Kinnisvara haridus Eestis – hetkeolukord ja kuhu edasi ?

Kinnisvara haridus Eestis – hetkeolukord ja kuhu edasi ?

MTÜ Kinnisvaramagnaadid juhatuse liige Astrid Arula ja EMÜ

metsandus- ja maaehitusinstituudi lektor Lauri Lihtmaa

31.oktoober 2007, Tartu

JAGUNEMINE

???

PLANEERIMINE EHITUS MAJANDUS ARHITEKTUUR

•EMÜ - maastikuarhitektuur•TTÜ – maastikuarhitektuur•TÜ - inimgeograafia

•TTÜ – tööstus- ja tsiviilehitus•EMÜ – maaehitus•TKTK – hoonete ehitus

•TTÜ – ärindus•TÜ – majandus• MAINOR –ärijuhtimine•EBS – ettevõtlus ja ärijuhtimine

•EKA – arhitektuur ja linnaplaneerimine•TKTK – rakendusarhitektuur

•EMÜ – Kinnisvara planeerimine

Eesti Maaülikool• KINNISVARA PLANEERIMINE

Akadeemiline kõrgharidus, 3+2 õpe

Annab teadmised maa ja sellega seotud rajatiste kui kinnisvara õiguslikest, majanduslikest ja tehnilistest probleemidest.

• MAASTIKUARHITEKTUUR

Akadeemiline kõrgharidus, 3+2 õpe

Bakalaureuseõppe – võimalik töötada alluva spetsialistina projekteerimis- või ehitusettevõttes.

Magistriõpe - võimeline töötama vastutava spetsialistina planeerimis-, projekteerimis- ja keskkonnamõjude hindamise valdkonnas nii era- kui ka avalik-õiguslikus sektoris ning osalema erialases teadustöös.

• MAAEHITUS - magistrikraadiga ehitusinsenerid, 5-aastane õpe,  Maaehituse eriala lõpetanu on ehitusalase ja maaehitusalase ettevalmistuse saanud insener, kes suudab lahendada ehitusalaseid probleeme projekteerimis- ja ehitusfirmas, kohalikus omavalitsuses.

Tartu Ülikool

• GEOGRAAFIA, spetsialiseerumisega magistris INIMGEOGRAAFIALE

Akadeemiline kõrgharidus, 3+2 õpe

• MAJANDUSTEADUS, õppeaine KINNISVARA RAHANDUS

Kaia Kask. Õppeaine keskendub rahanduslikule aspektile kinnisvaras. Majanduskeskne.

• KINNISVARATURG JA –ÄRI. KAUGKOOLITUSKURSUS. 6AP

H. Kuhlbach. Iseseisev õppimine spetsiaalselt välja antud kinnisvara materjalide põhjal. Kursus käsitleb kinnisvara olemust, kinnisvara toimimise põhimõtteid ja erinevaid tegevusalasid kinnisvaraturul, mida saab kokku võtta nimega kinnisvaraäri.

• KINNISVARAÕIGUS. KAUGKOOLITUSKURSUS. 3AP

M. Eamets. Annab teadmised maa ja sellega seotud rajatiste kui kinnisvara õiguslikest, majanduslikest ja tehnilistest probleemidest.

Tallinna Tehnikaülikool

• MAASTIKUARHITEKTUUR, Tartu Kolledž

Õpetatakse maastikuarhitekte spetsiaalselt maastikuarhitektide koolitamiseks väljatöötatud õppekava alusel, mille koostamisel on arvestatud ainult maastikuarhitektide õpetamiseks vajalikke tingimusi. Maastikuarhitektuuri nii bakalaureuse kui magistriastme õppekava on täiesti iseseisev ning ei ole kummaski astmes mõne teise eriala spetsialiseerumine.

• ÄRINDUS, õppeaine KINNISVARA RAHANDUS

E. Kolbre. Õppeaine keskendub rahanduslikule aspektile kinnisvaras. Majanduskeskne.

• TÖÖSTUS- JA TSIVIILEHITUS

5 a. integreeritud õpe. Magistrikraadiga ehitusinsenerid.

Teised kõrgkoolid

• Mainori Kõrgkool , ÄRIJUHTIMINE, SPETSIALISEERUMISEGA KINNISVARAARENDUSELE

Rakenduslik kõrgharidus, 3 aastat

Omandatakse ärijuhtimise baasteadmised ning süvendatud ettevalmistuse kinnisvara arendamise alal. Eesmärgiks on koolitada laialdaste teadmistega kinnisvara arendajaid - spetsialiste, kes tänu õppekavas olevatele erialaainetele on valmis töötama ka erinevates kinnisvara valdkondades

• EBS, ETTEVÕTLUS JA ÄRIJUHTIMINE, õppeained - Kinnisvara I ja Kinnisvara II (H. Kuhlbach) bakalaureuse astmes

Akadeemiline kõrgharidus, 3+2 õpe

EBSi ja Arco Vara koostöös loodud uus kinnisvara spetsialiseerumissuund, mis annab võimaluse kiiresti sukelduda ülidünaamilisse ja huvitavat elu pakkuvasse kinnisvara karjääri. Spetsialiseerumisprogrammi eduka läbimise järel saadakse kinnisvaramaakleri tunnistus

Teised kõrgkoolid 2• Eesti Kunstiakadeemia, ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE

5-aastane integreeritud arhitektiõpe

Tähtsaks lõiguks arhitektuuriosakonna õppekavas on linnaehitusega seotud distsipliinid. Arhitektuuri osakond valmistab ette üldprofiiliga arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuriga seotud valdkondades. Akadeemialaadne koolitus.

