustamise järgmistesse meditsiiniteemalistesse artiklitesse ja lugejaile, kellele MIST on uudissõ-na, kodutööna endale välja uurida.

Žgutt on kättesaadavuse ja kasu-tuse poolest MK1 kõige keerulisem osa. Ometi ei saa lahingus seda kuidagi kõrvale jätta ja olgem ausad, parandamatu realistina ootan juba ammu aega, mil žguti puudumine mõnel õppusel tõsisemaid tüsis-tusi põhjustaks, et selle vajadust varustusehankehaldjaile rohkem põhjendama ei peaks. Žguti ülesan-ne on aidata sulgeda arteriaalseid verejookse ja selle saavutamiseks on vaja korralikke, väljatöötatud

vahendeid. Nagu annab pildi juba viidatud Külma ja Rummi artikkel Ukraina kogemustest, ei täida isegi iganenud selleotstarbelised va-hendid oma ülesannet korrektselt. Alternatiivsed vahendid annavad veel nukrama pildi. (Mis ei tähenda, et muu puudumisel peaks alterna-tiivvahendite kasutamist vältima

– fortuuna võib olla meie poolel, kui vaid lotopileti ostame.) Parim, mis meie vägedes liigub, on CAT-žgutt, mis teeb oma töö ära efektiivselt, on korduvkasutatav ning mille kasuta-mine ja kasutamise õpetamine ei ole keerulised.

MK1 varustusega peab elemen-taarselt kaasas käima ka lahingus

kannatanu käsitsemise väljaõpe (TCCC).

Jaosanitari meditsiiniseljakott (MK2)Jaosanitari meditsiiniseljakott on kõige väiksem üksuse esmase medit-siinitoetuse tagamise täiendatud lisa kaasaskantavas ranitsas, kus peavad olema esmaabivahendid, toetamaks MK1 varustuskomplekti, ja lisaks vastava väljaõppe saanud jaosanitari esmaabivahendid, millega tagada õnnetuste puhul spetsiifi lise abi andmine. Eelkõige on selles paunas lisasidumismaterjal ja arteriaalse verejooksu esmaseks peatamiseks vajalikud lisažgutid. Vastavalt jaosa-nitari väljaõppe läbiviijate ja läbijate isiklikule professionaalsusele näen ma, et see on ka esimene koht, kus kantakse kaasas veenipunktsiooniks ettenähtud kanüüle.

Miks on veenipunktsioon juba nii madalal tasemel esmatähtis, vajab eraldi selgitamist. Nimelt kipuvad haavatutel, kellel on tekkinud suur

Veebel Karilaid hoiab käes üksikvõitleja

meditsiinikomplekti MK2, tema ees Rootsist

pärit meditsiinipaun, mida kasutajate seas

lähkriks kutsutakse

2 X

AIV

AR

PIL

V

213 | 2015

ME

DIT

SII

N

verejooks, veenid kollabeeruma ehk kokku langema ja ära kaduma ning muutuma seetõttu raskesti leita-vateks ja punkteeritavateks. Et aga suure verekaotusega kannatanule, kelle süda ilma vajaliku verekogu-seta kuivalt pumpab, on iga hetk vastava abi saamisel oluline, abiand-mise edasilükkamist tuleb vältida ja õpetada juba jao tasemel, kuidas ja kuhu vastav abivahend kiirelt ja oskuslikult paigaldada. Kaitseväe missiooniüksuste meedikud kooli-tasid oma meeskondi veenipunktee-rimisel kuni üksiksõduriteni välja. Seda loomulikult õe ja arsti valvsa pilgu all. Lisaks on kanüülid ka kii-red abivahendid pingelise õhkrinna lahendamisel.

Veel peab jaosanitari paunas leidu-ma esmaseid lahastamisvahendeid, fi kseerimaks jäset edasiste vigastuste vältimiseks, kui deformatsioon on juba tekkinud, põletusvastaseid gee-le – minu soovitus on Burnshield nii geeli kui ka lappidena –, käärid, mis aitavad ilma kannatanut oluliselt lii-gutamata pääseda riiete alla –, seega siis korralikud suured käärid, millega saab lõigata välivorme, ja kindlasti termolina, sest traumakannatanutel algab allajahtumine trauma saamise hetkest.

Viimase, aga kindlasti mitte täht-susetu osana peab jaosanitar olema

3 X

AIV

AR

PIL

V

Kui esmaabivahendid on kõigil üksuse liikmetel kokkulepi-

tud taskutes, ei kulu abi andmisel väärtuslikku aega side-

merulli otsimiseks. Žgutt peaks käima parema, sidemepakk

vasaku käe õlavarretaskusse, MIST-kaart koos kolmnurkrä-

tikuga vasakule pükste küljetaskusse

arvestanud ka kannatanu transpor-timisega ja selleks on tal minimaal-selt kandematt. Uued magamis-alused on sellise ehitusega, et neid on väga hea kasutada kandematina. Kui võimalik, on jaosõidukil peale kandemati korralik kanderaam, mis lihtsustab oluliselt kannatanute stabiilsuse saavutamist transporti-misel. Iga oma jao liikme kohta on ka jaosanitaril kaasas MIST-kaart.

Dubleerimine on vajalik mitmel põhjusel. Lohakamad sõdurid kao-tavad isiklikku varustust, vigastada saamise tagajärjel võib kannatanu isiklik MIST-kaart kasutuskõlbma-tuks muutuda või on jakku lisatud uusi liikmeid, kellele on MIST-kaart jäänud väljastamata.

Praegune sõda Ukrainas näitab selgelt, millega peavad sanitarid kui esimese liini parameedikud arves-tama: killuhaavad, pahatihti koos kaasuva põrutusega, kuulihaavad ja põletused. Asjalik jaosanitar ei jää kinni etteantud raamidesse, vaid teeb vastavalt oma võimeku-sele korrektuurid varustuses. Head üksuseülemad, kellele on oluline meeste moraalne rahulolu, leiavad ja määravad oma üksuse meditsiini-lise poole eest vastutama võimekad

Üksikvõitleja meditsiinikomplekti kuuluvad sidemepakk, kolmnurkrätik, MIST-kaart ja žgutt.

3 | 201522

ME

DIT

SII

N

Niimoodi istub MK2 võitlejale koos

lahingurakmetega selga

AIV

AR

PIL

V

latsioonivahendid, st hingamist tagavad torud kuni intubatsioonini välja, stetoskoop eelkõige hinga-mishäirete leidmiseks ning infu-siooni- ja süstevahendid vere mahu stabiliseerimiseks. Sidumisvahen-dite valik on suurem ja kindlasti ei puudu rühmaparameediku varustu-sest traumakannatanute katmiseks vajalik termolina või -tekk.

Alates rühmaparameedikust võime rääkida ka kergemast ravi-mivõimekusest, mis loomulikult ei vasta kompaniiõe oskustele, aga esimesed kergemad sümptomid suu-dab siiski leevendada (nohu, köha, kerged valud, kõhuhädad ja haava lihtsam steriliseerimine).

Kannatanute transportKõigepealt tuleb lahti rääkida mõis-ted CASEVAC ja MEDEVAC.

CASEVAC (casualty evacuation) tähendab kannatanute transporti ükskõik millise sõiduvahendiga ja enamasti kasutatakse rühmapara-meediku haavatute kogumispunk-tist äraveoks rühmavanema sõi-dukit, millega viiakse kannatanud kiiremas korras rühmast kompanii tasemele. See tähendab, et tege-mist on kannatanute transpordiga ükskõik millise sõidukiga, minupä-rast olgu selleks või jalgratas, mille pakiraamil veetakse kannatanu kõrgemasse etappi.

MEDEVAC (medical evacuation) on meditsiinisõiduk, mis on kohanda-tud kannatanute meditsiiniliseks transpordiks ja evib selleks vajalik-ke vahendeid alates kanderaamist ja lõpetades südamerütmimonitoriga koos kõigega, mis sinna vahele jääb, k.a väljaõppinud meeskond.

Meeskond. Kannatanu vähimaks efektiivseks MEDEVACi trans-pordiks on vaja kolmeliikmelist meeskonda, parimaks ja optimaal-seimaks on neljaliikmeline. Sõiduk vajab juhti, meeskonnaülemat ja abi-andvat (või -andvaid) parameedikut (parameedikuid). Optimaalseimasse MEDEVACi meeskonda kuulub auto-juht, kellel on lisaks sõiduki juhti-mise oskusele ka vähemalt jaosani-tari tasemel väljaõpe kannatanute käsitsuseks, meeskonnaülem, kes on pädev taktikalistes otsustes, oskab korrektselt kaarti lugeda ega aja sidekanaleid umbe, kuid ei jää info osas defi tsiiti ja kellel on minimaal-selt rühmaparameediku oskused, ning üks või pigem kaks rühmapa-

ja arvestatavad isikud. Tihtipeale näen õppustel jagude juures me-ditsiini eest vastutavaks määra-tud isikuks kõikide suurte meeste kõrval… Keda? Ma ei taha siinkohal tublisid naisvõitlejaid maha teha, ent pragmaatiline kaalutlus ütleb, et 60 kg kehakaalu puhul tekib 90–100 kg liigutamisel lihasmassi defi tsiit. Mõtlemiskoht kõigile.

Rühmaparameediku meditsiinivarustuse seljakott (MK3)Rühmaparameedik on võitleja, kes minu hinnangul ideaalis kasvab välja kogenud jaosanitarist. Tema väljaõpe on pikem, keerukam ja spetsiifi lisem ning kui jaovõitlejate ja sanitari esmategevusesks on la-hingus kannatanu käsitsus tulelii-nil, peab rühmaparameedik olema suuteline temani jõudnud kannata-nut stabiliseerima sellisena, et tollel püsiks ca 1 tunni jooksul stabiilne tervislik seisund, st see ei muutuks hullemaks. Selle aja jooksul peavad

Kannatanu vähimaks efektiivseks MEDEVACi transpordiks on vaja kolmeliikmelist meeskonda, parimaks ja optimaalseimaks oleks neljaliikmeline.

kannatanud, kes vajavad kõrgenda-tud tähelepanu, olema toimetatud kõrgemasse ravietappi.

Seetõttu on MK3 lisaks jaosani-tari varustusele täiendatud olulis-te spetsiifi lisemate vahenditega. Lisaks MK2 varustusele kuuluvad sinna kindlasti triaažikaardid

– esmane tiraaž võib ja peakski hakkama juba varem, aga rühmapa-rameediku juures on see vältimatu

–, kaelalahas(-ed) ja vaagnalahas kaitsmaks kõige keerulisemalt lahendatavaid luumurde, venti-

233 | 2015

ME

DIT

SII

N

LII

NA

TO

OM

E

CASEVAC ja MEDEVAC: kui esimene tähistab mis-

tahes veokit, millega haavatu evakueeritakse, siis

teine selleks spetsiaalselt kohandatud sõidukit

AIV

AR

PIL

V

rameediku tasemel võitlejat, kelle ülesandeks on sõidukisse paiguta-da ja transpordi ajal monitoorida autole võetud ja õiges järjekorras paigutatud kannatanuid selliselt, et sihtkohta jõudes on vigastatud sa-masuguses stabiilses seisundis kui pealevõtmishetkel.

Sõidukid, mida kasutatakse MEDEVACiks, on mitmesugused. Oluline ei ole minu hinnangul siinkohal mitte veoki tüüp ega väljalaskeaasta, vaid see, milliste etappide vahel need toimetavad. Et eesliinilt rühma me sõidukeid ei kasuta, võime sealt edasi arvesta-da juba mingisuguse teedevõrgu ja ligipääsetavuse, kuid üldjuhul mitte kuigi hea ligipääsetavusega. Seega haavatute veoks rühmast kompaniisse on soovitatav pla-neerida hea läbivusega sõidukeid, näiteks Unimoge. Kui tegemist on puhtalt maastikul toimuva operat-siooniga, tuleks kasutada pigem Bandwageneid, äärmisel juhul ka Unimoge. Mida kõrgemasse etap-pi, seda paremate teedega võime

arvestada, seega sobivad kompanii ja pataljoni vahele toimetama juba GD-d ja pataljonist edasi haiglasse viimiseks võib kasutada ükskõik millist kiirabisõidukit.

Tapma õpime. Aga ellu jääma?Pärast rühmaparameedikut võib struktuurides kohata kompanii- ja vanemparameedikuid, kes oma va-rustuse poolest erinevad vaid tänu spetsiifi lisematele oskustele kuni haavaõmblusvõimekuseni välja. Neid võitlejaid kasutatakse eelkõige teadmistepõhiselt muu meditsiini-lise koosseisu juures: kompaniis õe juhi ja nõustaja ning assistendina, pataljonis sidumistelkides administ-reerija ja assisteerijana.

Kõik need inimesed peavad olema läbinud eelneva väljaõppe ja saanud

teenistuskogemuse. Selle tagami-seks peavad üksuste ülemad oma võitlejaid koolitama ja varustama vajalike vahenditega, et püsiks moti-veeritud meelestatus ja tahe valitud erialaga tegelda.

Artikli üks eesmärke on juhtida tähelepanu sellele, et vesteldes paljude Kaitseliidu üksuste võitleja-tega, on selgelt tuntav huvi üksuse-põhise meditsiini vastu, aga jõudes varustatuse ja väljaõppeni, põrka-me tihti kokku meditsiinivarustuse defi tsiidi teemaga.

Et Kaitseliit on rahva meelsus-põhine üksus, saab asju lahendada mitmeti. Paljud on endale oma raha eest varustust soetanud ja selle eest tuleb vaid kiita. Inime-sed on endale selgeks teinud, mis on esmatähtis. Ometi on teisigi lahendusi.

Haavatute veoks rühmast kompaniisse on soovitatav planeerida hea läbivusega sõidukeid, näiteks Unimoge.

3 | 201524

AJA

LU

GU

Järvakandi – tähtis samm Kaitseliidu taastamise rajalMõni aasta tagasi meenu-

tasime sõpradega erinevaid

sündmusi ajaloost, ka Pär-

numaa maleva taastamist.

Igaüks meist teadis asju

omamoodi. See õpetas, et

oma ajust absoluutset tõde

otsida ei tasu, ja ka seda, et

tark oleks sündmused aeg-

ajalt kirja panna.

Tekst: HANNES TOOMSALU

Kuigi Eesti rahvusliku taasärkamise ilmingud olid märgatavad juba 1986. aastal, peetakse vist ametlikuks ärkamisaja alguseks 1987. aastat, kui Hirvepargis korraldati esimene avalik poliitiline meeleavaldus, said teoks fosforiidikaevandamisvasta-sed demonstratsioonid ja loodi Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988. aasta oli aga vabadusliikumise ajaloo üks aktiivseimatest. Üles võib lugeda ridamisi olulisi sündmusi, mis mõjutasid üht või teist moodi edasisi arenguid.

Kaitseliidu taastamise taust1988. aasta lõpuks oli ühiskond

jagunenud kolme vaate vahel: ühed, kes tahtsid riiklikku iseseisvust (MRP-AEG, ERSP, muinsuskaitse selts), teised, kes tahtsid ühiskonda parandada (nn reformikommunistid EKPst ja Rahvarindest NLKP 1985. aasta aprillipleenumi vaimus või siis rohelised keskkonna säästmise ees-märgil), ja kolmandad, kes tahtsid senist olukorda säilitada (Interrinne ja osa EKPst).

Sellisel vaadete jagunemisel oli Kaitseliidu taastamisele suur mõju ja ilmselt on seda mingil määral praegugi. 1990ndate alguses liitusid Kaitseliiduga eelkõige need, kes sei-sid iseseisvuse eest, kuid ei näinud, et seda saab teha üksnes poliitika abil, vaid olid veendunud, et on vaja

ka rusikat. Teisitimõtlejaid ehk riik-liku iseseisvuse taotlejaid nimetati siis nii, nagu seda tehakse ka täna – radikaalideks ja provokaatoriteks.

Kahjuks on sellest perioodist informatsiooni kõige vähem talle-tatud. Esimesed ideed Kaitseliidu ja kaitseväe taastamisest tekkisid just aastatel 1987–1988. Nagu ka 20. sajandi alguses, levisid need ideed sõpruskondades, noorte- ja üliõpi-lasorganisatsioonides. Niinimetatud esimesed „Kaitseliidu pääsukesed“ olid Kaitseliidu üksus Tabiveres Jõgevamaal ja rakendusspordiselts Tarapita Tartus. Järgmisel, 1989. aastal loodi erinevates kogukonda-des Kaitseliidu allüksusi, sealhulgas mõni ka registreeriti kohalikus omavalitsuses, kuid suuresti oli tegemist „mängudega oma pisikeses liivakastis“.

Nagu Eestis tervikuna, ei tund-nud Pärnumaal tegutsevad Kaitse-liidu grupid üksteist. Pärnu linnas lahutas jõgi ühe grupi teisest. Maakonnas olid erinevad allüksused, kuid sealgi ei tuntud üksteist. Ilm-selt oli Nõukogude aeg inimesi nii palju mõjutanud, et sõjaväestatud organisatsiooni taastamisest kõva häälega ei räägitud.

Järvakandi tähtsusestKõik need barjäärid kõrvaldas ja an-dis tõuke üleriigilise organisatsiooni

Muinsuskaitseklubi Ugandi, ühe taas-

tatud Tartu maleva eelkäija liikmed

tõenäoliselt 1988. aastal

Harju maleva kait-

seliitlased 1990.

aastate algul

253 | 2015

AJA

LU

GUTänavu täitub 25 aastat

Kaitseliidu taastamisest. Kait-

seliidu ülemal on kavatsus kutsu-

da 15. augustil kella 12ks kokku kõik

Kaitseliidu liikmed, kes olid Kaitseliidus

1990. aastal ja varem. Kokkusaamine saab

teoks Järvakandi kultuurikeskuse territoo-

riumil. Kõikidel kaitseliitlastel, kes on olnud

organisatsioonis vähemalt 25 aastat, palun

kontrollida maleva personalipealiku juu-

res enda kohta käivate andmete õig-

sust. Abi ja initsiatiiv kokkusaamise

korraldamisel on teretulnud.

tekkeks Kaitseliidu taastamise koos-olek Järvakandis 17. veebruaril 1990. Sellel ei ole minu silmis tähendust, et „siis taastati Kaitseliit“, vaid see oli stardipauk Kaitseliidu taastami-seks ilma milleta oleks taastamine võinud jääda venima või poleks seda üldse toimunud, sest siis oleks Kodukaitse ehk olnud edukam.

Kaitseliidu taastamine tervikuna kestis kolm aastat, aastatel 1990–1992. Mitmed sõbrad on öelnud, et 1990. aasta oli Kaitseliidule kõige viljakamaks aastaks, seda nii organisatsiooni kasvus kui ka kvalitatiivses arengus. Kuid see on olnud üheks kõige keerulisemaks aastaks Kaitseliidus.

Kõige suuremaks takis-tuseks Kaitseliidu tunnus-tamisele oli see, et ühtset Kaitseliitu ei olnud, seega ei olnud ka ühtset jõudu. Pärast Järvakandit tekkis juurde ja ilmus välja mitmeid allüksusi, kuid need olid kõik üksikud ja malevateks organisee-rimata. Kaitseliit oli nii tugev, kui suure seltskonna suutis üksuse pea-lik mingi ülesande tarbeks koguda.

Pärnumaal suutsime kõik ühe mütsi alla koguda ja 5. augustil 1990 Pärnumaa maleva taastada. Olime ühed esimestest, kuid igas maa-konnas tuli samasugune protsess läbi teha. Mõnes läks see lihtsamalt, mõnes raskemalt. Viimane malev moodustati ametlikult 1992. aastal.

Dokumendid ja vaidlusedKillustatusega kaasnes see, et erine-vatel allüksustel olid erinevad alus-dokumendid (välja arvatud Järva-kandis kooskäinutel), kui neid üldse oli. Paljud polnud rahul sellega, mis

Kaitseliitlase varustu-

se demonstratsioon

Alutaguse malevas

1990. aastatel

Balti kett 23. au-

gustil 1989

Protestimiiting Tapa linnaväljakul 23. au-

gustil 1989 nõudmisega avalikustada Molo-

tovi-Ribbentropi pakti salaprotokollid

oli Järvakandis heaks kiidetud, sest käärid viimase kehtinud kodukorra ja ajutise kodukorra vahel olid liiga suured. Seda enam, et kogu ise-seisvuse taastamise kontseptsioon rõhus järjepidevusele.

Sellest tulenevalt oli Kaitseliidu taastamise üks ülesanne ühtsete alusdokumentide heakskiitmine

järjepidevust säilitades. Nende väljatöötamiseks ja heakskiitmiseks moodustati korraldustoimkond, mis korraldas siis aasta jooksul kohtu-misi ja vaidles ning kooskõlastas põhikirja, mis lõpuks 10. novembri suurkogul Tartus Kaitseliidu majas heaks kiideti.

Probleeme tekitas ka juhtimine. Ühelt poolt seetõttu, et oli mingis osas autoritaarne, vahetevahel ei arvestatud vaba tahet. Kerkisid vaidlused, kas pealik peab olema valitud või määratud. Ning arute-lu, kellele peab Kaitseliit alluma.

Eksiilvalitsusele allumist ei pidanud paljud õigeks, sest 24. veebruaril 1990 valiti Eesti Kongress. Sõjaline organisatsioon ei saa aga iseseisvalt eksiteerida.

Kellele peaks alluma Kaitseliit?Eesti Kongressi kolmandale istung-järgule läksime konsolideeritud sõnumiga juhtimise kohta erineva-telt Kaitseliidu allüksustelt. Redakt-sioonikomisjonist tuli Mart Laar

ettepanekuga, pakkudes sellesse täiendavad punkti:

„Eesti Kongress peab vajali-kuks EV kaitsevägede ja vas-tavate teenistuste kiiremat loomist ja nõuab EV valitsuse ja Ülemnõukogu poolt seni-sest efektiivsemat tegevust nende taastamiseks.

Eesti Kongress nõuab, et ÜN võtaks kiiremas korras

vastu „Eesti Vabariigi kaitse-seaduse“, milles sätestatakse E.V.

kodanike sõjaväekohuslikkus E.V. kaitsevägedes ja ühtlasi keelatak-se E.V. kodanike ka vabatahtlikku ajateenistusse minekut N. Liidu relvajõududesse.“

Selle ettepaneku tulemusel jagu-nesid saadikud jälle erinevatesse leeridesse ja seisukoht jäi vastu võt-mata. 8. novembril võttis seisukoha vastu Eesti Komitee, kus alluvuse kohta ei ole sõnagi. See esitati 10. novembril 1990 Kaitseliidu suur-kogul. Küll aga võttis Kaitseliidu suurkogu 1990. aastal vastu otsuse, mis muuhulgas ütles:

„Kaitseliidu ülema ja Kaitseliidu peakorteri ülema valimisi suur-kogul ei toimu ning nende ame-tikohtadega seotud ülesannete ja kohustustega seonduvad paragrah-

Pr

gu

to

3 | 201526

AJA

LU

GU

Pärnumaal suutsime kõik ühe mütsi alla koguda ja 5. augustil 1990 Pärnumaa maleva taastada.

L I S A T E A V E

Vabadusliikumine 1988. aastal 2. veebruaril 1988 korraldas MRP-AEG Tartus Tartu

rahu aastapäeval rongkäigu, mida ründasid kilpide ja koertega varustatud miilitsatöötajad.

24. veebruaril 1988 kogunesid tuhanded Tallinnas kirjanik Tammsaare mälestusmärgi juurde poliitili-sele meeleavaldusele.

1. ja 2. aprillil sai Tallinnas teoks loomeliitude ühis-pleenum, millel käsitleti Eesti demograafilist olukor-da, fosforiidiprobleemi, rahvussuhteid ja emakeele staatust ning nõuti Karl Vaino tagasiastumist.

14.–17. aprillini korraldati Tartus muinsuskaitsepäe-vad, kus toodi välja rahvusvärvid, küll veel kolme eraldi lipuna.

Mais korraldati roheliste rattaretk „Kuidas elad, Viru-maa?“, kus osales 1500 noort. Ühe loosungina toodi välja „Eestimaa aeg ei oota“.

14. mail kanti Tartu levimuusikapäevadel esimest korda ette Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu.

23. mail 1988 asutati Eesti Roheline Liikumine. 4. juunil korraldati Tallinnas Eesti sõltumatu noor-

tefoorum, millel nõuti muuhulgas Eestile sisuliselt sõltumatust, riigikeeleks eesti keelt ja rahvusvärvide puutumatust.

Juunikuised (10.–14. juunini) vanalinna päevad kas-vasid üle laulvaks revolutsiooniks.

16. juunil vabastati ametist venemeelne EKP keskko-mitee esimene sekretär Karl Vaino ja tema asemele määrati Vaino Väljas.

Eesti Ülemnõukogu presiidium tunnistas 23. juunil sinise, musta ja valge Eesti rahvusvärvideks.

Suvel algas Vabadussõja mälestussammaste taasta-mine, üks esimesi avati 26. juunil Pärnumaal Mihklis.

19. juulil loodi Interrinne. 20. augustil 1988 asutati Eesti Rahvusliku Sõltuma-

tuse Partei (ERSP). 11. septembril korraldati lauluväljakul „Eestimaa

laul“, kuhu tuli kokku 300 000 inimest. Heinz Valk ütles maha oma unustamatu lause „Ükskord me võidame niikuinii!“ ja Trivimi Velliste nõudis esime-sena avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.

1. ja 2. oktoobril peeti Tallinna Linnahallis Rahvarin-de asutamiskongress.

Oktoobris mõistis ENSV Ülemnõukogu hukka 1940.–1950. aastate massirepressioonid Eestis ja tunnistas need kuritegudeks inimsuse vastu.

16. novembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu dek-laratsiooni Eesti NSV suveräänsusest.

1. detsembril taastati Tartus Eesti vanim üliõpilas-selts Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS).

Detsembri algul kuulutas ENSV Ülemnõukogu eesti keele Eesti NSV riigikeeleks.

vid Kaitseliidu ajutises põhikirjas peata-takse. Ajutiselt hakkab Kaitseliidu ülema ja peakorteri ülema kohustusi täitma Kaitseliidu keskjuhatus kui ülemaaline kollektiivne juhtiv organ.“

Keeruline aeg1990. aastal oli Kaitseliidul ka mitmeid ettevõtmisi, mis pälvisid avalikkuse tähelepanu. Seda nii positiivses kui ka negatiivses võtmes. Positiivne keerati tavaliselt meedias negatiivseks.

Tähelepanuväärseks võib pidada Eesti Kongressi valimiste ja istungjärkude turvamist. Esimesel istungjärgul oli üpris demonstratiivne ahelik ümber Estonia, hiljem üksnes turvamehed ustel ja sees. Palju lärmi oli Lenini kuju mahavõtmise pärast Tartus ja piirioperatsiooni pärast. Palju oli artikleid Kaitseliidu ühtsuse ja juhtimise üle, mis said enam-vähem lõp-likult maandatud 1992. aasta alguses.

Kodukaitsega üldiselt ei kakeldud, pigem tehti koostööd. Oli malevaid, kus kaitseliitlane oli ka Kodukaitses kirjas, ja omavalitsusi, kus Kodukaitset ei tekkinud ning ressurss läks Kaitseliidule. Järgne-vatel aastatel üritati Kodukaitsega mingit raamlepingut sõlmida, kuid sellest ei saanud asja. Aastate jooksul Kodukaitse kadus – liikmeskond hajus piirivalve ja politsei vahel. Usutakse, et Kaitseliiduga ei juhtunud sama seetõttu, et Kaitseliit loodi erinevalt Kodukaitsest rahva initsiatiivil.

Tollal ei olnud Kaitseliidul ei avalike suhete osakonda ega kommunikatsiooni-plaani – kõiki neid vahendeid, mis on täna kasutada. Kindlasti oleks saanud mitmed negatiivsed teemad maandada, kui sõnu-mite edastamine oleks olnud paremini läbi mõeldud. Kuid enamik meist oli siiski selles valdkonnas suhteliselt harimatu.

Kokkuvõtvalt oli 1990. aasta Kaitselii-dule erakordne. Järvakandis ei taastatud Kaitseliitu, vaid anti stardipauk Kaitselii-du taastamiseks. Taastamine algas juba 1987. aastal, kuulutati välja Järvakandis ja alused ühtse üleriigilise organisat-siooni tekkeks loodi 10. novembril Tartus peetud suurkogul.

18. APRILL 2015 KELL 10:00ALUTAGUSE PUHKE- JA SPORDIKESKUSES

XIKINDRALI JOOKS

KINDRAL

1 SÜNNIAASTAPÄEVALE PÜHENDATUD:MILITAAR RÄNNAK JOOKS.........................20KM

KÕIK STARDID ALUTAGUSE PUHKE- JA SPORDIKESKUSEST

RAHVA JOOKS.........................................7,5KMLASTE JOOKS.............................................2KMMINIJOOKS.............................................0,3KM

AUTASUSTAMISTSEREMOONIA 16:00KINDRAL TÕNISSONI AUSAMBA JUURES

***ALUTAGUSE.KAITSELIIT.EE

40 TÕNISSON

3 | 201528

AJA

LU

GU

AJA

AJA

LU

GL

UG

LLUUUU

Kuklalasud naistele. Miks?Hukatud naiskodukaitsja

poeg pani kirja loo sellest,

kuidas rööviti temalt ema.

Olgu lugeja hoiatatud, et see

pole kerge lugemine.

Tekst: HEINO NOOR

Iga aasta kevadel, just aprilli ehk jürikuu kolmandal pühapäeval tä-histavad Naiskodukaitse, Kaitseliit ja koos meiega kogu üldsus Naisko-dukaitse mälestuspäeva. Eriliselt mälestame nimeliselt teadaolevat neljateistkümmet naiskodukaits-jat, kes Eestis oma kodus 14. juunil 1941 vangistati. Nad viidi loomava-gunites sügavale sõdiva Venemaa tagalasse. Piinatud ja piinelnud nn Sevurallagi (Severno-Uralski lager, üks osa tollase vangilaagrite süsteemist GULAGist, mis hoidis

kinni miljoneid vange) nime kand-vas või mõnes teises surmalaagris, viidi need naised 1942. aasta aprillis Sverdlovski, nüüdse Jekaterinburgi erivanglasse. Tollases keelepruugis nimetati seda rasstrelnaja tjurma – mahalaskmisvangla. Seal tulistati need naised väljaõppinud timukate poolt kuklalaskudega surnuks.

Üks timukaist kirjeldab seda nii: „Sellel, kelle sa viid mahalaskmise-le, on käed tingimata traadiga selja taha kinni seotud. Käsid tal enda ees edasi astuda, ise tema kan-nul, laetud nagaan käes. Kus vaja, käsutad „paremale“ või „vasemale“, kuni jõuad paigani, kus on põran-dal valmis paks liiva ja saepuru kiht. Seal surud talle toru tihedalt kuklasse ja… trahh… ja samaaegselt virutad talle jalaga tagumikku. Mil-leks? Et verepritsmed ei määriks

sinu vormipluusi ja naine ei peaks seda jälle ja jälle pesema.“ (Jaques Rossi „The Gulag Handbook. A Historical Dictionary of Soviet Penitentiary Institutions“, London, 1987.)

Samas mahalaskmisvanglas mõrvati ühel päeval, 24. aprillil 1942 kokku 115 Eestist 14. juunil 1941 viidud vangi. Minu emale Salme Noorele oli see

tema ainsa poja kahekümnes sünnipäev.

Siinkirjutaja ema-isa surma-teekonna paikapanek ja vormis-

tamine said alguse sellest, et juba 11 päeva enne nende vangistamist teatas Haapsalus advokaadina

Salme Noor – halastajaõde

Vabadussõja rindel

293 | 2015

AJA

LU

GU

AJAA

LU

GL

UG

LLUUUU

tuntud Boris M-ts kohaliku, juba tol ajal tegutsenud NKVD juhile leit-nant Vainbergile oma tunnistuses, et politseikomissar Noor ja tema naine olid osa võtnud nõukogude-vastasest Vabadussõjast ja pooldasid omaaegset vapside liikumist ning Salme Noor oli aktiivne tegelane

„naiskaitseliidus“. Ligilähedaselt sama teatas tšekistile samal ajal ka teine tunnistaja, linna tollane elektrimees August L-er. Aastaid tagasi rääkis mulle lapsepõlvesõber Hans Alver jun, kuidas ta leidis oma isa, Haapsalu linnapea Hans Alveri surmamäärusest samade meeste

„tunnistused“.Tollaseid sovetivõimudele üles-

andmisi ja reetmisi võib vaadelda sotsiaalpsühholoogilise nähtusena, mis seisnes hirmu all elades enda identifi tseerimises vaenlase ehk agressoriga, tegelikult vaenlasele pugemises ja okupandiga samastu-mises. Aga see on vaid seletus, mis ei õigusta reetmist.

Peame veel kord rõhutama, et nende naiskodukaitsjate üle ei toimetatud iialgi mingit tegelikku juurdlust, ei peetud iial mingit ko-hut, isegi kohtufarsina mitte. Ainsa-teks nn tunnistajateks olidki nende elukohas selleks NKVD poolt värva-tud inimeste ütlused. Nn süüdistu-sena panid tšekistid surmalaagris kirja Vene NSFV kriminaalkoodeksi § 58 p 13, mis kõlas nii: „Aktiivne tegevus ja võitlus töölisklassi ja re-volutsioonilise liikumise vastu, kui see võitlus on aset leidnud vastuta-val või salastatud ametikohal ja selle teenistuses olles või tsaarivalitsuse

L I S A T E A V E

L I S A T E A V E

Salme Noore viimane kiri pojale„Meil on vedanud, oleme vagunis ainult kolmekesi. Ela ausalt minu mälestusele, abiellu niipea kui võimalik. Me ei näe vist iial enam, sinu õnnetu Ema.“

Kiri oli rulli keeratud, Heino nimi peal, ja Risti raud-teejaamas vagunist välja poetatud, selle tõi üks raud-teelane nende kodumajja Haapsalus. Heino Noor sai selle kätte 11 aastat hiljem, kui ta vangist tagasi jõudis.

Süüdistuskokkuvõtte osaline tõlge vene keelest: „14. juunil 1941 on Eesti NSV NKVD poolt arretee-ritud Noor, Salme Kustavi tütar. Uurimise käigus on tuvastatud, et Noor, S. K. on olnud alates 1929. aastast kontrrevolutsioonilise organisatsiooni Kaitseliit liige, täites juhatuse liikme kohustusi naiskaitseliidus. Aktiivse töö eest organisatsioonis on kodanliku Eesti valitsuse poolt autasustatud ordenitega. Ülaltoodud süüdistustes on Noor, S. K. ennast süüdi tunnistanud. /…/

Vastavalt süüdistusele § 58 p 13 järgi /.../ kohal-dada karistus – mahalaskmine.“

AJA

AJA

LU

GL

UG

LLUUUU

Käsitsi kirjutatud vene keeles: „Naiskaitseliidu liige, saanud 2 ordenit aktiivse tegevuse

eest.“ Alla kriipsutatud „saanud 2 ordenit“ ja sama pliiatsiga juurde kirjutatud „mahalask-

mine“

3 | 201530

AJA

LU

GU

AA

JAL

UG

U

Oma Naiskodukaitsesse kuulumise eest surma läinud naisi mälestavad Tartu Raadi Maarja

kalmistu terroriohvrite mälestussammas ja Haapsalu toomkiriku Emaaltar. Muuhulgas nen-

desse paikadesse asetavad naiskodukaitsjad mälestuspäeval, jürikuu kolmandal pühapäeval

lilli. Igal aastal ikka ja jälle sovetliku hirmuvalitsuse ohvrina surma läinud neljateistkümmet

naiskodukaitsjat leinab ja mälestab Emaaltar Haapsalu toomkirikus

K O M M E N T A A R

LEANE MORITS,

Naiskodukaitse ajalookomisjoni ja

sümboolikakomisjoni liige, 2012.

aasta Naiskodukaitse mälestuste

kogumise projekti eestvedaja

Juuresoleva loo (mis on kahjuks mitte ainuke omataoline, mee-nutagem kasvõi Alice Kuperjanovi saatust) põhjal peaks olema kõigile täiesti selge, miks on Naiskodukaitse mälestuspäeva tähistamine vajalik. Muidugi on ülekohtust tingi-tud jõuetu viha aastate jooksul muutunud vaikseks kurbuseks, nooremate inimeste juures näeme hoopis arusaamatuses õlakehitust, viisakat huvi või lillede asetamise kui lihtsalt tüütu kohustuse täitmist.

Aga mõelgem, mis tunne see on, kui sa lähed ko-dust ära, jätad oma ema-isaga tavalist moodi näge-miseni, lihtsalt viipad ukselt ja kaod oma teed. Sest sa kavatsed ju varsti jälle tulla ja nendega koos aega veeta. Saabudes aga avastad, et kodu on tühi, su va-nemad on kadunud, vägisi ära viidud ja sa ei näe neid enam iial. Mitte iialgi.

Mina ei taha seda tunnet kunagi tunda, ma ei taha, et meie lapsed seda tunneksid, kindlasti ei taha seda keegi. Sellepärast on meie ülesanne pidada meeles ja teadvustada kogu õudust selleks, et see kunagi ei korduks. Et me mõtleksime asjaolu peale, et meie ise peame tegema kõik selleks, et see kunagi ei korduks. Sest nagu me teame, on ajalool komme ennast kor-rata. Aga mitte alati. Ja meie käes on võimalus mitte lasta sellel korduda.

ajal või mõne teise kontrrevolut-sioonilise korra või kodusõja tingi-mustes. Nimetatud tegevuste puhul tuleb rakendada sotsiaalse kaitse vahendina kõrgeimat karistusmää-ra – mahalaskmist koos süüaluse kogu vara konfi skeerimisega.“

Töörahva õelaimate vaenlaste, nagu Eesti hambuni relvastatud Kaitseliidu ja veel pealegi „naiskait-seliitlaste“ puhul, süüd kergenda-vaid asjaolusid ju ei saanudki olla.

Eesti naiskodukaitsjate kallal toime pandud inimsusevastaseid aegumatuid kuritegusid on aegade jooksul tõlgendatud ja seletatud üsna erinevalt. Teadagi seletatakse neid praegugi veel paratamatu klas-sivõitluse paratamatute kõrvalnäh-tude või tagajärgedena stiilis „kui metsa raiutakse, siis laastud lenda-vad“ (Stalin). Eesti naised olid vaid üks osa nendest laastudest. Mets sai ju raiutud ja proletariaadi diktatuur kehtestatud.

Ka Nõukogude Eesti kõrgkoolides kohustusliku õppeainena õpetatud dialektiline materialism õigustas neid kui sotsialismi-kommunismi ehitamise paratamatuid kõrvalnäh-te. Aastakümnete jooksul inim-teadvusse juurutatud arusaamad ja tõlgendused võivad püsida siiani. Omapärase inimsusevastasuse tõl-gendusena püsib praegugi veel aru-saam, et see kõik ei olnud miski muu kui Jehoova karistus. Rahva ühissüü ja patuelu andis juba 1930ndate lõpul nüüd prohvetiks nimetatud Karl Reitsile põhjuse kuulutada, et tuleb ränk häda ja ränk karistus. Ja nagu nüüd teame, häda ja karistus tulidki ja päädisid 14. juunil ja selle-le järgnevas.

Eesti lugu sisaldab ju ka sõjaeel-sel ajal üsna populaarseks kõneai-neks olnud varjatud või varjamata vaenlase salaagentuuri, nn viienda kolonni mõistet. Selles seoses oli naistele kerge omistada vägagi otsustavat rolli. Pealegi etendasid 1939/1940. aasta Soome Talvesõ-jas kangelaslikud lotad tõepoolest otsustavat osa. Tolleaegsed sovjeti sõjardid kartsid lotasid nagu tuld, aga naiskodukaitsjad ja lotad olid ju

„üle lahe õed“. Lotadele kätte tasu-mata viha langes ilmselt naiskodu-kaitsjate peale.

Neljateistkümne naiskodukaits-ja, eesti ema, martüürium, nende piina pigistused ja vägivaldne surm

EH

A J

AK

OB

SO

N

313 | 2015

AJA

LU

GU

AA

JAL

UG

UU

Nende naiskodukaitsjate üle ei toimetatud iialgi mingit tegelikku juurdlust, ei peetud iial mingit kohut.

PEEP VARJU,

Tallinna Memento ühendus

14. juunil 1941 korraldatud küüdi-

tamise ajal olid nemad erandlikult

poliitvangidena koos meestega

ning saadeti otse vangilaagritesse.

Kohtuväline erinõupidamine ehk

nn troika mõistis neile surmaotsu-

se ja reeglina toimusid hukkamised

vanglates (Sverdlovsk, Kirov jt).

Hukati tavaliselt öösel ja surnuke-had toimetati Sverdlovskist metsa 12. kilomeetrile Moskva maantee ääres. See ülimalt salastatud ja kümnete tuhandete ohvrite matmispaik tuli avalikuks 1970.–1980. aastatel ehi-tustööde ajal. Nüüdseks on Vene-maa Memoriaali algatusel rajatud sinna mälestuskompleks ja plaanis on kivisse raiuda võimalikult palju nimesid.

Meie nimekiri on koostatud Me-mento liikmete 25-aastase uurimis-töö tulemusena. Suurt abi osutasid saatusekaaslased Venemaa Memo-riaalist. Nende abiga saime nimekirju nn Stalini mahalaskmiste raamatuist, mis asuvad siiani endise KGB, nüüd-se FSB erifondis nr 7. Näitena on üks selline nimekiri 13. aprillist 1942 ära toodud meie raamatus „Kannatuste aastad 1940–1991“, 2. raamat, Tallinn 2012 (lk 43, 44, 50, 51 ja 52). Seal on üks trükiviga, sest Abjast pärit Maria-Rosalie Tõrvandi ametiga on eksi-tud. 13. aprilli 1942 nimekiri lõpeb erandliku märkusega, et surnukehad on maetud, kuid riigi tuludesse on kantud neli palitut (vene k daamide palitud). Nende nelja mantli oma-nikud olidki Naiskodukaitse juhid Amanda Kannes, Mare Suik, Maria Tõrvand ja Linda Ude.

Mementol pole kahjuks andmeid kõigi ohvrite autasudest, siin on kirjas kättesaadud info.

1. Greenfeldt, Elfriede, sündinud 07.04.1900; arreteeritud Haapsalus, erinõupidamine 04.03.1942, surmaotsus, Vosturallag Tavdas. Huka-tud Sverdlovski sisevanglas 24.04.1942. Naiskodukaitse.

2. Kannes, Amanda, sündinud 14.03.1897; arreteeritud Tallinnas, eri-nõupidamine 28.02.1942, surmaotsus, Sevurallag Sosvas. Hukatud 13.04.1942 Sverdlovski sisevanglas. Naiskodukaitse, Valgetäht.

3. Kuperjanov, Alice, sündinud 05.11.1894; arreteeritud Tartus, eri-nõupidamine 17.06.1942, surmaotsus, Sevurallag Stupinos. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 17.07.1942. Naiskodukaitse.

4. Kuut, Aliide, sündinud 06.12.1900; arreteeritud Kuressaares, Kirovi oblasti kohus 24.08.1941, surmaotsus, Kirov. Hukatud 17.11.1941. Naiskodukaitse.

5. Käis, Anette, sündinud 02.05.1891; arreteeritud Võrus, erinõupida-mine 17.06.1942, surmaotsus, Sevurallag Sosvas. Suri enne otsuse täideviimist 01.08.1942. Naiskodukaitse.

6. Malla, Helmi, sündinud 30.09.1897; arreteeritud Rakveres, erinõu-pidamine 04.03.1942, surmaotsus, Vosturallag Tavdas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 24.04.1942. Naiskodukaitse, Kotkarist.

7. Noor, Salme, sündinud 25.12.1894 Järvamaal; arreteeritud Haap-salus, erinõupidamine 04.03.1942, surmaotsus, Vosturallag Tavdas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 24.04.1942. Naiskodukaitse, Valge-täht või Kotkarist?

8. Rüütel, Alviine, sündinud 29.07.1900 Võrumaal; politseijaoskon-na sekretär, arreteeritud Võrus, erinõupidamine 04.03.1942, sur-maotsus, Vosturallag Tavdas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 20.04.1942. Naiskodukaitse.

9. Saral, Ebba, sündinud 10.05.1890 Võrumaal; arreteeritud Tartus, erinõupidamine 12.03.1942, surmaotsus, Vosturallag Tavdas. Huka-tud Sverdlovski sisevanglas 20.04.1942. Naiskodukaitse, Valgetäht, Kotkarist.

10. Suik, Mare, sündinud 31.07.1900 Tallinnas; arreteeritud Keilas, eri-nõupidamine 28.02.1942, surmaotsus, Sevurallag Sosvas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 13.04.1942. Naiskodukaitse, Kotkarist.

11. Treimann, Linda, sündinud 01.01.1900 Tartus; arreteeritud Võrus, maavalitsuse ametnik, erinõupidamine 17.06.1942, surmaotsus, Sevurallag, Sosvas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 17.07.1942. Naiskodukaitse.

12. Tõrvand, Maria, sündinud 25.09.1896 Abjas; talupidaja, arreteeri-tud Abja vallas, erinõupidamine 28.02.1942, surmaotsus, Sevurallag Sosvas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 13.04.1942. Naiskodukaitse.

13. Ude, Linda, sündinud 01.05.1895 Vaimastvere vallas; arreteeritud Tartus, erinõupidamine 28.02.1942, surmaotsus Sevurallag Sosvas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 13.04.1942. Naiskodukaitse, Valge-täht.

14. Vaher, Olga, sündinud 20.05.1894 Pärnumaal, koduperenaine; ar-reteeritud Aaspere vallas, erinõupidamine 04.03.1942, surmaotsus, Vosturallag Tavdas. Hukatud Sverdlovski sisevanglas 20.04.1942. Naiskodukaitse.

Naiskodukaitse juhid, vahistatud 14. juunil 1941 ja hukatud samal või järgmisel aastal

kostku meile kustumata. Kogu südamest. Uskugem teispoolsusse, kus tähtede taga näeme kõike uues kevades hoopis teisiti. Ja mina oma kodukaitsjana surmatud Emakest kindlasti.

3 | 201532

AJA

LU

GU Leidurist apteeker ja

kaitseliitlane Ivo Lillioja

27. veebruaril tähistas Lääne

maleva Risti malevkond Risti

käsitöömajas tagasihoidliku

mälestusõhtuga oma esime-

se pealiku 120. sünniaasta-

päeva. Kes oli see teenekas

kaitseliitlane?

Tekst: VILJAR ANSKO

Johannes Aleksander Voldemar (1936. aastast eestistatult Ivo) Lilli-oja sündis 27. (vkj 15.) veebruaril 1895 Tõrvas ning kasvas üles Viljan-dis lasterohkes peres, kus pereisa pidas limonaadivabrikut. Lõpetanud Viljandi linnakooli, jätkas Lillioja õpinguid Tartu Ülikoolis, kust ta mobiliseeriti Esimesse maailmasõtta. Ta teenis aastatel 1915–1918 tsaariar-mees 1. jalaväepolgus reamehena.

Apteekritöö ja Läänemaa elu algus23. detsembril 1919 sooritas ta ap-teekriabilise kutseeksami Tartu Üli-kooli farmaatsia instituudi juures. 1920. aastal jätkas Lillioja teenistust Eesti kaitseväe keskapteegilaos ja Juhkentali sõjaväehaiglas keemia-bakterioloogialaboratooriumi assis-tendina. Aastatel 1920–1923 töötas ta Tallinnas Opermanni apteegis ja

Raeapteegis, kus tutvus ja abiellus apteekriabilise Anna Maria Rootsiga (1896–1983). Koos otsustati ülejää-nud elu siduda Läänemaaga.

Rohuteadlaste Koja liikmed Johannes ja Anna Lillioja avasid 22. veebruaril 1923 Risti raudteejaama juures II järgu apteegi. Laenuraha-dega ehitati Risti asula keskele uus apteegi- ja elumaja.

Ristil võttis Johannes Lillioja aktiivselt osa kohalikust seltskonna-elust. Ta osales näiteringi tegevuses ja esperanto keele kursustel ning mängis orkestris viiulit. Ta olevat isegi lühikest aega juhatanud Haap-salu Kaitseliidu orkestrit.

Juba 1927. aastal valiti Risti aptee-ker Piirsalu vallavolikogu liikmeks. Ta oli volikogu esindajaks kohaliku avaliku raamatukogu nõukogus ja kuulus ka Risti Ühispanga juhatusse. Peale apteegi registreeris Kauban-

Lilliojade perepilt

Ristil 1935. aastal

333 | 2015

AJA

LU

GU

dus-Tööstuskoda 1930. aastatel Lilliojade karastusjookide tehase ja õlitööstuse.

Ka Anna Lillioja oli seltskond-likult aktiivne. 1928. aastal valiti ta Risti Naiskodukaitse jaoskonna asutamiskoosolekul selle esimeseks esinaiseks ja esindajaks ringkon-nakogus. Peresse sündisid lapsed Maret, Reet ja Ando.

Risti malevkonna asutajaliige1924. aasta detsember oli punaste mässukatse järel pärast Vabadus-sõda laialisaadetud Kaitseliidu taastamise aeg. 17. detsembril 1924 kinnitas Johan Laidoner Tallin-nas Kaitseliidu reorganiseerimise ajutise põhikirja. Läänlased olid kiired reageerima. Juba 21. detsemb-ril 1924 peeti maakonna rahvaväe ülema ajutise kohusetäitja R. Siltsi kokkukutsutuna Haapsalus Lääne-maa Kaitseliidu asutamiskoosolek, millest võttis osa hulk Läänemaa seltskonnategelasi, riigiametnik-ke, haridus- ja omavalitsustegelasi, kellest enamik avaldas kohe soovi Kaitseliitu astuda.

2. veebruaril 1925 kinnitas Eesti vabariigi valitsus uue Kaitseliidu põhikirja. Sellest ajast kannab Lää-nemaa Kaitseliit Kaitseliidu Lääne maleva nime. 7. juulit 1925 peab Lääne malev oma taasasutamise ajaks.

KGB arhiiviist pärit Ivo Lillioja toimikus leidub 23. juuli 1925 kuu-päeva kandev J. Lillioja sooviaval-dus astumiseks asutajaliikmena Kaitseliidu Lääne maleva Risti malevkonna (?) Risti kompaniisse. Seega osales ta aktiivselt Kaitseliidu Lääne maleva loomisel, oli algusest peale selle gaasikaitse pealik ja II Haapsalu malevkonna (7. septemb-ril 1928 nimetati ümber Risti malev-konnaks) III kompanii (Piirsalu-Ris-ti) organiseerija ja pealik.

Uudsete relvaõlide leiutaja1927. aastast alates tegeles tollal veel eesnime Johannes kandnud Lillioja Kaitseliidu peastaabi tellimisel oma apteegi laboratooriumis universaal-sete püssiõlide leiutamisega. Ta üri-tas luua relvaõlisid, mis püssitoru määrimis- ja kaitseomaduste paran-damise kõrval eemaldaksid sellest ka tahma-, vase-, nikli- ja muud laskejäägid. Katsetuste tulemusena valmisid universaalsed püssiõlid

ja -määrded. Esimene õnnestumine oli Junol, mis leidis kiiresti laial-dast tunnustust. Järgnenud Kalitõli (Kaitseliiduõli), mille eksperdid tun-nistasid peaaegu kõigi näitajate osas välismaistest õlidest paremaks.

17. jaanuari 1931 Lääne Elu kirjel-dab artiklis „Risti apteeker leidu-rina“ Johannes Lillioja järjekordset leiutist:

[...] Risti apteegi juhataja Johannes Lillioja on leiutanud püssiõli „kalitoli“, mis oma heade omaduste poolest kõik seni tarvitatud püssiõlid varju jätab. Läinud suvel katsetati uue püssi-õliga kaitseliidu peastaabis. Selgus, et „kalitol“ kõrvaldas puhastamisel püssirauast väga kiiresti igasuguse mustuse, nikli- ja tinajätted ning neutraliseeris pooridesse tunginud gaasid. Rooste tekkimise hoidis „kali-tol“ ära.

Kuna „kalitol“ peale oma suure-päraste omaduste on teistest odava-matest püssiõlidest veel neli korda

odavam, tuntakse kaitseliidu ringkon-dades leiutise vastu suurt huvi. Lei-duriga on astutud lähemasse ühen-dusse ja võib arvata, et kogu kaitseliit

„kalitoli“ tarvitamisele üle läheb.Hiljem tulid veelgi täiustatumad

püssiõlid ja määrded Ivol, Kotkaõli, Risto jt. (Alates 1937. aastast tulid ka tekstiilitööstuses revolutsiooni tekitada lubanud tekstiiliõlid.) Peale Kaitseliidu kasutasid Johannes Lillioja universaalõlisid ka Eesti kaitsevägi ja politsei. Läti sõjaväe-le valmistas ta nende tellimisel relvaõli, mis sai nimeks Latviol. 22. jaanuaril 1931 autasustati Johannes Lillioja Kotkaristi V klassi teenete-märgiga.

Suurepärane laskur ja organisaator9. augustil 1932 määrati tunnusta-tud leidur Kaitseliidu Lääne ma-leva Risti malevkonna pealikuks. Hea organiseerijana pani ta erilist rõhku laskeasjanduse arendami-sele malevkonna kompaniides, et tagada malevlaste 100%-line osavõtt laskevõistlustest ja lasketulemuste punktisumma parandamisest. Selle-ga tõi ta Risti malevkonna ühe aasta-ga Lääne malevas viimaselt kohalt esimeseks (1933), esikoht võideti ka 1934. ja 1935. aastal, seejuures 100%-lise osavõtuga. Tema ajal soe-tati üksustele juurde uusi laskeraja-tisi ja kohendati vanu, Piirsalu-Risti kompanii sai enesele rahvamaja.

Johannes Lillioja oli ka ise suure-pärane laskur. 1934. aasta detsemb-ris omistati talle laskmistulemuste põhjal I klassi küti nimetus. 1938. aastast alates võisteldi Lääne male-vas laskmises malevkondade vahel Ivo Lillioja rändauhinnale.

Tänu Kaitseliidu erilisele tähe-lepanu pööramisele laskerajatiste lisamisele ja võistlusprintsiipide

Ivo Lillioja

Selles majas

tegutses Risti

apteekripere:

Ivo omaniku

ja leiutaja,

abikaasa

apteegi juha-

tajana

3 | 201534

AJA

LU

GU

Kalitõli (Kaitseliiduõli) tunnistasid eksperdid peaaegu kõigi näitajate osas välismaistest õlidest paremaks.

Õlitööstuse reklaamsilte jagus nii pudelile, plankudele kui ka Kaitse Kodu! külgedele

juurutamisele tõid juba 1930ndail Eestile suurt kuulsust meie las-kesportlased, kes tulid korduvalt maailmameistreiks ning püstitasid maailmarekordeid. Tervelt kahel korral – 1937. aastal Helsingis ja 1939. aastal Luzernis – toodi koju laskurite ihaldatuim meeskondlik trofee – Argentiina karikas. Asja-tundjate arvates mängisid sealjuu-res rolli peale heade eesti meeste suurepärased Tallinna Arsenalis valminud püssid ja kodumaine (Ivo Lillioja loodud) relvaõli.

Vaps, kes kähku rehabiliteeritiTõelise aatemehena osales Lillioja ka Eesti suurimas poliitilises rahvaüri-tuses – vabadussõjalaste liikumises. Ta oli Eesti Vabadussõjalaste Liidu (EVL) Piirsalu-Risti osakonna asuta-ja ja juht, kuulus ka EVLi Läänemaa maakonnaorganisatsiooni juhatusse, olles 10. jaanuarist 1934 selle laekur. Märtsis 1934 – Pätsu-Laidoneri rii-gipöörde aegu – ta arreteeriti, kuid vabastati vahi alt juba järgmisel päeval.

Ent uue diktatuurivalitsuse repressioonid jätkusid. 18. veeb-ruaril 1935 anti Lilliojale Kaitselii-du keskjuhatuse poolt Kaitseliidu Valgeristi III klass, kuid juba sama aasta detsembris vabastati ta Risti malevkonna pealiku kohalt „omal soovil“, tegelikkuses vapside liiku-misest osavõtu pärast Kullamaalt saadetud „riigi ustavate kodanike“ anonüümkaebuse põhjal. 1936. aas-

ta märtsis vabastati mees ka Lääne maleva gaasikaitsepealiku kohalt. Samal aastal eestistas ta oma eesni-me Ivoks.

Juba 1937. aastal kutsuti ta tagasi Kaitseliidu juhtorganeisse ja ta kuulus Lääne maleva staabi koossei-su kuni selle likvideerimiseni 1940. aastal. 1939. aasta alguses ennistati ta taas ka Risti malevkonna (aju-tiseks?) pealikuks. 17. septembril 1937 autasustati Ivo Lilliojat Kaitse-liidu Lääne maleva rinnamärgiga (23/24–37).

Mahalaskmine Siberis1940. aasta novembris natsionali-seeriti Risti apteek. Ivo Lillioja jätkas äravõetud apteegis töötamist juha-tajana, tema naine assistendina. 14. juunil 1941 Lilliojade pere küüditati. Pereisa eraldati meestevagunisse, mille teekond viis GULAGi surma-laagritesse. Arreteerimismääruses süüdistatakse Ivo Lilliojat kuulu-

mises Läänemaa Kaitseliitu selle õhutõrje-(?) ja gaasikaitseülemana ning Risti rajooni vapside liikumise juhtimises. Lisatud on, et ta „omab sõjaliste õlide valmistamise sala-dust“.

Sama aasta 14. oktoobril Sverd-lovski oblastis Sosvas Sevurallagi 2. laagriosakonna NKVD vanglas korraldatud ülekuulamisel relva-õlide saladus enam NKGB uurijat Filimonovit ei huvitanud. Jutt käis ainult kuulumisest kontrrevolut-sioonilisse organisatsiooni Kaitseliit ja fašistlikusse organisatsiooni Vaps. Sellest piisas, et 5. jaanuaril 1942 koostatud süüdistuskokkuvõttes anda kaasa soovitus: Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 58 p 13 alusel määrata karistuseks mahalaskmine. Otsuse kooskõlastas ENSV NKVD uurimisosakonna ülema asetäitja, kurikuulus Idel Jakobson, kelle allki-ri ehib tuhandete eesti poliitvangide surmaotsuseid.

NKVD erinõupidamise otsus 21. märtsist 1942 oli lühike: „VMN (võšaja mera nakazanija – kõrgeim karistusmäär) – mahalaskmine.“ NKVD 1. eriosakonna „Täiesti sala-jane” teatis 30. juunist 1942 kinni-tab, et NKVD erinõupidamise otsus Lillioja, I. J. suhtes on täide viidud 5. juunil 1942 (allkiri: Krotov).

Ivo Lillioja aatelisus ja teened Ees-ti vabariigi ees vääriksid mälestus-märki Risti alevikus. Selleks oleks parim koht Lilliojade apteegimaja kõrval. Kahjuks takistab seda enne-kõike 2002. aastal erastatud maja uute omanike soovimatus.

353 | 2015

KO

OS

TÖ

Ö

Hüppelaud Elva gümnaasiumis2015. aasta sügisel alustab

Elva gümnaasiumis ko-

danikukaitse õppesuunal

õpinguid kolmas lend. Selle

õppesuuna eesmärgiks on

pakkuda mitmekesist hari-

dust Eesti riigist ja selle toi-

mimisest huvitatud noortele

ning olla hüppelauaks tee-

nistuseks jõustruktuurides.

Tekst: KALLE KÕLLI

Huvi riigikaitse ja julgeoleku vastu on muutund viimastel aastatel järjest suuremaks. See on märgiks, et rahvas väärtustab üha enam oma riiki ja mõistab meie kõigi ühist vas-tutust panustada riigikaitsesse.

Kodanikukaitse õppesuund2015. aasta sügisel alustab Elva gümnaasiumis õpinguid kodani-kukaitse õppesuunal kolmas lend. Õppesuuna eesmärk on pakkuda laiapõhjalist ja mitmekesist haridust Eesti riigist ja selle toimimisest hu-vitatud noortele. Peamine sihtgrupp on need noored, kes näevad oma tulevast karjääri riigistruktuuri-

des. On tõsi, et riigi leib on peenike, aga pikk, kuid kui samas pakub töötamine riiklikes struktuurides kohusetundlikule, distsiplineeritud, laia silmaringiga ja entusiastlikule inimesele suurepäraseid karjääri-võimalusi, rohkelt täiendkoolitust ning põnevust ja huvitavaid ülesan-deid aastateks.

Elva gümnaasiumi kodanikukait-se õppesuuna ülesanne on koolitada laia silmaringi, hea eneseväljenduse ja igakülgse ettevalmistusega noori, kes on lisaks põhiainetele oman-danud põhjalikud teadmised Eesti riigistruktuuride toimimise kohta. Õppeprogrammi saab tinglikult jagada kolmeks osaks.

Õppesprogrammi kolm osa1. Traditsioonilised gümnaasiumi

õppeained, kuhu on integreeri-tud õppesuunale omased teemad ja ülesanded. Näiteks õpetatakse kehalises kasvatuses judot ja enesekaitset, lisaks kooli poolt pakutud kolmele kursusele on võimalik läbida ka vanglatee-nistuse enesekaitse valikkur-sus. Geograafi asse on lisatud topograafi a ja geoinformaatika kursus ning tundides käivad oma missioonipiirkondi tutvustamas nii sõjalistel kui ka tsiviilmis-sioonidel teeninud ohvitserid kaitseväest ja päästeametist. Kir-janduses on lisakursus „Kirjan-dus ja ühiskond“. Keemia lisakur-suse „Toksikoloogia ja mürgid“ raames omandatakse teadmisi ja oskusi igapäevaelu probleemide lahendamiseks, tehes seda eeti-liselt ja oma tegevuse võimalikke tagajärgi hinnates. Õpitakse võimalikult probleemipõhiselt, igapäevaeluga seostatult. Selleks

3 | 201536

KO

OS

TÖ

Ö

rakendatakse erinevad õppe-vorme: probleem- ja uurimuslik õpe, arutelud, ajurünnakud ja õppekäigud.

2. Ainult kodanikukaitse õppesuu-nale mõeldud programmi koos-tamisel oleme võtnud aluseks riigikaitse laia käsitluse. Esmalt mõtestame õppekur-

susel „Kodanik ja ühiskond“ lahti riigi ja kodaniku rolli ja vastutuse. Räägime sise-, välis-, julgeoleku- ja eelarve-poliitikast. Anname ülevaate kohaliku omavalituse ülesan-netest ja koostame grupitöö kodulinna arenduste teemal, mille esitame Elva linnavoli-kogu saalis linnapea Toomas Järveoja juhitud komisjonile. Kursusesse mahub ka ühe-päevane meediakoolitus, mis lõpeb intervjuu andmisega kaamera ees ja selle ühise analüüsimisega.

Riigikaitseõpetust on kolme aasta jooksul tavapärase kahe kursuse asemel poole roh-kem. Sinna mahub piisavalt teoreetilist osa, et mõista riigi kaitsmine vajadust ja riigi-kaitse ülesehitust, iseseisvaid uurimustöid erinevatest relvasüsteemidest ja praktili-si tegevusi nii talvises kui ka suvises välilaagris.

Äärmiselt huvitav aine õppe-suuna programmis on suht-lemispsühholoogia, mille eesmärk on toetada tervikli-ku, iseseisva ja teisi arvestava kodaniku kujunemist.

Sellel kevadsemestril teeme esimese vetelpäästekursuse, mille viib läbi vetelpääste-ühingu eestvedaja ja rahvus-vahelise päästemeeskonna liige Gert Teder. Kursuse läbi-nutele avaneb juba eeloleval suvel võimulus kandideerida tööle vetelpäästjana, sest koolis õpitu vastab rahvusva-helise vetelpäästja litsentsi nõuetele.

Programmi mahub veel es-maabikursus, mille läbimise järel saavad õpilased medit-siinitõendi autokooli esitami-seks. Esmaabikursuse läbivii-miseks teeme koostööd Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga.

Juhtimiskursus on program-mi lisatud eesmärgiga ana-

lüüsida juhi rolli ja vastutust ning hinnata enda võimeid ja stiili juhina erinevates situat-sioonides.

„Sisekaitse ja päästestruk-tuurid“ on kursus, milles anname ülevaate politsei, piiri-valve ja päästeameti struktuu-ridest, ülesannetest, koolidest ja karjäärivõimalustest.

Järgmisel aastal planeerime leida aega küberkaitse ja mili-taartehnoloogia teemadele.

Tänu kaitseministeeriumi ja Elva linnavalitsuse toele mahub prog-rammi hulgaliselt õppekäike ja külastusi kaitseväe väeosadesse, Kõrgemasse Sõjakooli, Sisekait-seakadeemiasse ning ka õppereis Brüsselisse.

3. Programmi kolmandaks osaks on kodanikukaitseteemalise uurimus- või praktilise töö koostamine.

Elva – suurepärane keskkondLisaks huvitavale kooliprogram-mile ja headele õpetajatele on Elva suurepärane keskkond gümnaasiu-mihariduse omandamiseks. Elvas on loovust, loodust, muusikat ja sporti.

Enne väljasõitu jagati noortele kätte kaitseväe vormirõivad, mis tuli 15 minutiga tsiviilriiete asemel selga panna. Kõik riides, korraldati fuajees lühike rivistus ja pärast seda suundusid kõik veokisse. Et rivistus sattus vahetunni ajale, oli elevust koolimajas nii õpilaste kui ka õpe-tajate hulgas kõvasti. Tunniajase autosõidu ajal sõjaväe veoauto kastis olid kõik elevil ja ootasid põnevuse-ga kohalejõudmist.

Nii see algasMetsas otsisid jaoülemad Anna Perk ja Gero Mekk ning rühmaülem Kristjan Kumberg sobiva paiga laag-ri püstitamiseks. Samal ajal laadisid teised rühmavanem Karolin Illuse juhendamisel veokilt varustust (tel-gid, seljakotid, toidupakid, telgiküte, veevarud jne) maha. Kui telgid püsti, oli aeg toidupakid kätte jagada. Pakke sai igaüks kaks, kumbki eri sordist.

Kodanikukaitse suuna õppurid talvises metsas

Loovust toetavad avatud noor-tekeskus, noortevolikogu, kooli ja huvikooli ringid (voolimine, kunst, näitekunst, laulmine, pilliõpe, ani-matsioon, tantsimine). Loodusest kõ-neleb kasvõi see, et Elvat kutsutakse linnaks, mis puhkab metsas, see-tõttu on Elva ümbruses ka ohtralt matkamisvõimalusi.

Muusikaga saab sinasõbraks muusikakoolis, kus on võimalik õppida klaverit, akordioni, viiulit, klarnetit, fl ööti, plokkfl ööti, sakso-foni, trompetit, trombooni, metsas-arve, eufooniumi, kitarri, löökpille, jazz-pop-klaverit ja estraadilaulu. Koolis tegutsevad neidudekoor ja poisteansambel, samuti koolibänd.

Sportimisvõimalused on Elvas mitmekesised ja täienevad pidevalt vastavalt nõudlusele. Praegu võib harrastada korvpalli, aeroobikat, võimlemist, laskmist, võistlustant-su, jalgrattasporti, tennist, kerge-jõustikku, judot, võrkpalli, jalgpalli, laskesuusatamist ja kahevõistlust ning käia jõusaalis.

Koolil on olemas õpilaskorterid kaugemalt tulnud õpilastele ja sti-pendiumiprogramm.

Elva gümnaasiumi ko-

danikukaitse õppesuu-

nasuuna 10. ja 11. klassi

õpilased läksid 6. veeb-

ruaril esimesse talvisesse

välilaagrisse Kaitseväe

Ühendatud Õppeasutuste

Uniküla harjutusalale.

Tekst: ANNA PERK

373 | 2015

KO

OS

TÖ

Ö

Õppisime ka lahingupaari koostööd „söösta – katan“ põhi-mõtte omandamisega, kust saime mõned sinikaid, põhjuseks vale maandumine söösthüppel. Kui ka see selgeks saadi, läks kõik juba libedalt ja major Kalle Kõlli seadis üles vaenlast kujutava sihtmärgi, keda pooljao koosseisus paukpad-runeid kasutades „söösta – katan“ põhimõttel rünnati.

Päev kiskus varakult pimedaks ja oli aeg õhtustada. Enne seda tuli paika panna laagri julgestusplaan ja ringkaitse positsioonid (koht, kuhu joosta häire korral). Söödud ja puhatud ning patrulli- ja vahi-posti mehitamise ajad paigas, oli kell juba üheksa ja algas laagri öine rutiin.

Ööst ja hommikustVahiposti ülesanne oli jälgida, et vaenlane laagrisse ei tuleks, ja patrulli ülesanne oli valvata telkide ümbrust ning telke kütta, et teised

jaoliikmed puhata saaksid. Öösel kell 1.50 tõsteti üles meie telgiuks ja patrull andis häire: „Vahipost nägi kahtlast liikumist.“ Kohe kõlasid ka püssilasud.

Telkides olijad ronisid kiirelt ma-gamiskottidest välja, panid saapad jalga ja joped selga ning jooksid oma ringpositsioonile. Et vahipost sai vaenlase tagasi löödud, läksid kõik, kelle kord ei olnud olla patrullis või vahipostil, pärast isikkoosseisu kontrolli tagasi magama. Öö jooksul rohkem intsidente ei juhtunud.

Äratus ja hommikuvõimlemine käisid jaoülemate juhendamisel. Seejärel sõime hommikust, pak-kisime laagri kokku ja liikusime lasketiiru, kus ootas laskeharjutus automaatrelvast AK-4. Kõik õpilased said lasta 26 lasku 25 ja 100 meetri distantsilt. Tabamuseta ei jäänud ükski märkleht.

Ja oligi laager läbi. Laadisime varustuse veoautole ja alustasime sõitu Tartusse Kõrgemasse Sõjakoo-li. Seal laadisime asjad jälle maha ning läksime relvi puhastama ja varustust hooldama. Pärast seda jäi pisut aega kiireks saunaskäiguks ja siis juba sõit väsinu, kuid rõõmsana Elvasse.

Nüüd ei jõua enam ära oodata järgmist välilaagrit, mis tuleb mai lõpul. See on juba kolmepäevane ja koos teiste Tartumaa koolides riigikaitseõpetust õppivate õpilas-tega.

Pakid käes, tuli teha raske valik, kumb enne avada. Kui see keeruline valik tehtud sai, hakkasime endale priimuse ja katelokiga süüa valmis-tama. Kes tegi hernesuppi, kes gul-jašši ning kes näris lihtsalt soolaseid kreekereid. Leidsime hea varjualuse, kuhu toidu valmistamise ajal tuule eest peitu pugeda. Kõhud täis, oli aeg seada sammud tagasi laagri-platsile, kus korraldati enne tõsise õppetöö algust uus rivistus.

Õppetöö algas sideõppega, milles omandasime raadio- ja traatside kasutamisese aabitsatõed. Rühma-ülem, rühmavanem ja jaoülemad said raadiosaatjad, panime paika ka kutsungid ja siis anti igaühele automaatrelv AK-4.

Taktikalised liikumisviisidVäljaõpet alustasime relvakont-rolliga major Kalle Kõlli käskluste järgi. Relvad kontrollitud ja patsu-tused õlale saadud, tegime selle veel kord läbi – lihtsalt igaks juhuks, et tegevused relvadega ümberkäimisel kindlasti selged oleksid. Pärast seda võeti jagude kaupa järjestikku. I jagu oma ülema järel, II jagu oma ülema järel. Alustati taktikaliste liikumis-viiside õppimisega. Õpilased pidid erinevad käemärgid meelde jätma, et jaoliikmetele hääletult märku anda, mis ülesanne on järgmine. Taktikaliste liikumisviiside läbi-mängimisele ja harjutamisele kulus 3–4 tundi.

Relvad kontrollitud ja patsutused õlale saadud, tegime selle veel kord läbi – lihtsalt igaks juhuks.

3 | 201538

SÕ

JAR

AU

D

Kui jala ei jaksa ja maasturiga ei mahu

Need sõidukid on varustatud jõulise 12,1 kW ja 3600 p/min tegeva õhkja-hutusega V-twin-bensiinimootoriga. Isegi kõige keerukamate maastike läbivuse tagavad 4WD-neljarattave-du, tagumine diferentsiaalilukk ja täielikult sõltumatu vedrustus nii ees kui ka taga. See on just see, mida vaja.

„Valveobjekti perimeetri valve ja sellel patrullimine nõuab sõidukeid, mis on tavasõidukist parema maas-tikuläbivusega. UTV (utility vehicle

– A.P.) on just selline valveobjektidele sobiv töövahend, mida tohib juhtida B-kategooria juhiloaga. Lisaks on UTV-l kast, mis võimaldab varustust vedada,“ on selgitanud vanemleit-

nant Kristjan Peegel Kait-seliidu peastaabi info- ja julgeolekuosakonnast.

Lihtsus ja jõulisusSääraste kerge-kaaluliste ja hea läbimisvõimega sõi-dukite kasutamisel militaarstruktuu-rides ei ole midagi uut. Juba 1956. aastal veeres Willys Overlandi tehastest välja mehaanilise muula nime all tun-tuks saanud M-274

– edasiarendus Teise maailmasõja lõpuaastatel konst-rueeritud haavatute evakueerimiseks

mõeldud sõidukist.Edasiarenduseks

on mehaanilisest muula tõtt-öelda pisut kummaline nimeta-da. Askeetlikumat sõidukit on raske ette kujutada. Ratastega platvorm, iste ja rool. Kõik. Kogu luksus. Otsekui oleksid liigagarad konstruktorid inseneri töölaualt joonised ülearu tõtakalt pihta pan-

nud ja kärmelt tootmist alustanud.

Veebruari algul täienes Kait-

seliidu masinapark kümne

John Deere’i Gator XUV 550

võrra, mis läksid seitsme

maleva valveüksuste ka-

sutusse, kus need on abiks

keerulise maastikuga kohta-

des paiknevate riigikaitseob-

jektide valvamisel.

Tekst: ASSO PUIDET

Veebruari algul täienes Kaitse-

liidu sõidukiapark kümne John

Deere’i Gator XUV 550 võrra, mis

läksid seitsme maleva valveük-

suste kasutusse

KR

ISTJ

AN

PR

II

393 | 2015

SÕ

JAR

AU

DEnt sõjas loeb mugavusest märksa enam läbimisvõime. Selles kategoo-rias Vietnami džunglites proovile pandud muulale vastast polnud. Vaevatult pääses kerge, vähem kui viissada kilogrammi kaaluv ma-sin müttama neiski kohtades, kus superläbimisvõimega lausa müto-loogilist kuulust kogunud Willyse Jeep alistunult piduritulesid pidi näitama.

Valdavalt kasutati ligi 500-kilose kandejõuga sõidukeid transpor-ditöödel, seda nii moona kui ka elavjõu vedamiseks. Ka haavatute veoks. Ent mitte ainult. Teinekord paigaldati muula selga ka kerge-mad, tagasilöögita tankitõrjerelvad. Sattus selline veok aga tule alla, ja seda ikka juhtus, oli juhil võimalik viimases hädas nihutada roolisüs-teem ettepoole ning lasta see nii pal-ju madalale, et sõidukit oli võimalik juhtida kõhuli lamades.

Muulasid toodeti kuni aastani 1970, kokku valmis neid 11 240 ning nad olid armees kasutusel kuni aas-tani 1980, mil vahetati välja võidu-käiku teinud HMMWVde vastu.

Kõrb dikteerisJärgnenud kahel aastakümnel oli ATVdel militaarringkondades pigem marginaalne tähendus. Tagasi pil-

dile tulid need pärast seda, kui New Yorgis langesid põrmu kaksiktornid ning USA sõdurid leidsid ennast Iraagi ja Afganistani kõrbemaasti-kel madistamas. Just seal sündisid teadmine ja arusaam, et on vaja mi-dagi, mis täidaks tühimiku Humwee ja jalaväelase vahel. Selleks milleks-ki saigi ATV.

Et ATVd üldjuhul arvestatavat kaitset ei paku, pole nad otseselt lahinguülesannete täitmiseks just kõige parem valik. Küll aga sobivad kiired ja kerged sõidukid eriüles-annete täitmiseks. Näiteks luurel ja päästeoperatsioonidel. Praegu on Ameerika sõjaväes kasutusel tuhan-deid ATVsid ja UTVsid. Enamik neist, nagu Kaitseliidule soetatud XUV 550dki, sisuliselt sarnased tsiviil-

käibes olevatega, kuid täiendatud vastavalt armee vajadustele.

Kaubamärkidest, mis kamufl aaži selga saanud, on esindatud sellised nimed nagu Kawasakilt Mule, Hon-dalt Rancher ja Foreman, Yama-halt Rhino ja Arctic Cat ning aina laienev valik juhtiva militaar-ATVde tootja Polarise mudelid. 2013. aastal sõlmis Polaris viieaastase lepingu Ameerika erivägede keskusega (SOCOM) kaheistmeliste MRZR2 ja MRZR4 tarnimiseks ja eraldi viie-aastase lepingu ühekohaliste Polaris Sportsmani baasil valmistatud MV-850de peale, millel on nii infrapu-na- kui ka black-out-valgustid ning innovaatilised mesilaskärjelaadsed rehvid, mis tagavad liikumisvõime ka pärast 50-kaliibrilisest relvast saadud tabamust.

Enne MV850 turule tulekut jõudis Polaris tarnida sõjaväele sõidukeid MV700 ja MV800. MV700 puhul on tegemist nende tsiviiltarbeks tehtud Polaris 700cc Twin Sports-mani sõjaväestatud versiooniga, millele on lisatud ette ja taha vintsid, kaheosaline kütusepaak suuremate vahemaade läbimiseks, tugevdatud raam ja põhi ning veel mõningast militaarvarustust, millega põllu-meestel või niisama metsas müttaja-tel suuremat peale ei ole hakata.

Nagu Polarise ATVd, on nende kõrval nii Iraagis kui ka Afganista-nis edukalt kasutatud John Deere'i

1956. aastal veeres

Willys Overlandi

tehastest välja mehaa-

nilise muula nime all

tuntuks saanud M-274,

mida võib tinglikult

pidada kõikide ATVde

ja UTVde eelkäijaks

WIK

IPE

DIA

.OR

G

Maailma ühe suu-

rima ATVde tootja

Polarise sõidukeid

kasutavad hea

meelega Ameerika

eriüksused

KR

ISTJ

AN

PR

II

Tuleristsed said M-Gatorid tegelikult juba 1997. ja 1998. aastal Bosnias, kus meditsiinibrigaadid kasutasid neid haavatute evakueerimiseks.

KA

RR

I K

AA

S

3 | 201540

SÕ

JAR

AU

D

Kuna Willyse Jeep ei suutnud siiski

tungida päris kõikjale, hakati otsima

talle parema läbimisvõimega alterna-

tiivi

M-Gatorid, mis on samutivarus-tatud relvatugede, pagasirestiga kapotil ja mõningate teiste elemen-tidega, mis on rantšodes kasutud, ent lahingutsoonis vajalikud. 750 kilogrammi kaaluv sõiduk suudab kanda peaaegu oma kaalu jagu ehk täpsemalt öeldes 570 kilo kraami. Mootori võimsusest piisab kerge-mate järelkärude ja suurtükiosade vedamiseks. Muudetava kujuga kast tagaosas, mille küljed on eemaldata-vad, võimaldab sõidutada punktist A punkti B pagasit, mis on mõõtmetelt sellest väiksest, ent visast putukast suuremgi.

Hiljem valmisid ka M-Gatori täiendatud versioonid A1, mis on 20 hobujõu võrra võimsam kui algne 20-hobujõuline M-Gator, sellele järg-nev tugevdatud raamiga A2, mis on veelgi parem raskuste vedamiseks ja pukseerimiseks, ning A3, milles on ühendatud A1 ja A2 positiivsed omadused.

Tuleristsed said M-Gatorid tegelikult juba 1997. ja 1998. aastal

Bosnias, kus meditsiinibrigaadid kasutasid neid haavatute evakueeri-miseks. Samas vähendasid need ka omal jalal liikuvate sõdurite koor-must, vedades nende asemel kraami, mida vastasel korral oleks tulnud turjal tassida.

Tulid, et jäädaKui enamik jõustruktuurides kasutusel olevatest ATVdest on modifi katsioonid tsiviiltarbes kasu-tatavatest sõidukitest, on ka mõned erandid. Neist silmapaistvaimad on Phoenix Internationalis valmistatud Prowleri nime kandvad sõjarat-sud, mida on kasutatud edukalt üle maailma kõikvõimalikel lahingu-, luure- ja päästemissioonidel. Toot-

ja väitel on nende esmakordselt kümme aastat tagasi tutvustatud ja erioperatsioonide läbiviimiseks loodud sõidukite puhul üle saadud kitsaskohtadest, mis on iseloomuli-kud tavakasutuses olevatele ATVde-le ja ka nendele, mis on armee tarvis modifi tseeritud, seda nii juhitavust, vastupidavust kui ka ohutust silmas pidades.

Olles ehituselt ja suuruselt vä-liselt sarnane tavalisele ATVle, on Prowler ometi totaalselt erinev nii oma konstruktsiooni kui ka suutlik-kuse poolest. Ta on kiirem, vastupi-davam ja stabiilsem ning suudab nii järel vedada kui ka kanda suure-maid raskusi kui teised samalaadsed sõidukid. Näiteks kui tavalise ATV

Olles oma ehituselt

ja suuruselt väliselt

sarnane tavalisele ATV-

le, on Prowler ometi

totaalselt erinev nii oma

konstruktsiooni kui ka

suutlikkuse poolest. Ta

on kiirem, vastupida-

vam ja stabiilsem ning

suudab nii järel vedada

kui ka kanda suuremaid

raskusi kui teised sama-

laadsed sõidukid

413 | 2015

John Deere’i M-Ga-

torid on varustatud

relvatugede, paga-

sirestiga kapotil ja

mõningate teiste

elementidega, mis

on rantšodes kasu-

tud, ent lahingu-

tsoonis vajalikud

DE

ER

E.C

OM

elt

elt

TV-

eti

ma

ka

Ta

da-

ng

da

id

ma-

id

AR

MY

-TE

CH

NO

LO

GY

.CO

M

puhul peab juht sõiduki tasakaalu säilitamiseks oma kehaasendiga pidevalt mängima ning kasutama manööverdamiseks, kiirendami-seks ja pidurdamiseks mõlemat kätt, sarnaneb Prowleri juhtimine pigem auto juhtimisele.

Ent lõpuks pole vahet, kas Prowler, Gator, MV850 või mõni teine ATV või UTV – kontseptsioon ja kasutusvald-kond on neil kõigil sarnane. Ja on selge, et oludes, kus kaitsekulutusi laias laastus vähendada üritatakse ning laiamahulise konventsionaal-sõja asemel väiksemamõõdulist, kindlale sihtmärgile orienteeritud susimist harrastatakse, on kerge-kaalulised ja kiired väikesõidukid liitunud armeega selleks, et teenis-tusse jääda.

SÕ

JAR

AU

D

3 | 201542

Mida nad teevad seal vee all?Möödunud sügisel hoidis

maailma meeli ärevil nädal

aega väldanud tundmatu

veealuse objekti jaht Rootsi

vetes, märtsi keskel nähti

allveelaevu Läti meres. Mida

teevad allveelaevad võõ-

rastes vetes ja kuidas neid

jahitakse?

Tekst: TAAVI URB

Allveelaevad on väga erinevad ja sama erinevad on ka nende üles-anded. Neist suurimad, strateegili-sed tuumaallveelaevad (SSBN), on loodud külma sõja ajal. Nõukogude Liidu Akula klassi allveelaevad olid 175 m pikkused, nende veevälja-surve sukeldunult oli kuni 48 000 tonni ja relvastusse kuulus 20 kontinentidevahelist tuumaraketti. Strateegilised tuumaallveelaevad loodi kättemaksurelvaks: maail-mameredele hajutatud väga suure autonoomsusega tuumajõuseadme ja kontinentidevaheliste ballistilis-te tuumarakettidega relvastatud allveelaevad pidid vastase esimese tuumarünnaku üle elama ja suutma ise anda sellise tuumalöögi, mis vastase hävitab.

Ründeallveelaevad (SSN) on samuti külma sõja sünnitised. Ka ründeallveelaevade jõuseadmeks on tuumareaktor, kuid pearelvaks torpeedod. Mõlemad vaenupooled üritasid vastase strateegilistele tuu-maallveelaevadele oma ründeallvee-laevu märkamatult sappa haakida, et need sõja puhkedes kiirelt uputa-da. Ründeallveelaevu võib kasutada lennukikandjate ja teiste suurte pealveelaevade vastu, tiibrakettide-ga relvastatult ka maasihtmärkide ründamiseks.

Kõige levinumad on konventsio-naalsed diiselelektrilised või õhust sõltumatu jõuseadmega allveelae-vad (SSK). Ka nende pearelvaks on torpeedod ja peaülesandeks pealvee-laevade uputamine, aga nad võivad veel miine veesata ja eriülesandeid täita. Eelmistest väiksemad ranni-ku- ja miniallveelaevad (SSC, SSM) võivad samuti rannikuvetes laevu torpedeerida ja miine veesata, aga nende peaülesandeks on erioperat-sioonid: luure ning luure- ja diver-siooniüksuste maale toimetamine või äratoomine. Selline allveelaev tegutses tõenäoliselt ka Rootsi vetes. Mida see laev (või laevad) seal täpselt tegi(d) (õppis(id) tundma faarvaatrit, paigutas(id) mingeid seadmeid või näitas(id) oma kohalolekut), võib ainult spekuleerida.

Kuidas neid üles leida?Allveelaeva võib avastada silmaga. Iga allveelaev peab kunagi pinnale tõusma vähemalt varustamiseks ja remonditöödeks, diisel elektrilised allveelaevad ka akude laadimiseks. Kogenud silm, eriti kui seda abista-vad optilised või öövaatlusseadmed, võib allveelaeva avastada periskoobi, raadioantenni või vee liikumise jär-gi. Madalas vees liikuva tuumaall-veelaeva võib avastada satelliidilt:

SÕ

JAR

AU

D

433 | 2015

tuumareaktor eraldab nii palju soojust, et seda on märgata. Allvee-laeva võib avastada magnetsensori abil. Abiks on side- ja elektrooniline luure.

Kõige olulisem vahend allveelae-vade avastamiseks on siiski sonar. Iga vees liikuv keha tekitab müra. Müra tekitavad ka laevamootorid, sõukruvid, pumbad ja muud sead-med. Passiivsonariga on seda müra võimalik avastada. Hea andmebaasi ja tundlike seadmete abil on selle müra (signatuuri) järgi võimalik tuvastada laevatüüp, klass või isegi konkreetne laev. Aktiivsonar saadab ise välja helilaineid ja võtab vastu ta-gasipeegeldunud heli. Aktiivsonari tegutsemisulatus on küll väiksem ja see on allveelaevale märgatav, kuid selle abil saab määrata objekti täpse suuna ja kauguse. Passiivsonariga saab allveelaeva avastada kauge-malt, kuid selle abil ei saa otseselt määrata müraallika kaugust.

Sonaripoide abil määratud allveelaeva asukoht

Kontinentidevahelis-

te tuumarakettidega

Bulava relvastatud

Borei klassi stratee-

gilised tuumaallvee-

laevad vahetavad

välja maailma suu-

rimad Akula klassi

allveelaevad. Praegu

teenib Vene mere-

väe Vaikse ookeani

ja Põhjalaevastikus

kolm Borei klassi

allveelaeva

H-3 Sea King

veeskab dip-

ping-sonarit

3 | 201544

SÕ

JAR

AU

D

Vene Kilo klassi allveelaev pildista-

tuna läbi EML Sakala sihtimissead-

me

Merepatrull-lennukeid

iseloomustab pikk lennu-

aeg ja -kaugus. Nad võivad

kanda nii sonaripoisid kui

ka allveelaevavastaseid

torpeedosid. Tavaliselt on

need propellerlennukid, mis

suudavad sama kütuseko-

gusega reaktiivlennukitest

kauem õhus püsida. Pildil

on merepatrull-lennuk Lock-

heed P-3 Orion. Lennuki

sabas on näha iseloomulik

väljaulatuv magnetsensor.

Kere all on näha sonaripoide

pesad

Kerremonteeritud ja järelvee-tavaid sonareid kasutatakse peal-vee- ja allveelaevadel. Merepatrull-lennukitelt ja helikopteritelt saab veesata nii aktiivseid kui ka passiiv-seid sonaripoisid. Helikopterilt saab vette lasta dipping-sonari. Kõige tõhusam allveelaevavastane relv ongi tänapäeval helikopter, sest see on allveelaevast kiirem, allveelaeva poolt raskesti avastatav ja rünna-tav. Sellest ka rootslaste kurtmine helikopterite puudumise üle oma allveelaevatõrjeoperatsiooni ajal.

Sonarisüsteeme võib paigutada statsionaarselt merepõhja. Tuntuim selline süsteem on ameeriklaste SOSUS,

mis kattis kõiki külma sõja olulisi-maid lahingutandreid. Selles mõttes asub väga huvitavas kohas Nord Streami gaasijuhe. Läänemeres sõidab nii allvee- kui ka pealveelae-vu, mille signatuur on väärt salves-tamist ja analüüsimist. Nii suure ehitise nagu gaasijuhe juures ei torka väikesed „lisaseadmed“ silma. Samuti vajab gaasitoru aeg-ajalt kontrollimist ja hooldust.

Eesti kontekstTuvastatud merepildi loomine ei ole mereväe ülesanne ning seepä-rast puuduvad mereväel ka selleks vajalikud vahendid ja inimesed. Vahendid puuduvad ka politsei- ja piirivalveametil. Ometi asub Eesti allveelaevatõrje kontekstis väga huvitavas kohas. Vene allveelae-vad sõidavad Sankt-Peterburgi ja Ka liningradi vahel Eesti majandus-vööndi kaudu ja territoriaalvete vee peal ning tõenäoliselt ka vee all.

See annab võimaluse nende akustilise signatuuri tuvastamiseks. Põhimõtteliselt saab iga kalur või hobipaadimees allveelaevatõrjele

(ja tuvastatud merepildi loomise-le) kaasa aidata, kui ta pinnale

tõusnud allveelaevast või peris-koobist teada annab. Üllataval kombel avastatakse õppuste käigus allveelaevad kõige sagedamini silmaga. Võima-lusel tuleks nähtud objekti ka pildistada.

Nende peaülesandeks on erioperatsioonid: luure ning luure- ja diversiooniüksuste maale toimetamine või äratoomine.

453 | 2015

NA

ISK

OD

UK

AIT

SEStaabiassistent:

et kord oleks metsasSide- ja staabi erialagrupp

on Naiskodukaitse üks ka-

heksast erialagrupist. Eelkõi-

ge tuleneb staabiassistendi

töö vajadus Kaitseliidust

seestpoolt ja naiskodukaits-

jad tahavad õppustel anda

oma panuse, et dokumendid

oleksid korras.

Tekst: HEIDI TORMET

Staabiassistendi töö on operatiivne, kiire, täpne ja tänuväärne. Peamine eesmärk, miks õppustel staabias-sistente kasutatakse, on vabastada staabiohvitserid administratiiv-setest ja rutiinsetest ülesannetest. Staabiassistent saab abiks olla peaagu kõigis staabi sektsioonides: personalis, operatiivtegevustes, tagalas ja sides.

Mäletan oma esimest staabiassis-tendikogemust. Aasta oli 2009, olin mõne kuu ees liitunud Naiskodu-kaitsega, kui esinaine Airi Tooming saatis üleskutse leida Erna retkele staabiassistente. Kuigi mul puudus igasugune eelnev kogemus raa-diojaamadega ja lahingupäevikut polnud ma kunagi täitnud, selgus, et julge pealehakkamine oli pool võitu. Mulle näidati staabis töökoht kätte, öeldi, et minu kutsung on Zulu Mike viis üks ja arvutis tuli hakata täitma lahingupäevikut. Mäletan, et küsisin veel, mis asi see zulu on. Tänaseks olen tegutsenud aktiivse staabiassistendina kuus aastat.

Staabiassistent on staabiohvitseri käepikendusÜks tubli staabiassistent on minu arvates staabiohvitseri käepiken-dus. Kõik saab alguse usaldusest staabiohvitseride ja staabiassistendi vahel, sest sellest sõltub koostöö tulemus. Hea assistent on saanud eelnevalt väljaõppe kas üle-eestilisel Naiskodukaitse korraldataval kahe nädalavahetuse pikkusel staabias-sistendi baaskursusel või on Kait-seliit viinud oma malevates ise läbi side- ja staabiassistentide koolitusi. Ka on vajalik iga-aastane täiendõpe ja muidugi kõige paremini omandab ja kinnistab teadmisi praktiliste kogemuste saamine.

Staabiassistendi teekonna al-guses võib õpitava materjali maht tunduda suur ja sisu väga võõras. Milleks on vaja teada NATO tähes-tikku ja viie punkti käsku, kümneid erinevaid lühendeid, osata joonista-da üksuste tingmärke, dešifreerida kooditablit jpm? Need kõik on vajali-kud teadmised staabi operatiivseks

Üks hea assistent on saanud eelnevalt väljaõppe kas üle-ees-

tilisel Naiskodukaitse korraldataval kahe nädalavahetuse pik-

kusel staabiassistendi baaskursusel või on Kaitseliit viinud

oma malevates ise läbi side- ja staabiassistentide koolitusi

AV

E R

AL

LM

AN

3 | 201546

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

L I S A T E A V E

Staabiassistendi peamised ülesanded Lahingupäeviku täitmine Sideprotseduurid Töö topograafilise kaardiga: kiletamine, paigutami-

ne, kopeerimine, tingmärkide pealekandmine Seab tööruumides lauad, toolid, stendid Toob juurde kantseleitarbeid (tagala) Täiendab rutiintabeleid koosseisu ja varustuse osas Kogub sissetulnud erialaettekanded Kopeerib ja komplekteerib kirjalikke käske Kirjutab üles ülema juhised Uuendab asendajana olukorrakaarti Asendab lühiajaliselt sidepidajat Täidab asendajana lahingupäevikut On tõlk, kui omab vastavat kompetentsi

Staabiassistent töötab võrdselt

staabiohvitseridega ja tagatud

peab olema ööpäevane toetus

kogu õppuse ajal, seetõttu töö-

tavad assistendid mitmekesi ja

vahetustega

AV

E R

AL

LM

AN

tööks, sest õppuste ajal on iga minut arvel. Kui ma esimest korda NATO tähestikku õppisin, tundusid mõned sõnad mulle kummaliste valikutena just seda tähte esindama ja ei jäänud ka kohe meelde. Nüüd, aastaid hil-jem võin ma kogu tähestiku kasvõi une pealt ette kanda ja olen avasta-nud end kasutamas NATO tähestiku tähenimesid ka igapäevaelus. Ka muud lühendid on vaid üks osa staa-biassistendi tööks vajalikust infost. Võin kinnitada, et kõik see on õpitav ja omandatav.

Lisaks paberitööle rakendatakse staabiassistente ka sidepidami-sel. Võib-olla on see meie naiselik omadus, aga raadiojaamade käsit-semine ning sõnumite edastamine ja vastuvõtmine tuleb kõigil naistel suurepäraselt välja. Kahju vaid, et ametlikku eetriaega on korraga lu-batud vaid viis sekundit. Kaitseväe

473 | 2015

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

ja Kaitseliidu sideprotseduure peab teadma ja side-eeskirjadest kinni pidama. Need naised, kes on Kaitse-liidu sideeriala kursuse kas rüh-ma või kompanii tasemel läbinud, oskavad raadiomaste üles panna, ühendada välitelefonid välikaabliga kas omavahel või kommutaatoriga ning kasutada sidekuudis korraga erinevaid raadiojaamu.

Ka võtab staabiassistent vastu või edastab vastavalt ülema korraldus-tele erinevaid ettekandeid: olukorra ettekanne, personali olukorra et-tekanne, varustuse olukorra ette-kanne, kontakti ettekanne ja teised üldkasutatavad ettekanded.

Staabiassistent on abiks mistahes õppuselMillistel õppustel saab staabiassis-tente kasutada? Olen ise osalenud aastate jooksul erinevatel suurõp-pustel: Erna retkel, Kevadtormil, Baltopsil, Maitähel, Kotkalennul, Orkaanil, Hundil ja Admiral Pitka luurevõistlusel. Staabiassistendi saab appi kutsuda mistahes ma-leva kaardiharjutusele või muule õppusele, kus staabiohvitseridel on vaja tegelda planeerimisega ja paberimajandamise vastutust saab delegeerida.

Olles töötanud nii pataljoni staa-bis, kompanii juhtimis-tagalarühma sidejaos kui ka õppuste vahekohtu staabis, julgen öelda, et ülesanded on oma olemuselt sarnased, ainult mastaabid võivad erineda. Staa-biassistent töötab võrdselt staabioh-vitseridega ja tagatud peab olema ööpäevane toetus kogu õppuse ajal, seetõttu töötavad assistendid mit-mekesi ja vahetustega. Kui olukord nõuab, tõuseb ka staabiassistent raa-diojaama tagant püsti, haarab relva ja läheb koos teistega staapi kaitsma.

Oma kuue tegutsemisaasta jook-sul olen staabiassistendina jõudnud palju teha ja õppida. Esimesel paaril aastal koolitasin end nii teoorias kui ka praktikas. Kolm aastat olin Naiskodukaitse Tallinna ringkonna side ja staabi erialagrupi juht. Olen saanud osaleda suurematel õppustel, organiseerinud ja läbi viinud staa-biassistendi täiendõppeid, osalenud üle-eestilisel staabiassistentide võistlusel ja toonud koduringkonda

Kõik saab alguse

usaldusest staa-

biohvitseride ja

staabiassistendi

vahel, sest sellest

sõltub koostöö

tulemus

Loomuomadustelt peaks staabiassistent olema sõbralik, viisakas, muutustega kiiresti kohanev, täpne ja igati abivalmis.

võidu ning propageerinud üha enam staabiassiste ennast Kaitseliidu struktuuriüksustesse sisse kirjuta-ma. Leian, et sellega on tagatud ma-levkondade või kompaniide vajadus täita vastavad ametikohad ning see pakub paremat spetsialiseerumist ja koostöötamist oma üksusega.

Iga staabiassistent on erinev, nagu me igapäevaeluski oleme erinevad. Loomuomadustelt peaks staabiassistent olema sõbralik, vii-sakas, muutustega kiiresti kohanev, täpne ja igati abivalmis. Staabias-sistendilt ootab staap dokumentide nõuetekohasest töötlemist, ope-ratiivsust ja meeskonnatööd, sest

2 X

AV

E R

AL

LM

AN

3 | 201548

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

K O M M E N T A A R

Staabiassistentidest infohalduri silmagaVILJAR HALLIK,

staabiveebel, Kaitseliidu infohaldusjuht

Staabiassistent võtab enda kanda palju rutiinseid,

aga väga olulisi toiminguid, mis võimaldab staabi-

ohvitseridel ja -allohvitseridel suunata oma põhi-

jõupingutuse juhtimisele, olukorra analüüsile ja

planeerimisele. Minu silmis on kõige olulisem staa-

biassistendi funktsioon informatsiooni haldamine.

Mistahes taseme staap toetub oma töös informat-sioonile ja kvaliteetne informatsioon on kriitilise tähtsusega ressurss. Informatsiooni puudumine, selle üleküllus või vähesus põhjustavad ebaadekvaatseid otsuseid, mis omakorda viivad ressursside raiskamise-ni, varustuse või halvimal juhul inimelude kaotuseni. Seega on informatsiooni korrektne haldamine, selle vastuvõtmine, salvestamine ja edastamine nii, et infor-matsioon oleks hiljem kergesti leitav ja taaskasutatav, üks staabi kõige kõrgematest prioriteetidest ja staa-biassistendid selle prioriteedi saavutamisel oluline jõud.

Soovitan staabiassistente alati õppustele kaasata. Lisaks sellele, et staap töötab efektiivsemalt ja staabias-sistent saab uusi kogemusi, on väga meeldiv töötada kõrvuti heatujuliste ja motiveeritud inimestega ning just sellised meie staabiassistendid on.

Staabiassistendi saab appi kutsuda

mistahes maleva kaardiharjutusele

või muule õppusele, kus staabiohvit-

seridel on vaja tegelda planeerimise-

ga ja paberimajandamise vastutust

saab delegeerida

kokkuvõttes töötame kõik alati ühe eesmärgi nimel. Abiks tuleb arvuti kasutamise oskus nii tekstitöötluses kui ka tabelarvutuses (Word, Excel, Powerpoint), hea kontoritehnika tundmine ja näiteks joonistamis-oskus, sest paljundada tuleb nii käsitsi, paljundusmasinaga, kopee-rida kilekaarte kui ka joonistada NATO põhilisimaid tingmärke. Veel võiks üks hea staabiassistent osata võõrkeeli.

Kuigi täna ei pruugi veel kõik Kaitseliidu malevad osata staabias-sistentide teadmisi, oskusi ja panust piisavalt ära kasutada, loodan, et lä-hiaastate jooksul töötavad kõikides malevates väljaõppinud staabias-sistentidega üksused. Omalt poolt julgen kõikidele naiskodukaitsjatele soovitada staabiassistendi töö proo-vimist.

Bravo Charlie Tango Over and Out!

AV

E R

AL

LM

AN

493 | 2015

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Rapla ja Järva naised tegid taas koos käsitööd

Rapla ja Järva ringkonna naised said 7. märtsil juba kolmandat aastat kok-ku, et suhteid tugevdada ja midagi ühiselt õppida. Traditsiooniliselt on püütud seada nii, et ühisel koos- ja käsitööpäeval omandataks mõni uus käsitöövõte ja lisaks midagi teistsu-gust. Tavapärase tutvumisringi järel selgitas Maret Rapla ringkonnast, mis on Rootsi tikand ja kuidas seda tehakse ning seejärel said juba kõik asja ise proovida. Päeva teisel poolel tuli külla psühholoog Heidi Antons, kes rääkis positiivsest vanemlusest. Kindlasti kuulis igaüks sellel loengul midagi uut, üllatavat ja mõtlemapa-nevat, sest olla hea ema on ilmselt igaühe soov.

Tallinna naised valisid ringkonnakogul uued juhid

Veebruari viimasel neljapäeval peeti Naiskodukaitse Tallinna ringkonna ringkonnakogu, kus olid koos kõik hakkajad juhid. Nagu tavaliselt, aru-tati möödunud aasta tegude, mu-rede ja kordaminekute üle. Eriliseks tegi 2015. aasta ringkonnakogu see, et vahetus kogu ringkonna juha-tuse koosseis. Tallinna ringkonna esinaiseks valiti järgmiseks kolmeks aastaks Berit Cavegn, aseesinaiseks Heidi Tormet ja ringkonna juhatuse liikmeteks Jette Aus, Velli Ehasalu ja Triin Kravets. Ka ringkonna revisjoni-komisjon sai uue ja tarmuka liikme Tiina Kallasmaa.

Admirali vääriliselt

15. veebruaril matkasid naiskodu-kaitsjad, kodutütred ja noorkotkad admiral Pitka auks ka Keilas. Juba teist korda korraldas Keila jaoskond rahvamatka oma kodulinnas, et pakkuda liikumisvõimalust värskes õhus samal ajal 20 km pikkuse Pitka matkaga Järvamaal. Keila Pitkakene oli vaid 5,5 km pikkune ning sobiv nii lastele kui ka vanematele. Sel korral lisandus keilalastele matkajaid Tallinnast, Turbast, Kurtnast, Sauelt ja Paldiskist. Osavõtjad said rinda sinimustvalged lindid ja paljudel olid kaasas lipud. Naiskodukaitse pakkus teed ning küpsiseid ja kommi. Lõpe-tajad said diplomi.

UUDISED

Välikokakursust alustas rekordhulk osalejaid19. märtsil alanud kahe nädalavahetuse pikkuse teooria ja näda-

lase praktikaga välikokakursus on tänavu erakordne oma suure

osalejaskonna poolest: kursust alustas 39 kaitseliitlast ja naisko-

dukaitsjat.

Kursuse teoorianädalavahetused viiakse läbi Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekeskuses, pool õppegruppi sooritab praktika Võrumaal Admiral Pitka luurevõistlusel 2015. aasta augustis ja teine pool Raplamaal Kaitseliidu kooli tasemekursuste lõppharjutusel Kotkalend. Õppepraktika käigus kogevad kursuslased töötamist väliköögis – n-ö reaalolukorras –, aga juhendaja juuresolekul, mis annab võimaluse kergemaks üleminekuks kursuselt päris ellu ko-kakohuseid täitma. Praktika viiakse läbi kõigile õppuritele korraga mõnel Kaitseliidu suurõppusel või üritusel, kus valmistatakse väli-köögis süüa 150 või enamale inimesele vähemalt viiel päeval järjest (praktika maht 106 akadeemilist tundi).

2015. aastal avaldas soovi asuda välikokaks õppima 44 inimest peaaegu kõikidest Kaitseliidu üksustest, neist arvati kursusele 39, sh 24 naiskodukaitsjat ja 15 kaitseliitlast. Välikokakursust korraldab teist aastat Naiskodukaitse Jõgeva ringkond, enne seda on kursuse korraldajateks olnud Alutaguse ja Viru ringkond. Tänavu alustab välikokkade 12. lend.

SII

M T

ED

ER

/KA

ITS

EV

ÄG

I

Tartu ringkonnal on uus esinaine18. märtsil nimetati ametisse Naiskodukaitse Tartu ringkonna

uus esinaine, kelleks on Triin Viltrop.

Triin on olnud aktiivne Naiskodukaitsja neli aastat, millest kolm on ta tegutsenud jaoskonna juhatuse liikmena. Ühtlasi on Triin viimasel kahel aastal täitnud Tartu maleva teavituspealiku kohustusi. Oma sõnavõtus rõhutas uus esinaine koostegemise ja -minemise väärtust. Perspektiivis pidas Triin oluliseks Tartu ringkonna laiene-mist Tartu maakonnas ja koostöö arendamist maleva ja noorteor-ganisatsioonidega. Ühtlasi kutsus ta kõiki Tartu ringkonna liikmeid jagama oma mõtteid, ettepanekuid ja muresid. „Ei tea iial, kelle mõt-tevälgatus aitab Tartu ringkonnal liikuda järgmisele tasemele,“ sõnas ta. Pidulikule tseremooniale oli tulnud külalisi nii Naiskodukaitse Tartu ringkonna jaoskondadest kui ka Tartu maleva malevkonda-dest. Kohal oli ka Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming.

3 | 201550

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Reede, kolmeteistkümnes tõi naeratuse näole

13. märtsil, mis langes tänvu reedese-le päevale, tähistasid Naiskodukaitse Avinurme jaoskonna naised kohalikus kultuurikeskuses jaoskonna 15. aas-tapäeva. Peo avasõnad ütles endine jaoskonna esinaine Merje Mälton, kes viis saalis istujad ajas tagasi algusaas-tatesse. Jagatud sai tänukirju ja Nais-kodukaitse logoga meeneid parimate-le ja aktiivseimatele naistele. Tänukirja said teiste seas Avinurme vallavanem Aivar Saarela ja Laekvere vallavanem Aarne Laas Naiskodukaitse, enne-kõike Avinurme jaoskonna igakülgse toetamise eest. Muusikalist vahepala pakkusid pidulistele Richard Sepajõe ja Liisa Uukkivi imeilusate lauludega. Silmailuks esinesid ja panid kohaloli-jate jala tatsuma Simuna line-tantsu tüdrukud tantsutrupist Lustiline ees-otsas jaoskonna endise esinaise Merje Mältoni ja aseesinaise Silvi Sirelpuuga.

Sakala ringkond jätkab uute juhtidega

18. märtsil peetud Sakala ringkonnako-gu tegi eriliseks see, et valida oli vaja peaaegu kogu ringkonna juhatuse uus koosseis. Ametiaeg täitus ringkonna esinaisel Tiina Otil ja aseesinaisel Lembe Lahtmaal. Tiina Ott juhtis kind-lal käel neli aastat ringkonda ja ette võeti tõeliselt suuri projekte: tegeldi heategevusega, valmisid ringkonna arengukava ning liikmete ja koostöö-partnerite tunnustamise kord.

Sakala ringkonna uueks esinaiseks valiti Eda Kivisild, kelle juhtimise all tegutseb Sakala ringkond järgmised kolm aastat. Uus esinaine tõdes: „Tiina on olnud hea juht ja seda rolli on keeruline võtta. Olen meeskonnatöö usku ja tunnen, et olen esinaise rolliks valmis. Üks asi, mida soovin, on, et oleksime malevale ja malev meile va-jalik.“ Aseesinaiseks valiti Egle Reinup. 20 hääleõiguslikku naiskodukaitsjat otsustasid, et ringkonna juhatuse liikmeteks saavad Aili Mägi, Tiina Ott ja Margit Rei. Asendusliikmeks valiti Lembe Lahtmaa. Ametiaeg sai täis ka ringkonna revisjonikomisjoni liikmel Ene Sügaval, kes oli ringkonna revis-jonikomisjonis lausa üheksa aastat. Ringkonna revisjonikomisjoni valiti uus ja kogemustega liige Malle Lohk.

UUDISED

Naiskodukaitsja on naiselikÜle 2000 naise Eestis saavad kindlal meelel öelda, et naisko-

dukaitsja olla on uhke ja hää. Aga millise mulje suudame me

endast jätta väljapoole organisatsiooni?

Teame kõik, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Aga palju sõnu ja pilt koos? Avalike suhete grupi liikmena tean, kui vajalik on endast jälg jätta. Kõige lihtsam viis internetiajastul on jätta endast jälg Naiskodukaitse kodulehele. Oleme Sakala ringkonnas seda või-malust kasutanud üpris aktiivselt. 2014. aastal kirjutasime Naiskodu-kaitse alamlehele oma tegevusest 23 kajastust.

Kirjutasime küll, kuid kas keegi ka luges? Ja mida loetakse kõige rohkem? Siin tuleb appi statistika. Vaieldamatult kutsub lugema lööv pealkiri. Kõige rohkem klikke teenis Margit Rei humoorikas võtmes lugu „Neli kanuud, kümme sõudjat ja loendamatu hulk kive (par-kimiseks)“, milles oli juttu kanuumatkast. Teise koha klikkide arvult saavutas Lembe Lahtmaa „Riigi sünnipäevapidu lumikellukestega“ ja kolmanda Ülle Riineri lugu „Stardipauk uutele uudistele“.

Muidugi ei pretendeeri see statistika absoluutsele tõele. Mõne kuu möödudes võib järjekord olla hoopis teistsugune. Kuid mingi-suguse pildi saame ikka. Millise signaali saadame organisatsioonist väljapoole, kui eeldame, et Naiskodukaitse kodulehte ei loe ainult naiskodukaitsjad, vaid ka inimesed väljastpoolt organisatsiooni?

Mina tegin kõige eelneva põhjal järelduse: naiskodukaitsja on posi-tiivne (kanuusõit), patriootlik (vabariigi aastapäev), õpihimuline (teksti koostamise põhimõtted), sportlik ja naeruhimuline (võrkpall), edasi-liikuv (uue jaoskonna loomine) ja osav (ehete valmistamine). Koond-portree naiskodukaitsjast on väga naiselik ja sellised me olemegi.

NK

K S

AK

AL

A R

ING

KO

ND

Kriisiõppepäev tõi ärksad inimesed Keilasse22. märtsil tulid Kaitseliidu Keila majja kokku ärksad inimesed,

kes tahtsid oma silmaga näha ja kõrvaga kuulda heade instruk-

torite ja pädevate ametnike käsitletavaid teemasid. See oli teine

praktiliste oskuste päev teemal kriisiõpe.

Päev algas meditsiiniteemaga. Kogenud meedik Kristina Kahr, Naiskodukaitse Harju ringkonna Männiku jaoskonna värske liige, õpetas kokku panema koduapteeki. Teine teema oli ellujäämine kriisiolukorras linnatingimustes, mida juhendas instruktor Rene Toomse Kaitseliidu Harju maleva Keila malevkonnast. Viimane, kuid mitte vähemtähtis oli vestlusring Keila piirkonnapolitseiniku Kristii-na Oissaare ja Lääne-Harju patrullpolitseiniku Allar Lohuga.

513 | 2015

NO

OR

ED

Projektituba, hakkajad noored ja Amerite „perefi rma“Väikese Loksa linna noor-

tel on oma maja, kus nad

saavad vaba aega veeta ja

muud põnevat teha. Seal on

oma koha leidnud ka Loksa

noorkotkaste ja kodutütarde

rühm.

Tekst: VELLI EHASALU

Loksa linnas Tallinna maanteel asub isevärki päritolu maja. See on ku-nagiste Käsmu kaptenite maja, mis pärast Teist maailmasõda palkideks lahti võeti ja Loksale toodi – siis asutati sinna koolipoiste internaat. Tarmo Amer, Noorte Kotkaste Harju maleva pealik, meenutab, et maja on noorkotkaste vastuvõtutseremoonia raames külastanud muuhulgas ka üks vanahärra, kes jutustas ajast, mil ta ise poisikesena internaadis elas.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada, sest täna asub kahe-

Projekti rahadega remon-

ditud tuba, kus Kaitseliidu

noored koos käivad ja oma

rühma asju ladustavad

VE

LL

I E

HA

SA

LU

kordses tibukollases hoones Loksa noortekeskus, mille juhataja on Kodutütarde Harjumaa ringkonna vanem Margit Amer. Juba viis aastat on ka Kaitseliidu Loksa noored just sellesse majja koondunud ja nüüd on neil majas oma tubagi, mille üle on Tarmol hea meel. Sellest toast ma kirjutada tahangi.

Projekt „Tuba korda“Toa korrastamisel on suure panuse andnud Marko Kurisoo. Marko on üks hakkaja Harju maleva Loksa rühma noorkotkas, kes kirjutas

Projekt „Tuba

korda“ sai rahastuse

MTÜ Eesti Avatud Noor-

tekeskuste Ühenduse koordi-

neeritud programmist „Noorte

konkurentsivõime suurenda-

miseks ja sotsiaalse tõrjutuse

vähendamiseks ühiskonnale

pakutava noorsootöö tee-

nuse osutamine“ aasta-

tel 2011–2012.

projekti „Tuba korda“, mis sai ka ra-hastuse. Selle rahaga remontisidki poisid koos rühmajuhiga toa, mis jäi nende kasutusse. Kogukonna vai-mus kaasati ettevõtmisse lapsevane-maid, nii tuli näiteks elektritöödeks appi ühe noorkotka isa.

Küsimusele, kust tuli mõte kir-jutada toa korrastamiseks projekt, annab Marko lühikese ja praktilise vastuse: „Vajadusest.“ Saanud noor-tekeskuse juhatajalt idee ajahambast puretud tuba korda teha, alustatigi koostööd projekti valmimise nimel. Margitil jagub ettevõtliku noorme-he kohta ainult kiidusõnu. Keskuse juhataja toob välja, et tema osa kirjutamisel oli väike – kogu pro-jekti sõnastuses tunneb ära Marko käekirja.

Toa korrastamisel on suure panuse andnud Marko Kurisoo, kes kirjutas projekti „Tuba korda“, mis sai ka rahastuse.

Kodukorda tuleb järgida, kuid tegevuste osas on kindel päevakava enamasti vaid Kaitseliidu noortel, kes osalevad järgukatseteks õppimise tundides.

„Tavaliselt, kui keegi kirjutab projekti millegi jaoks, mis on vajadu-sest tingitud, on kindel plaan see ära teha ka siis, kui rahastust ei saa. Kui aga selgub, et keegi kasvõi poole rahaga toetab, annab see hea tunde ja motivatsiooni asi korralikult lõpuni viia,“ mäletab Marko tunnet, kui sai teada, et tema projekt saab rahastuse. „Minu pingutused olid hakanud vilja kandma ja asuda võis toa tegeliku korrastamiseni.“

3 | 201552

NO

OR

ED

Majas on üsna vaba olemi-

ne, kodukorda tuleb küll

järgida, kuid tegevuste

osas on kindel päevakava

üldiselt vaid Kaitseliidu

noortel, kes osalevad

järgukatseteks õppimise

tundides, millele järgneb

lasketreening imitaatoril

VE

LL

I E

HA

SA

LU

Margit ja Tarmo Amer meenuta-vad toa uksel, kuidas tüdrukud aita-sid vana tapeeti maha võtta, poistel oli pikkadeks õhtuteks hoogu uut tuba ehitada ja mismoodi põrandat kaks korda maha sai pandud, sest indu täis noored mõistsid, et toa kes-kelt alustamine polnudki hea mõte.

Kuigi pärast remonti valdas Markot suur uhkustunne ja värskelt valminud tuba vaadates tuli muhe naeratuski suule, peab ta kohale-

533 | 2015

NO

OR

ED

Keskuses on alati keegi,

kellega piljardit mängida

või juttu puhuda, sealt saab

vajalikku teavet noorkotkas-

te tegevuste kohta. Vahel ka

lihtsalt telerit vaadata

3 X

VE

LL

I E

HA

SA

LU

jõudmisest tähtsamaks teekonda: head kaaslased ja koos tegutsemine, suur töö sai ju tehtud koos kõigi projektis osalenutega. „Ise tehtud, hästi tehtud,“ võtab ta lõpptulemuse klassikaliste sõnadega kokku.

„Tuba korda“ oli küll Marko Kurisoo esimene, kuid mitte ainus projekt. See oli lihtsalt tõukeks projektikirjutamise maailma. „Peale seda olen veel kirjutanud, käinud projektikoolitusel ning pisut juur-de õppinud. Kindlasti on see oskus suureks boonuseks tulevikus ja hea meelega olen võimalusel alati valmis uusi projekte ette võtma.“ Tänaseks 11. klassi õpilane Marko peab oluliseks, et peale kõige muu andis „Tuba korda“ talle ka usu oma tegemistesse ning arusaama, et miski pole võimatu, kui selle nimel piisavalt pingutada.

Täiesti omal kohalMarko ei kahtle, et projekti kirjuta-mine oli vajalik. Loksa noortekeskus ja Kaitseliit on tema silmis asjad, mis on täiesti omal kohal. Lisaks sellele, et keskuses on alati keegi, kellega piljardit mängida või juttu puhuda, saab sealt vajalikku teavet noorte kotkaste tegevuste kohta.

Marko plaanib pärast gümnaasiu-mi minna ajateenistusse. Tema hin-nangul on oluline, et noored õpiksid distsipliini. „Kindlasti ei jookse mööda külge maha ka teadmised, kuidas metsas hakkama saada,“ on noorkotkas rõõmus, et oskab toime tulla, kui peaks metsas ära eksima või vajadusel looduses ilma telgita ööbima. Kiirest elust hoolimata püüab ta noorkotkaste laagritest ja tegemistest osa võtta nii palju kui võimalik.

Loksa noorkotkad ja kodutütredLoksa noortekeskuses tegutseb kodutütarde ja noorkotkaste se-garühm. Amerid tunnistavad, et esialgu ei suhtunud nad sellesse kui-gi hästi, kui kuulsid, et segarühma kutsutakse nende perefi rmaks, kuid nüüd kasutavad nad seda väljendit ise ka, mõistagi naljaga pooleks. Tegutsevad ju noortekeskus ja Kaitseliidu noored koos ühes majas ja abikaasa Tarmo on Margiti silmis kõige järjekindlam vabatahtlik abi-line, kellele noortekeskuse töös alati loota saab.

3 | 201554

NO

OR

ED

L I S A T E A V E

Loksa noortekeskus loodi 2003. aastal ja see

töötab avatud noortekeskuse põhimõttel.

Keskus on kohaks, kus noor saab olla tema ise.

Loksa noortekeskuse eripäraks on kakskeelsus,

mis annab noortele väga hea võimaluse teist

keelt praktiseerida ja arendada. Kodutütred ja

noorkotkad on noortekeskuses märksõnadeks.

MA

RG

IT A

ME

R

Margit on teinud statistikat, kuidas Kaitseliidu noored Loksal jagunevad. Arvuta, kuidas tahad, igapidi on pooleks: linnast ja maalt, poisse ja tüdrukuid, nooremaid ja vanemaid. Rühmast on läbi käinud ca 180 noort, vastu võetud umbes 80.

Noortekeskuse võluMiks on noortekeskus kohalike laste hulgas nii populaarne? Amerid arvavad põhjuseks koolide – Loksa gümnaasiumi ja muusikakooli – lä-heduse. Lapsed, kes elavad kaugemal ja peavad koolibussi ootama, astu-vad ikka läbi, sest soe tuba tegevuste ja teiste noortega on parem kui bussijaam.

Majas on üsna vaba olemine. Kodu-korda tuleb järgida, kuid tegevuste osas on kindel päevakava enamasti vaid Kaitseliidu noortel, kes osale-vad järgukatseteks õppimise tundi-des, millele järgneb lasketreening imitaatoril. Sellest tulenevalt on majas ka korrused jagatud: esimene on avatud (seal käib ka palju vene keelt emakeelena kõnelevaid noori), teine korrus on korraldatud tege-vusteks, kus osalevad valdavalt eesti keelt emakeelena kõnelevad lapsed. Lisaks tavapärastele tegevustele pakub noortekeskus lastele võima-lust osaleda laagrites ja projektidest rahastatud väljasõitudel. Kakskeelse linna puhul peab Margit mh oluliseks lõimumislaagreid.

Amerid usuvad, et suureks väärtuseks on noortekeskuse puhul see, et püütakse olla kogukonnale lähedal. Nii on näiteks noorkotkaste ja kodutütarde pidulik koondus ava-lik üritus ja sel puhul on maja alati rahvast täis. Just selle ürituse tõttu sattus maja külastama ka kunagine koolipoiste internaadi elanik. Jõua-megi vestluses tõdemuseni, et rah-vale lähemale pääsemiseks peaks Kaitseliit ennast rohkem siduma oluliste kohalike asutustega. Loksal on selliseks paigaks noortekeskus.

VE

LL

I E

HA

SA

LU

Tegevustuba. Seinal näha materjalid agressiooni asendamise treeningust

553 | 2015

NO

OR

ED

Lääne noored pärjati turnipeol kuldplaadiga

8. märtsil osalesid Lääne maleva noor-kotkad Eesti spordiseltsi Kalevi korral-datud meeste turnipeol, kus teenisid 65 punktiga kuldplaadi. Rändkarika võitjatele jäid Lääne noored alla vaid 4 punktiga. Lääne malevast osalesid meeste turnipeol rühmad Raudsed Kotkad ja Mustad Tiigrid, keda juhen-das kodutütarde rühma Päikesekiired noortejuht Ülle Kõva. Ülle sõnul on poisid igati kiitust väärt, sest lühikese ajaga õpitud kava esitati professionaal-sete võimlejate kõrval suurepäraselt. Noored esitasid tantsulise kava Eliisa Soki koreograafia järgi, seda saatis Metsatölli lugu „Merepojad“.

Võrumaa noortelaager korraldati Osulas

6. ja 7. märtsil korraldati Osulas Võ-rumaa kodutütarde ja noorkotkaste Antsla-Varstu jaoskonna ja malevkonna laager. Osalejaid oli seal 160. Õpituba-des omandati teadmisi ja oskusi: õpiti sõlmede tegemist, kuuldekoode, mor-sesignaali, luuramist ja meeskonna-tööd ning tantsiti. Õhtu oli sisustatud luuremängu ja diskoga. Laagripäeval sai igaüks proovida kätt vibu, õhupüssi ja täpsusvisetega ning treenida osavust köierajal, lisaks riviõppus ja meeskon-natööharjutused pimerajal.

Balti sõjamängud olid Eesti noortele edukad

Veebruari lõpul peetud 2. Balti tal-vistel sõjamängudel Leedus teenisid Kaitseliidu noored hulganisti meda-leid. Et ka Leedu vaevles lumepuu-duses, jäi laskesuusatamine ära ja asendati murdmaasuusatamisega. Vaprad naabrid ei andnud alla ja suut-sid võistlusteks tagada 1 km pikkuse raja, mida läbiti korduvalt (vastavalt distantsi pikkusele). Eesti noored olid rajal tublid ja teatesõidus (poiss + tüdruk) teeniti välja nii kuld kui ka pronks. Kuldmedali said Brita Liiva-maa (Harju malev) ja Mart Všivtsev (Valga malev) ning pronksi Epp Paal-berg (Harju malev) ja Taavi Perv (Võru malev). Individuaalsõidus said poo-diumile taas Harju kodutütred Brita Liivamaa, kes saavutas teise koha, ja Epp Paalberg, kes tuli kolmandaks.

UUDISED

Valgamaa tugevdas koostööd Rootsiga26. veebruarist 7. märtsini Rootsis taliõppusel käinud Valga-

maa noorkotkad ja kodutütred tulid tagasi pagasitäie uute

teadmiste ja kogemustega. Õpiti hakkamasaamist talvistes

tingimustes, pannes proovile suusatamisoskused ja rahvusva-

helise meeskonnatöö.

Lähisarktilises kliimavöötmes, kus on karge ilm ja meetri jagu lund, on ülioluline osata õigesti riietuda ja enda eest hoolt kanda. Nagu öeldakse, et terves kehas on terve vaim, nõnda said ka rühmad osaleda hügieeniloengul, millele järgnesid praktilised harjutused metsas.

Üheksa välisriigis oldud päeva jooksul tegutseti segarühmades. Vaatamata sellele, et magamisaseme ülesseadmiseks tuli kühvel-dada meeletult lund ja koguda kuuseoksi, saadi eduka meeskon-natöö tulemusel telk püstitatud ja ase valmis seatud. „Laagri üks peadmurdvaimaid ülesandeid oligi telgi püstitamine, sest lume kühveldamine oli aeganõudev ja selle tegid veelgi raskemaks lume alt välja tulnud kolm kraavi, mille peal oli halb magada, ning probleemi lahendamine võttis palju aega,“ meenutas Valgamaa noorkotkas Paul Poderat.

Nagu aimata võib, on põhjamaades olulisel kohal talisport. Nii ei möödunud laagrilistelgi hetki suuskadeta. Ühiselt õpiti jälgi ette tegema ja puude vahel manööverdamist. Võistlusmomendi tekitamiseks korraldati laskesuusatamisvõistlus. Noorte üheks suurimaks rõõmuks oli suu-satamine Bandwageni taga, mis nõudis tasakaalu hoid-mist. Oma suuskade eest tuli hoolt kanda terve laagri jooksul – neid puhastati, sätiti ja vajadusel määriti suusataldadele parafiini.

Õhtud sisustati võistkon-namängudega, kus pandi proovile kiirus, koostöö ja Segwayga sõitmine. Laager lõppes varasemalt oman-datud sideoskuste prakti-seerimisega metsade vahel orienteerudes.

2 X

VA

LG

AM

AA

NO

OR

ED

3 | 201556

NO

OR

ED

Alutaguse talvematk viis Sirtsi sohu

Alutaguse noorkotkaste Eesti va-bariigi 97. aastapäeva matkapäev korraldati tänavu 22. veebruaril Lüganuse valla maadel. Matk algas Mehide mändide lähedal ja lõppes Sirtsi rändrahnu juures, kus rända-jaid ootasid lõke, pirukas, soe supp ja jook. Eesti vabariigi aastapäeva matkale pani traditsiooniliselt punk-ti ilutulestik. Tänavusel matkal osa-les ligi 40 noorkotkast Kiviõli, Jõhvi, Iisaku, Tudulinna, Järve ja Narva meriskautide rühmast. Korraldaja-teks olid noortejuhid ja Alutaguse maleva instruktor eesotsas Lüganu-se noortejuhi Lembit Alametsaga.

Merekotkad meremessil

21. märtsil külastasid Viru ja Tallinna maleva merenoorkotkad Tallinnas Eesti Näituste paviljonis avatud meremessi. Tutvuti meren-dusvaldkonnaga laiemalt, hangiti kontakte ja saadi ka materjale. Järgmisel aastal võiks kaaluda oma messiboksi sisustamist. Noored tegid endast grupilildi Ajalooliste Laevade Seltsi väljapaneku taustal. Juhtumisi ei sattunud pildile suu-remat osa Tallinna noorkotkastest, kuid peale jäid Viru noorkotkad koos noorteinstruktoriga ja värske merenoorkotkaste juht Pärnust.

Põlva noorkotkad ja kodutütred said kokku Ahjal

Naistepäeva eel korraldati Ahjal Kaitseliidu Põlva maleva kodutü-tarde ja noorkotkaste oskuslaager. Kahe päeva jooksul õpiti esmaabi, lõhkekeha leidmist, välitelefoni ka-sutamist, sooritati järgukatseid ja harjutati rivi. Esimese laagripäeva lõpetas Ahja rühma noorte kor-raldatud öine matkamäng 5,4 km pikkusel metsarajal. Noortejuhid vaatasid noortekeskuse kinos Elmo Nüganeni filmi „1944“. Seekord kogunes laagrisse ligi 80 noort ja noortejuhti. Tegevused viidi läbi Ahja koolimajas, spordihoones ja noortekeskuses. Osalesid Laheda, Põlva, Räpina, Kõlleste, Saverna, Kanepi, Vastse-Kuuste, Mooste ja Ahja rühm.

UUDISED

Tallinna noored pidasid kodumaa sünnipäeva aktuse taas Reaalkoolis15. veebruaril tähistasid Noorte Kotkaste Tallinna maleva ja Ko-

dutütarde Tallinna ringkonna liikmed traditsiooniliselt Tallinna

Reaalkoolis Eesti vabariigi 97. aastapäeva.

Pidulikul koondusel peeti kõnesid, võeti vastu uusi liikmeid, tun-nustati tublimaid ning jagati järgu- ja erialamärke. Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealik leitnant Henri Ley rõhutas oma sõnavõtus, et järjest enam peame väärtus-tama vabataht-likke noortejuhte, kes kulutavad oma väärtuslik-ku vaba aega ja ressursse noorte kasvatamisle ja õpetamisle meie organisatsioonis.

„Rühmapealikud ongi see sam-mas, mille peal kogu meie orga-nisatsioon püsib. Teeme omalt poolt kõik, et neid igakülgselt toetada ja väärtustada,“ sõnas leitnant Ley.

Aastapäevaüritusel jäi kõlama ka mõte, et järjest rohkem tuleb panustada koostööle Kaitseliidu malevkondade ja üksikkompaniide-ga. Eesmärgiks peab olema Kaitseliidu allüksustega samas piirkonnas tegutsevate Kaitseliidu noorteorganisatsioonide rühmadega sidususe suurendamine. Parema sidususe tulemusena suureneb piirkondlik isamaalise kasvatuse ja noorsootöö kvaliteet ning suureneb Kaitselii-duga liituvate noorte hulk.

Aastapäeva piduliku koonduse eel võeti käskkirjaga Noorte Kotkas-te Tallinna malevasse vastu 30 noorkotkast ja Kodutütarde Tallinna ringkonda 13 kodutütart. Suur osa nimetatud uutest liikmetest olid kohal ka Reaalkoolis, kus nad andsid piduliku tõotuse.

Eeskujuliku teenistuse eest rühmapealikuna anti välja üks Noorte Kotkaste Tallinna maleva teeneterist, mille pälvis Lilleküla ja Laido-neri rühmade pealik nooremleitnant Argo Kivi. Piduliku koonduse vahepalade eest hoolitsesid noorkotkad ja kodutütred: oma esimese kontserdi andis Tallinna noorkotkaste ja kodutütarde puhkpillitrio.

2 X

MA

RC

O S

EP

P

573 | 2015

TE

ST

573 | 2015

Kõik sprotid õlis ei ole ühesugusedMärtsi keskel käis Kaitse

Kodu! toimetus Kärdlas, et

koos hiidlastega paika pan-

na tänavu Hiiumaal aset

leidva võidupüha paraadi

erinumbri plaan. Lisaks

tõsisele arutelule testisime

üheskoos ka Selveris saada-

olevaid sprotikonserve.

Teatavasti tähendavad sprotid suit-sutatud kilusid õlis. Kuigi sprottide valmistamise tehnoloogia on laias laastus üks, ei ole kõik sprotikonser-vid siiski ühesugused, mistõttu ot-sustasimegi välja selgitada, milline on neist parim.

HindamisestTest sai teoks tänu Hiiumaa kait-seliitlasele ja naiskodukaitsjatele, kes võtsid osa Kaitse Kodu! avatud toimetuse koosolekust Kärdlas. Testi läbiviimise hõlbustamiseks oli aja-kirja toimetus paberil varem valmis

2 X

KR

ISTJ

AN

PR

II

3 | 201558

TE

ST

Rannaküla sprotid õlis 240 g

Suitsutatud kilu või räim (vähe-malt 168 g), taimne õli, keedu-sool (mitte üle 2,5%).

100 g toodet annab keskmiselt 1743 kJ (356 kcal) energiat ning sisaldab 17 g valke ja 32 g rasvu, millest 4,8 g on küllastunud rasvhapped, 18,6 g monoküllas-tumata rasvhapped ja 8,6 g po-lüküllastumata rasvhapped, neist 4,2 g omega-3 rasvhapped. Ei sisalda süsivesikuid, sh suhkruid.

TulemusedRannaküla Maseko Amberfish

Välimus 27 17 29

Maitse 29 15 24

Konsistents 29 16 21

Lõhn 22 16 24

Kas võtaks metsa kaasa? 26 15 11

Kokku 133 79 109

Sprotid õlis Amberfish

Suitsutatud kilud (70%), taimne õli, keedusool.

100 g toodet annab keskmiselt 1473 kJ (356 kcal) energiat ning sisaldab 32 g rasvu, 17 g valke ja 1 g soola. Ei sisalda süsivesikuid.

Sprotid õlis Maseko

Suitsutatud räim või kilu 70%, taimne õli, keedusool maksi-maalselt 2,5%.

100 g toodet annab keskmiselt 1473 kJ (356 kcal) energiat ning sisaldab 17 g valke ja 32 g rasvu. Süsivesikuid ei sisalda.

7 X

KR

ISTJ

AN

PR

II

teinud vastavasisulised ankeedid, kuhu vastajad said oma maitse-ee-listused lihtsa vaevaga kirja panna. Hinnati kolme sprotikonservi, mis Selveri poelettidel saada on. Hindeid jagati nende välimusele, maitsele, konsistentsile ja lõhnale, mille juu-res kaks punkti tähendas parimat ning null halvimat tulemust. Eraldi küsiti ka, kas testija võtaks antud konservi metsa õppusele kaasa või mitte. Siin tähendas jah kaht ning ei nulli punkti.

TulemusedTesti võitsid Rannaküla sprotid õlis 133 punktiga, mis on konkurentsi-

Eranditult kõik vastajad olid

nõus Rannaküla sprotte ka metsa

õppusele kaasa võtma.

593 | 2015

TE

ST

L I S A T E A V E

SprotiõlilampLisaks kõhu täitmisele saab sprotikonservi kasuta-

da ka õlilambi meisterdamiseks. Alljärgnevalt väike

juhend, kuidas seda kõige lihtsamini

teha.

Selleks sööge sprotid ära, kuid jätke õli alles. Uuris-tage noa või mõne muu terava asjaga konser-vikarbi kaane sisse väike auk. Rebige paras tükk kaltsu, immutage see õlis läbi, keerake rulli ning toppige läbi avause. Suruge kaas uuesti kinni. Ja lamp ongi valmis.

Kindlasti tasub meeles pidada, et temperatuuridel alla 0 kraadi muutub õli tah-kemaks. Kaitse Kodu! testis osalenud sprotikonservidest säilitas mõne miinuskraadi juures oma voolavuse ainult Maseko oma, ülejäänud hangu-sid aga ära. Põlema läksid siiski kõik.

tult parim tulemus. Konserv pälvis maksimumi kolmes kategoorias ja tuli kahes teiseks. Väärib äramärki-mist, et eranditult kõik vastajad olid nõus Rannaküla sprotte ka metsa õppusele kaasa võtma.

Teisele kohale tuli paljuski üllatuslikult Läti tootja Amberfi sh konserv 109 ning kolmandale Ma-seko sprotid 79 punktiga. Võrreldes võitjaga sai lätlaste konservile saa-tuslikuks kalade omapärane maitse ja ebatavaline konsistents. Samuti sooviti seda kõige vähem metsa kaa-sa võtta, kuid seda pigem klaasist pakendi, mitte millegi muu pärast, sest esinduslik välimus tõi Amber-fi shi sprottidele ka kategooriavõidu.

Maseko kolmas koht on seletatav ühtlaselt keskpäraste tulemustega, mis ei tähenda, et tegemist on halva tootega. See on lihtsalt liiga tavaline. Siiski on Maseko sprotte lihtsam metsa kaasa võtta, kui teiseks tul-nud Amberfi shi konservi.

3 | 201560

TU

NN

US

TA

MIN

E

600 lehekülge kaitseliitlikku lugemist2014. aastal ilmus ajakiri

Kaitse Kodu! 608 leheküljel

ja mahutas umbes 150 pike-

mat-põhjalikumat artiklit.

Tekst: KAITSE KODU!

Nende lehekülgede täitmiseks mõtete, lausete, piltide ja faktidega nägi aasta jooksul vaeva ligi 130 vabatahtlikku. Järelikult oli Kaitse Kodu! toimetus sel aastal 130-liik-meline – mitte just pisike. Kaitse Kodu! kitsam toimetus (need, kes ajakirjaga iga päev tegelevad) koos Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakonnaga valis märtsi keskpaigas

välja kõige paremad palad möödu-nud aasta ajakirjadest. Lugejatelt palusime tagasisidet veebiküsitluse ja Facebooki hääletuse kaudu, lisaks saime arvesse võtta ka Kaitse Kodu! elektroonilise versiooni külastata-vuse ja loetavuse statistikat.

Jagasime välja parima tiitli kuues foto- ja 14 artiklikategoorias. Et vaidlused kohati väga pikale ähvar-dasid venida, märkisime nii mõnes-ki kategoorias ära ka võitja kõige tugevamad konkurendid. Nii et olgu öeldud: iga äramärkimine on kõigiti välja teenitud.

Kaitse Kodu! parimad pildid 2014. aastal Parim kaanepilt: Irina Mägi,

Kaitse Kodu! nr 3 kaanepilt. Parim foto: Põhja kompanii pilt

dessantõppuselt Rohuneemes (nr 7, lk 26 keskmine pilt).

Facebooki kasutajate lemmikfoto: Silver Hinno foto kuulipilduri-paarist Orkaanil (nr 2, lk 3).

Parim

kaanepilt:

Irina Mägi,

Kaitse Kodu!

nr 3 kaanepilt

Parim foto:

Põhja kompanii

pilt dessantõppu-

selt Rohuneemes

(nr 7, lk 26 kesk-

mine pilt)

Parim

portreefoto:

Toomas Nigola

portree Valga linna-

peast Kalev Härkist

veduril (nr 5,

lk 16).

61

TU

NN

US

TA

MIN

E

Parim fotoreporter: Eha Jakobson püsivalt suurepäraste, kompo-neeritud ja läbimõeldud piltide eest kogu aasta jooksul.

Parim fotolugu: Ragnar Tageli fotoreportaaž Margit Õkva artikli

„Põlva noorkotkad ja kodutütred panid Lätist karika pihta“ juures (nr 8, lk 68–69).

Parim portreefoto: Toomas Nigo-la portree Valga linnapeast Kalev Härkist veduril (nr 5, lk 16).

Esiletõstetud fotod: Aare Nõmme foto tossupilve mähkunud tanki-tõrjepositsioonist (nr 2, lk 36–37), Martin Andrelleri fotod Admiral Pitka luurevõistluse reportaaži

„240 kaotatud elu hiljem“ juures (nr 7, lk 45–47), Velli Ehasalu võit-leja pilt ühisõppusest Põhjakonn kõneleva artikli „Stsenaariumi-ta ühisõppus Põhjakonn paneb juhid proovile“ juures (nr 1, lk 10) ja Koit Künnapuu foto Läti võitle-jatest Orkaanil (nr 2, lk 33).

Kaitse Kodu! parimad artiklid 2014. aastal Parim lugu: Tanel Järvet, „Kui pa-

lumisest ei piisa. Jõu kasutamise alused Kaitseliidu tegevuses“ (nr 7, lk 14–22).

Lugejate lemmik: Toomas Piir-mann, „160 tundi ehk üle kün-gastõ korraldaja pilguga“ (nr 8, lk 17–19).

Parim probleemlugu: Marek Miil, „Uusi ülesandeid riigikait-ses. Mida sina sõja korral tegema hakkad?“ (nr 7, lk 33–37).

Parim tehnikalugu: Reimo Soo-saar, „Öönägemisest, lühidalt“ (nr 5, lk 46–49). Lugu kogus ka väga palju lugejaid veebis.

Esiletõste-

tud foto: Aare

Nõmme foto tos-

supilve mähkunud

tankitõrjeposit-

sioonist (nr 2,

lk 36–37)

Faceboo-

ki kasutajate

lemmikfoto:

Silver Hinno foto

kuulipilduripaa-

rist Orkaanil (nr

2, lk 3).

68

69

No

ore

d

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2014 Kaitse Kodu! 8/2014

MARGIT ÕKVA

Põlva Koit

Võistlustest võttis osa 11 võistkonda, neist

üks Eestist ja üks Leedust ning ülejäänud

olid Läti noortevõistkonnad. Kahes etapis

peetud jõukatsumisel ootas ees kaks takistusrada,

millest esimese läbimiseks kulus minuteid, teise

ületamiseks tund ja üle selle. Lühem rada tuli läbida

kahes võistkonnas, kummaski kolm noorkotkast

ja üks kodutütar. Alustas noorem vanusrühm.

Suurele rajale suunduti juba ühise võistkonnana.

Kõik kolm katsumust lõppesid Põlva noortele teise

kohaga, mis üldarvestuses andis kokku parima

tulemuse.

Noorte saatjaks olnud Ragnar Tagel märkis, et

mõlema raja puhul oli oluline meeskonnatöö ja

Põlva noored tulid sellega suurepäraselt toime.

Tageli sõnul tegi mitu võistkonda selle vea, et

poisid kontsentreerusid takistuste ületamisel

isiklikule sooritusele, jättes tüdrukud hätta. Põlva

noorte puhul oli aga koostöö märgatav.

Noored ise ütlesid, et rajad ei tundunudki esma-

pilgul nii keerulised, kuid juba poole maa peal oli

kops n-ö koos. Pikemal rajal tuli noortel läbida

mitu veetakistust ja fi nišisse jõuti nii läbivettinult,

et meeleolukas kümblus pärast võistlust tundus

suisa loomulik. Küsimuse peale, et saite taas saa-

Põlva noorkotkad ja kodutütred

panid Lätist karika pihtaSeptembris osalesid kuus Põlva noorkotkast ja

kaks kodutütart Lätis Bauskas militaarsportlikul

võistlusel Colonel J. Dalbinš Cup ja naasid koju

võidukarikaga. Seitsmendat korda peetud

võistlusel viidi karikas esmakordselt Lätist välja.

Võidukarika tõid Põlva malevasse Meelis Oru, Margo Saarna, Raul Kübard, Tamur

Ostra, Lauris Pikk (Noorte Kotkaste Laheda rühm), Alvar Mällo (Orava) ning Ad-

riana Konsing (Kodutütarde Räpina rühm) ja Renate-Ly Mehevets (Mooste)

Enne Läti jõu-katsumist käisid

võistlejad oma taset testimas Kuperjanovi jalaväepataljoni

NATO standar-ditele vastaval takistusrajal

RA

GN

AR

TA

GE

L

Pikemal rajal tuli noortel läbida mitu veetakistust ja fi nišisse jõuti

läbivettinult

Mitmel võistkon-

nal oli see viga, et

poisid kontsent-reerusid takistuste

ületamisel isiklikule

sooritusele, jättes

tüdrukud hätta. Põlva noorte puhul

oli aga koostöö märgatav

RA

GN

AR

TA

GE

L

RA

GN

AR

TA

GE

L

bastest vett välja valada, vas-

tasid noored, et mitte ainult

saabastest, vaid mütsist ka.

Lisaks veele tuli noortel trot-

sida kõrgusi, roomata, püsida

tasakaalus, sõuda ja isegi sõja-

väemasinat lükata.

Lätti võistlustele ei mindud

siiski niisama lambist. Enne

käidi võistlejate üldist taset

testimas Kuperjanovi jalaväe-

pataljoni NATO standarditele

vastaval takistusrajal. Põlva

maleva noorteinstruktor Maive

Tõemäe kommenteeris, et juba

Kuperjanovis nähtu kinnitas

usku noorte edusse.

Lätis võidetud karikas on

rändkarikas, mida järgmisel

aastal kaitsta tuleb. Igaks

juhuks palusid korraldajad,

et kui Põlva noored järgmisel

aastal võistlustel ei osale, saa-

daksid nad karika siiski Lätti

tagasi.

RA

GN

AR

TA

GE

L

Parim

fotolugu: Ragnar

Tageli fotoreportaaž

Margit Õkva artikli

„Põlva noorkotkad ja

kodutütred panid Lätist

karika pihta“ juures

(nr 8, lk 68–69)

Parim test: Kersti Podmošenski, „Pane ennast proovile: kas sina pääseksid parameediku eriala-kursusele?“ (nr 6, lk 21–23).

Parim õpetus: Raigo Sõlg, sari „Tankitõrjest“ I–III (nr 2, lk 36–39, nr 3, lk 34–36 ja nr 8, lk 20–22).

3 | 201562

TU

NN

US

TA

MIN

E

Parim reportaaž: Kainar Kruus, „Euroopa Liidu väljaõppemissioon Malis“ (nr 3, lk 26–33).

Parim noorte tegevust kajastav lugu: Indrek Rüütel, „Pojaga talvelaagris käinud isa: jääme metsas ellu küll“ (nr 4, lk 59–63).

Parim portreelugu: Asso Puidet, „Alu mõisa köis ei lohise – seda hoiab kindlalt Olev Kalmus“ (nr 3, nr 68–74).

Parim Naiskodukaitse tegevust kajastav lugu: Eda Leola, „Väli-kokapraktika kasvatas meeskon-naks“ (nr 7, lk 61–63).

Parim meditsiinilugu: Katrin Hannov, „Ka hing vajab esmaabi“ (nr 3, lk 22–23).

Parim arvustus: Aare Nõmm, „„Leegionärid“ – monoloogid teis-poolsusest“ (nr 2, lk 51–52).

Parim ajaloolugu: Martin And-reller, „Metsavendade punkrid pajatavad seal elanud meeste argipäevast“ (nr 4, lk 37–41). See oli ka kõige loetum lugu veebis.

Parim noor autor: Sandra Võsas-te, „Jõgeval õpetati noorkotkaid meedikuteks“ (nr 3, lk 67).

Portreeloo kategoorias väärib esiletõstmist Taive Saare artikkel

Esiletõste-

tud foto:

Martin Andrelleri

fotod Admiral Pitka

luurevõistluse repor-

taaži „240 kaotatud

elu hiljem“ juures

(nr 7, lk 45–47)

Esiletõste-

tud foto:

Koit Künnapuu

foto Läti võitleja-

test Orkaanil

(nr 2, lk 33)

16

17

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 7/2014 Kaitse Kodu! 7/2014

Näide 3: „Kui Te ei lahku viivitamatult siit

kaitseväe harjutusväljalt, kasutame teie

eemaldamiseks füüsilist jõudu ja käeraudu.“

Hoiatamisest võib loobuda, kui tegemist on kiirelt

tekkinud ründega (ründaja haarab lähidistantsil

noa ja püüab lüüa).

Vahetu sunni liigid raskenevas järjekorras

1. Füüsiline jõud isiku või asja vastu (sh auto-

akna või -ukse purustamine ja tehnika kasuta-

mine võõra sõiduki eemaldamiseks objektilt).

2.–3. Gaas. 2.–3. Erivahend (käerauad, sidumisvahend).

4. Kumminui, teleskoopnui.

5. Tulirelv kummikuuliga.

6. Tulirelv tavamoonaga, tääk.

Et seadustega pole võimalik

ette näha iga juhtumit, on seal

kirjas tegevuste üldreeglid.

Eespool esitatud kuueastme-

lisest vahetu sunni meetmete

arsenalist konkreetsel juhtu-

mil meetme(te) valimiseks

tuleb lähtuda korrakaitsesea-

duse § 7 sisalduvast proport-

sionaalsuse põhimõttest: 1) mitmest sobivast ja vaja-

likust meetmest kohaldatakse seda, mis isikut

eeldatavalt kõige vähem kahjustab;

2) meetme valikul arvestatakse, kui kiiresti tuleb

olukord lahendada ja et oleks võimalik ka ees-

märk saavutada (või kuni eesmärk on saavuta-

tud);

3) vahetu sunni kasutamisel tuleb hoiduda füü-

silise isiku, looma või asja kahjustamisest suu-

remal määral, kui see on vältimatu eesmärgi

saavutamiseks.

Tulirelva kasutamise nõuded

Lisaks üldreeglitele (proportsionaalsus, anda kor-

raldus, st hoiatada) on seadustes (KorS, KaLS)

kirjas tulirelva kasutamist kitsendavad nõuded.

Tulirelva võib kasutada inimese vastu (KorS §

81 lg 2 kohaselt) ainult tema ründamis- ja vastu-

panu võimetuks muutmiseks juhul, kui seda ees-

märki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni

vahendiga ja kui see on ühtlasi vajalik, et:

1) tõrjuda vahetu oht elule või raske kehavigas-

tuse tekitamiseks; või 2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva

vägivaldse esimese astme kuriteo toimepa-

nemist (esimese astme kuritegu on tapmine,

raske tervisekahjustuse tekitamine, röövimine,

vägistamine ja terroriakt).

Põgeneva isiku suhtes võib tulirelva kasutada

ainult juhul, kui on hõivatud (näiteks kullerilt)

salajase või täiesti salajase taseme riigisaladus.

Tulirelva kasutamine sõiduki või muu objekti

suhtes on lisaks inimese vastu lubatud alustele

võimalik ka siis, kui on oht suure väärtusega vara-

lisele hüvele (vähemalt 35 500 eurot) või suure

keskkonnakahju tekkimise risk (KorS § 81 lg 1).

Näide 4: Kaitseliidu objektile on tunginud

isik, kes ronis üle aia. Ta haarab kaasa veoki

kastist raadiojaama ning jookseb aia poole ja

hakkab tagasi ronima.

Et ta pole rünnanud kellegi elu ega tervist, ei tohi

tema suhtes tulirelva kasutada.

Levinud arvamus tunnimehe (valveposti) õigu-

sest kasutada Kaitseliidu või kaitseväe objektile

tunginud isiku suhtes tulirelva, on vastuolus Eesti

seadustega. Jah, kui rünnatakse valveposti ennast

ja on reaalne oht elule ja tervisele, on tulirelva

kasutamise alus olemas.

On oluline, et kaitseliitlastel oleks kasutada erine-

vaid vahetu sunni liike, näiteks gaas või nui. Kui

kaitseliitlane on saadetud valvepostile vaid tuli-

relvaga, on selge, et tal on varguselt tabatud isiku

suhtes võimalik kasutada vaid enda füüsilist jõudu.

Lähidistantsil maadeldes võib aga varas ootama-

tult haarata noa ning arterivigastus ja verejooks

on surmav juba 90 sekundi jooksul.

Julgeolek õppustel

Alustuseks lõik 2014. aasta Tallinna maleva

suurõppuse Hunt vastutegevusest: „Grupeering

avastas jälgitaval alal „sinise“, kes seadis parasjagu

üles juhtimispunkti. Eraisikutel lasti vabalt liikuda

võitlejate vahel. Grupeeringu võitlejad mängisid

sisseimbumiseks purjus kohalikke. Grupeering

hävitas „siniste“ võitlejad, võttis kaks vangi, otsis

juhtimispunkti läbi ja lasi seejärel õhku.“

2014. aastal on tsiviilisikud tundnud mitmetel

õppustel tavapäratut huvi Kaitseliidu üksuste

vastu. Paljud kaitseliitlased on küsinud juba

õppuse alguses, et mis on

tegevusjuhis nn kahtlaste

isikute tuvastamisel. Mõned

aastad tagasi tegi Tallinna

maleva Põhja kompanii vastu-

tegevust mereväe baasikaitse

harjutusel Kunda sadamas.

Kasutati purjus kalameeste

legendi ja siinkohal meenutus

ühelt osalenult: „Ajateenija

vaatas kuidagi kohmetunult

otsa ja samas nägin, kuidas

ta aju ketras: kas on vastutegevus või tõesti mingi

purjus kohalik? Käsi tahtnuks nagu automaadi

õlga tõmmata, kuid käsklusi ei tulnud.“ Need ongi

rasked olukorrad, mida tuleb õppustel harjutada

koos eelneva juriidilise instruktaažiga.

Kohe tuleb märkida, et on oluline erinevus, kas

jõu kasutamise vajadus on alal, kus on õigus vii-

bida vaid Kaitseliidu üksusel (näiteks Riigimetsa

Majandamise Keskuselt (RMK) taotletud maa-ala

õppuseks või kaitseväe harjutusväli), või viibitakse

Korrakaitse-

seaduse § 14

p 3 sätestab

igaüheõiguse kinni

pidada kuriteo toi-

mepanemiselt taba-

tud isik ja toimetada

ta politseisse.

On oluline eri-

nevus, kas jõu

kasutamise

vajadus on alal, kus

on õigus viibida vaid

Kaitseliidu üksusel,

või viibitakse avalikus

kohas linnaruumis.

LIIN

A T

OO

ME

Valitsus andis hädaolukorra seaduse alusel 28. augustil

2014 korralduse Kaitseliidu tegevliikmete kaasamiseks seo-

ses USA presidendi visiidi julgeoleku tagamisega

(https://www.riigiteataja.ee/akt/329082014008)

JAREK JÕEPERA/VALITSUSE KOMMUNIKATSIOONIBÜROO

Parim lugu:

Tanel Järvet,

„Kui palumisest ei

piisa. Jõu kasutami-

se alused Kaitseliidu

tegevuses“

(nr 7, lk 14–22)

59

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2014

INDREK RÜÜTEL lapsevanem noorkotkaste ja kodutütarde talvelaagris

S uvel oli hea võimalus külastuspäeval näha, mismoodi see noorte laagrielu välja näeb. Oh seda rõõmu: selleks, et oleks koht, kuhu telk püsti panna, tuli alustuseks võsa maha raiuda. Seda võsa polnud vähe. Ja seda tuli raadata päris töövahenditega. Ühtegi äppi pole selleks ju olemas. Nüüd aga seekordsest laagrist.

Oli talv, taevas oli hall ja pori lirtsus jalge allSelgub, et mina, kes vaatasin halli taevast ja kaht soojakraadi ning otsustasin paksude talvetunkede asemel sooja pesu ja viledate teksade kasuks, polegi kõige veidram laagriline. („Kui omal ajal hundikoer

Pojaga talvelaagris käinud isa: jääme metsas ellu küllEelmisel talvel olid Paide ja Väätsa rühmade poisid ja tüdrukud telkidega metsas ligikaudu 30-kraadise külmaga ja loomulikult arutles murelike emade koor Facebookis selle üle, kuidas nad seal hakkama saavad.

Bessie’t jalutasin, käisin kogu aeg sedasi ringi,“ õigustasin end kodus asju pakkides naise ees ja toppisin tunked sohi korras kilekotti, mis läks auto pagasiruumi.)

Vaatan meie rivistust. Mina ise, mu abikaasa Merle ja Vivika Naiskodukaitsest ning meie poja Joosepi klassivenna Ako vanemad Ade ja Andrus moodustame lastevanemate esinduse. „Oleme ilu-sasti politsei järelevalve all,“ poetan kommentaarina, sest Ade on nimelt politseinik. Laagripealik Raid Saar ei lase meie elevusel kaua ise-voolu kulgeda. „Ühte viirgu paigale!“ kõlab korraldus.

„You’re in the Army now! Oh-oh-oh – you’re in the Army, now…“ (Status Quo). Kardetavasti jäävad selle laulu peened vihjed, Vietnami sõja vastased protestinoodid ja muu kultuuriline sidusus mulle hoomamatuks, aga see feeling! Asi on naljast kaugel, seesinane siin on sõjaväeline üritus. „Tervitan teid talvelaagrisse saabumise puhul!“

Kõik lapsed viivad oma tele-

fonid sellesse autosse.

Et lapsevanemad oma talvelaagris viibivate võsu-keste pärast ei muretseks, kutsuti nad Järva malevas lastega laagrisse kaasa

2 X

ME

RLE

RÜ

ÜT

EL

Indrek Rüütel

Parim

noorte tegevust

kajastav lugu: Ind-

rek Rüütel, „Pojaga

talvelaagris käinud

isa: jääme metsas

ellu küll“ (nr 4, lk

59–63).

„Kalev Härk – esmalt kaitseliitla-ne, siis linnapea“ (nr 5, lk 16–20), reportaaži kategoorias Martin Andrelleri „240 kaotatud elu hil-jem“ (nr 7, lk 45–47) ja Jana Otsa

„Miks me seda teeme? Mõtisklusi Pitka matkalt“ (nr 1, lk 33–40), tehnikaloo kategoorias Asso Pui-deti „Willys on võimeline kõigeks, ainult kooki ei küpseta“ (nr 8, lk 4–52) ning probleemloo kategoo-rias Helle Jürna „Eesmärgiks on 30 000“ (nr 8, lk 30–31).

Lisaks tänab toimetus toimekaid kaastöötajaid, kelle lood ja fotod on ajakirja külgedele jõudnud tiheda-mini kui teistel. Aitäh teile, Helja Kaptein, Kati Ojaveer-Heidemann, Margo Sai, Mehis Born ja Riinu Urban!

633 | 2015

TU

NN

US

TA

MIN

E

EESTI VABARIIGI 97. AASTAPÄEVAL

VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU

KESKJUHATUSE OTSUSEST

NR K-0.1-1/15/3023PR

VALGERISTI II KLASS

Sakala malev

Helir-Valdor SEEDER 963

VALGERISTI III KLASS

Harju malev

Raivo KALLAS 964Andrus KARULA 965Arved LAUL 966Lääne malev

Aarne INDRES 967Rapla malev

Andrus ILLOPMÄGI 968Tallinna malev

Jaak KARLIS 969

TEENETEMEDALI I KLASS

Harju malev

Tõnu MÄNNIK 519Lääne malev

Rein REIMETS 520Pärnumaa malev

Margo SAI 521Rapla malev

Sven SOOMETS 522Leino LUKS 523Tallinna malev

Mihkel TIKK 524Tartu malev

Daimar ELP 525Sulev LOMP 526Olev LOMP 527

TEENETEMEDALI II KLASS

Harju malev

Mati TREI 1636Järva malev

Raul REISKA 1637Lääne malev

Meelis VINTER 1638Jaak RÜNKORG 1639Sakala malev

Andu HEINSOO 1640Rein KIKAS 1641Tallinna malev

Viktor KOKK 1642Tartu malev

Rene BIENE 1643Tõnn-Siim PEEDOSK 1644Viivika LEPPIK 1645Kaido KAHA 1646Helen SAAL 1647

Lauri LOKKO 1648Tarmo PIHLIK 1649Ragnar LOOT 1650

TEENETEMEDALI III KLASS

Harju malev

Egert JÄRVE 4090Andero KOIT 4091Hannes KRUSTA 4092Kalmar KÕIVOMÄGI 4093Mati LÕHMUS 4094Robin METSVA 4095Daniel NÜÜD 4096Ants PALGI 4097Heikki SAUL 4098Raili UMDA 4099Lääne malev

Piret VEEVO 4100Henn MARTINSON 4101Kaja ORUL 4102Rapla malev

Karl PENTER 4103Eno HERMANN 4104Kairo EDVAND 4105Aivo SMITT 4106Aimar MAISTE 4107Marko JÜRIMAA 4108Raimond KADAK 4109Raigo RANNAVÄLI 4110Illimar LAHE 4111Ivo REBBASE 4112Raido RAHKEMA 4113Edy MURUMÄGI 4114Martin BRECHER 4115Hendrik ROSS 4116Eduard MERESMÄE 4117Viktor BERESNEV 4118Magnus SOOMAA 4119Saaremaa malev

Taavi TUISK 4120Sakala malev

Tauno KAIS 4122Viljar SEDRIK 4123Tallinna malev

Timmo SAARESTIK 4121Ardi AOLAID 4124Anneliis KIVISIV 4125Allan KRUUS 4126Raine EENMA 4127Marek ZAHKNA 4128Leo TUGA 4129Kalvi ABEL 4130Tõnu KÕRGE 4131Kainar KRUUS 4132Tartu malev

Erkki KOLSAR 4133Hanno KROON 4134Olev SÕRO 4135Aivo KAPTEN 4136

Noimi PANNIK 4137Egge EDUSSAAR-HARAK 4138Indrek REBANE 4139Veiko SEIM 4140Olev JUURSALU 4141

TEENETEMEDALI ERIKLASS

VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU ÜLEMA

10. DETSEMBRI 2014 OTSUSEST

Kaitseliidu peastaap,

koostööpartner

Pekka TUUNANEN 776

VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU

KESKJUHATUSE OTSUSEST

NR K-0.1-1/15/3023PR

Harju malev

Kai LENONEN 778Pekka LAITILA 779Lääne malev

Kristi ERKMAN 780Tallinna malev

Sakari VÄLIAHDE 777Kaido MÄGI 781Eno KASK 782Võrumaa malev

Andres KÕIV 783

ALUTAGUSE MALEVA AASTAPÄEVAL

VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU

KESKJUHATUSE OTSUSEST

NR K-0.1-1/15/5308PR

VALGERISTI II KLASS

Alutaguse malev

Kalvi KIVIMÄE 970

VALGERISTI III KLASS

Alutaguse malev

Elle VINNI 971Robert NAGEL 972

TEENETEMEDALI I KLASS

Alutaguse malev

Veiko REINO 528Valeri MALINOVSKI 529

TEENETEMEDALI II KLASS

Alutaguse malev

Urmas ROODEN 1651Andrus KURS 1652Tarmo ANTON 1653Iive ROHTLA 1654

Autasustamine teenetemärkidega

3 | 201564

TU

NN

US

TA

MIN

E

VÄLJAVÕTE

VABARIIGI PRESIDENDI

16. VEEBRUARI 2015

KÄSKKIRJAST NR 81

TEGEVVÄELASED

VANEMOHVITSERID

kolonelleitnant

Pärnumaa malev

Tõnu MiilTallinna malev

Lauri Abel

major

Põlva malev

Janel SäkkKaitseliidu peastaap

Taavi Otsalainen

NOOREMOHVITSERID

leitnant

Kaitseliidu peastaap

Ülle RUSSE

VÄLJAVÕTE

VABARIIGI PRESIDENDI

16. VEEBRUARI 2015

KÄSKKIRJAST NR 80

RESERVVÄELASED

NOOREMOHVITSERID

kapten

Saaremaa malev

Jaak HAAMER Tallinna malev

Jaanus PEETleitnant

Harju malev

Toomas KUTSARPärnumaa malev

Kaupo VARIKVaigo VASKE Põlva malev

Toomas NIGOLAPeeter PAUTallinna malev

Daniel HAABToomas KALJOAlar NIGULTiit ROSENBERGMarek ZAHKNA

nooremleitnant

Alutaguse malev

Mati SARAPHarju malev

Lauri LASIMERSven PÄRANDHeiki TIIKOJAPärnumaa malev

Indrek KUMMJaanus MEHIKAS

Helen SANGPõlva malev

Igor TAROSaaremaa malev

Andres LEMBEROlaf ORGSETallinna malev

Igor KOPÕTINTambet MÄGIToomas NIINEMÄEPriit PALMISTEMihkel TIKKTanel VIKSTartu malev

Kadi SALUValgamaa malev

Riho KARUKaitseliidu peastaap

Sten BERGLUND

lipnik

Alutaguse malev

Andrei OBIDINHarju malev

Henn PÕLLUAASTarmo TÄHTJanek VAHTRASPärnumaa malev

Mait JANSONIvar LAURKristjan PAHKPõlva malev

Rain NOOBELSilver TAMMRapla malev

Koit MAARANDMartin PÕDRASaaremaa malev

Jüri LINDETallinna malev

Alan BIINMartin KIRKAllan OJASUTartu malev

Janek HAARMargo TULFViru malev

Janek LEVINVõrumaa malev

Kurmet MÜÜRSEPPTimo PIIRMANN

VÄLJAVÕTE

KAITSEVÄE JUHATAJA

12. VEEBRUARI 2015

KÄSKKIRJAST NR 81P

TEGEVVÄELASED

VANEMALLOHVITSERID

veebel

Tartu malev

Ragnar Tagel

NOOREM-

ALLOHVITSERID

vanemseersant

Alutaguse malev

Aivar Jundas

seersant

Pärnumaa malev

Allar Vaet

VÄLJAVÕTE

KAITSEVÄE JUHATAJA

12. VEEBRUARI 2015

KÄSKKIRJAST NR 80P

RESERVVÄELASED

VANEMALLOHVITSERID

veebel

Saaremaa malev

Kert HUMALAndrei TŠERNOBROVKIN

nooremveebel

Harju malev

Risto PÄRNJärva malev

Urmas KÕONURMKaido METTUSPärnumaa malev

Tanel MITTRapla malev

Andrus ILLOPMÄGITallinna malev

Tauno NIKKERKristjan PÜTSEP

NOOREM-

ALLOHVITSERID

vanemseersant

Harju malev

Rinaldo ANNIJärva malev

Aivar KOKKKalev REINASTEUrmas TOOMASPärnumaa malev

Aigar OLDEKOPAivo SELBERGPõlva malev

Toomas BIRJUKMargus KLAOSSakala malev

Ats TARTOTartu malev

Urmas MÄNNIK

seersant

Alutaguse malev

Andres KARUIndrek RUMMELHarju malev

Kaspar HAAVELJaanus PUUSEPPSilver VALTERJärva malev

Jüri HIIEMÄELembit ROSINASiim TISCHLERPärnumaa malev

Jorma NÕMMIK

Auastmed Tauri PALBERGErkki SASSIADHarri SILGOPõlva malev

Rene KINTSIRAUDAllan KOLPAKOVTaimar PLAADORapla malev

Martin BRECHERJaak UUSKÜLASaaremaa malev

Andres BRÕSOVSakala malev

Madis SOOLOTallinna malev

Anneli ALEKANDGrete ARRORait KAPPTõnu KOPPELRedrik RAHUAndrus SOONHannes VALLNERJorgan VÖÖRMANN Olle ZVIRIKTartu malev

Meelis BURGETLemmit KAPLINSKISander KLETTENBERGLauri SUITViru malev

Riivo MASING

nooremseersant

Harju malev

Vahur KOLLOMLääne malev

Jaan STOLETOVTõnis TREIPärnumaa malev

Riho KALDALeo LIHTNERemo MARTINSONMart PÖÖRIngvar SAARERapla malev

Janek NELSONSaaremaa malev

Aivar KRUSTATallinna malev

Arbo-Karl BRAMANISIndrek EICHEJanek KIVIRANDArno KUUSIKMeelis KÄHRIMario KÄÄRAMargus LAARPriit PAAPIvory REABruno SUVITambet TAMMKaili UUSOJATartu malev

Daimar ELPJaak KIRSIPUUAndres-Kristjan KUURAAndrus RUUSVõrumaa malev

Dmitri KULAGAAhti LIND

653 | 2015

IN M

EM

OR

IAM

Osvald Bernhard Preegel14. jaanuar 1931 – 18. veebruar 2015

Naiskodukaitse Lääne ringkonna auliige Reet Kark17. juuni 1913 – 31. oktoober 2014

Osvald Bernhard Preegel sündis Hageri kihelkonnast Kohila vallast Oravate-Kinkarite sugusõsast pärit Akilina ja Rapla kihelkonnast Jär-vakandi vallast Portsmuthide-Kalt-mannide suguvõsast pärit Johannes Preegeli perekonna kaheksanda lapsena 14. jaanuaril 1931 Harjumaal Keila valla Tuula küla Saare talus.

1946. aastal lõpetas ta Tuula 6-klas-silise algkooli. Samal aastal jätkas õpingud Tallinna 1. keskkoolis ehk Gustav Adolfi gümnaasiumis, millele tegi lõpu talude lagunemine ja suur tulekahju Saare talus. Aastatel 1947–1948 õppis ta Tallinna 2. tööstuskoolis, kus omandas elektriluksepa kutse.

Järgnesid tööaastad Tallinnas kunstsarve tehastes (1948–1953) ja kompvekitehases Karamell (hilise-mas kondiitritoodete vabrikus Kalev) aastatel 1953–1991 ning AS Suno-rekis. 16. augustil 1952 abiellus ta Nõmmelt pärit Lidia Alvistega, kelle-ga jäädi kokku 62 ja pooleks aastaks.

„Kui tahame end tõelikult aidata, pea-me kasvatama sisemist veendumust, et ainuke meie õige pääsetee on truudus oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis!“

Need Anton Hansen Tammsaare mõtisklusest „Truudus“ võetud read on järelhüüdeks Naiskodukaitse Lää-ne ringkonna auliikmele Reet Kar-gule. Reet Kark elas pika ja väärika ea, tema helge ja asjalik meel saatis teda läbi elu. Ka läbi raskuste. Reet Kark oli tubli naiskodukaitsja noores Eesti vabariigis. Ta elas üle isa ja vendade küüditamise, kasvatas üles oma kaks poega ja varalahkunud õe kaks poega. Ta suutis oma meelsust vapralt hoida ja sisendada truudust ning kodanikujulgust nii oma las-tesse ja lastelastesse kui ka kaaslas-

Koos rajati kaunis kodu Nõmmele Lootuse puiesteele.

Osvald oli suur loodusesõber, sportlane ja hea jahimees. Tun-tud on tema tegevus murdmaa- ja laskesuusatamisinstruktori ning spordikohtunikuna, millest annavad tunnistust lugematud au- ja tänukir-jad ning teenetemärgid. Suure Eesti ja Nõmme patrioodina sidus Osvald 1990ndate alguses oma elu Kaitse-liidu Nõmme malevkonnaga. Ta oli alati sõbralik, abivalmis ja kohuse-truu relvavend ning sõber, kes oskas ja tahtis teha seda, mida temalt oodati. Tema puhkuseks oli töö. Ka Kaitseliidu heaks, mida jäävad mee-nutama talle antud autasud.

Osvald Bernhard Preegel saadeti Nõmme-Rahu kirikust viimsele tee-konnale ja sängitati mulda Hiiu-Ra-hu kalmistul 28. veebruaril 2015.

Leinajate nimelKuno Raude

tesse. Ta oli lahke ja armas koolitädi paljudele lastele. Nõukogude ajal oli ta hakkaja kultuurimaja juhataja, kel-le algatusel kunagine õigeusu kirik sõnnikust puhtaks roogiti ja rahva kooskäimiskohaks kohandati.

Eesti taasiseseisvumise ajal astus ta Kõpu külaseltsi Valguskiir, osales selle tegemistes ja elas kaasa oma kunagise koolimaja, nõukogudeaeg-se Kõpu kultuurimaja veel ühele pi-kale ja keerulisele taastamisprotses-sile. „Poiss, ma ei saa enne surragi, kui rahvamaja korras ei ole,“ ütles ta toonasele Kõrgessaare vallavanema-le. Kõpu rahvamaja hakkab valmis saama ja on ääretult kahju, et see nii kaua aega võttis, et tädi Reet, nagu omad inimesed teda kutsusid, selle avapeol osaleda ei saa.

Reeda eeskujust saime me kõik tuge, et mitte miski ei tee võimatuks olla hea ema, tubli kaaslane, truu ja lojaalne Eesti riigi kodanik. Kõik hea saab alguse iseenda positiivsest

ellusuhtumisest, oskusest näha head ka seal, kus seda tõesti lausa otsida tuleb. Naiskodukaitsel oli suur au, et Reet Kark kuulus Lääne ringkonna auliikmena meie ridadesse, hoides ajasilda eelmise Eesti vabariigi ja tä-nase vahel. Üks pikk ja oluline elu on lõppenud, läbi on ka üks etapp meie ajaloos. Üks ilus hing on saanud tiivad, aga me ei unusta teda. Armas Reet, sinu mälestus on meile väga-väga kallis, püüame olla selle väärili-sed. Sügav kaastunne omastele.

Helja Kaptein, Naiskodukaitse Hiiumaa jaoskond,

ajaleht Hiiu Leht

3 | 201566

TU

NN

US

TA

MIN

E

AUTORID

TAAVI URBKaptenmajorTaavi Urb alustas mereväe-teenis tust 1998. aastal. 2011. aastast on ta KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli mereväe põhikursuse ülem. Tal on bakalaureusekraad ajaloos.

ASSO PUIDETVabatahtlik reporterAsso ajakirjanikukarjäär on viinud teda nii Afganistani kõrbetesse kui ka Eesti rabadesse. Kaitseliidu liige on ta alates 2012. aastast.

ERMO KARILAIDNooremveebelErmo Karilaid on Kaitseliidu kooli sõjalise juhtimise õppesuuna instruktor ja vanemparameedik. Tal on seljataga teenistus Afganistanis evakuatsioonimeeskonna ülemana.

VILJAR ANSKOVabatahtlik reporterViljar Ansko, luuletajanimega Kaarna, on arstist luuletaja, karikaturist, tõlkija, ajakirjanik, toimetaja ja kirjastaja ning Lääne maleva Risti malevkonna kaitseliitlane.

ANNELI REINOVabatahtlik reporterAnneli Reino on Alutaguse maleva Avinurme malevkonna vabatahtlik teavituspealik.

HANNES TOOMSALUErukolonelHannes Toomsalu on Kaitseliidu peastaabi planeerimis- ja koostööjaoskonna juhataja.

VELLI EHASALUVabatahtlik reporterVelli Ehasalu kuulub Naiskodukaitse Tallinna ringkonda, kus ta täidab muuhulgas ka ringkonna juhatuse liikme kohuseid.

HEIDI TORMETVabatahtlik reporterNaiskodukaitse Tallinna ringkonna liige Heidi Tormet oli esimest korda staabiassistent juba 2009. aastal, kõigest mõned kuud pärast organisatsiooniga liitumist.

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

KRISTJAN PRIIKaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

673 | 2015

TU

NN

US

TA

MIN

E

Järgmised katsed toimuvad:

06.–19.04.2015

Täpsem info www.elukutse.ee/eog

lpvalik@mil.ee