URBANISTIKA (linnauuringud), magistriõpe - akadeemiline linnade ja linnaregioonide uurimine

• Tallinna Tehnikakõrgkool, RAKENDUSARHITEKTUUR .

Rakenduskõrgharidus, 4 a.

Eriala on hoonete ja ehituskeskne. Õppetöö haarab nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste omandamist. Praktika moodustab õppetööst 30%. Õppetöö tihe seotus praktikaga aitab kiiresti leida töökoha arhitektuuribüroos ja ettevõttes.

HOONETE EHITUS – rakenduskõrgharidus, 4 a. Eesmärgiks koolitada ehitusspetsialiste.

Kinnisvara haridus Eestis – hetkeolukord ja kuhu edasi ?

MTÜ Kinnisvaramagnaadid juhatuse liige Astrid Arula ja EMÜ

metsandus- ja maaehitusinstituudi lektor Lauri Lihtmaa

31.oktoober 2007, Tartu

Mida vilistlased arvavad.

Ankeetküsitluse eesmärgiks oli EMÜ kinnisvara õppekava kvaliteedi määratlemine, st mida arvavad sellest juba lõpetanud. Läbi selle siis ka tulevikus muudatuste sisse viimine.

Kes vastasid.

• Ankeete saadeti välja kokku ca 100. Tagastati pea pool.

• 46 kinnisvara eriala lõpetajat.

• 3 maakorralduse lõpetajat.

• Lõpetamise aastad 2003-2007

• Töökogemus: 2/3 1-3 aastat ja üle poole on töötanud üle 3 aasta.

Ettevõtte/asutuse liik, kus vastaja töötab

12

9

28

0

Töötan riiklikus, avalik-õiguslikus võimunitsipaalasutuses

Olen firma omanik või FIE

Töötan erafirmas või eraisikuteenistuses

MTÜ-s, SA-s

Kas õpingud andsid vajalikud teadmised töötamaks praegusel töökohal?

0

5

10

15

20

25

30

Väärtused

Vas

taja

d

täielikult 2

suurel määral 13

keskmiselt 27

vähesel määral 7

ei andnud üldse 0

1

Õppejõudude üldine pädevus

3

22

18

6

00

5

10

15

20

25

Väärtused

Va

sta

jad

väga hea

hea

rahuldav

nõrk

puudulik

Eriala õppejõudude pädevus

väga hea; 4

hea ; 23

rahuldav ; 14

nõrk; 5

puudulik; 00

5

10

15

20

25

Väärtused

Va

sta

jad

Ainete/ainegruppide mahu muutmise vajadus

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Ained/ainegrupid

Vas

taja

d

vähendaksin 0 33 0 2 0 0 12 2 7 2 4 27 17 0 0 2

jätaksin samaks 11 16 39 37 2 5 35 25 24 18 37 21 31 24 16 18

suurendaksin 38 0 10 10 47 44 2 22 18 30 8 1 1 25 33 29

Majandusalased ained

Põllumajandusalased

Metsandusalas

ed

Keskkonnakaitse ja

Kinnisvaraalas

ed

Ehitusalased

teadmis

Maamõõtmine

(geodee

Maakasutuse

planeeri

GIS ja kartogra

afia

Arvutialased ained

Insenerigraafika

FüüsikaMatema

atika

Tehnilise

infrastru

Seadusandluse

ga

Erialane võõrkeel

Olulisemad õppeained/õppeainegrupid, millede sisu vajab põhjalikku ümbermuutmist

131

2

1

18

18

3

3

4

8

1

0

0

2

8 1

Majandusalased ained

Põllumajandusalased ained

Metsandusalased ained

Keskkonnakaitse ja ökoloogia

Kinnisvaraalased ained

Ehitusalased ained

Maamõõtmine (geodeesia)

Maakasutuse planeerimine ja selleks vajalikud ained

GIS ja kartograafia

Arvutialased ained (CAD-süsteemid)

Insenerigraafika

Füüsika

Matemaatika

Tehnilise infrastruktuuriga seotud ained

Seadusandlusega seotud ained

Erialane võõrkeel

Omandatud teadmiste/oskuste vajadus põhitöös

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Teadmised/oskused

Vas

taja

d

Üldse mitte vajalikud 0 9 3 2 1 1 1 25 4 5 13 2 1 0 0 0 0

Vähevajalikud 1 23 11 9 0 1 11 13 6 14 23 10 3 0 3 0 0

Mõõdukalt vajalikud 3 12 19 17 1 1 10 9 17 11 9 14 9 1 6 0 2

Vajalikud 14 1 7 10 4 4 14 1 5 8 2 17 10 2 15 5 10

Väga vajalikud 31 4 9 11 43 42 13 1 17 11 2 6 26 46 25 44 37

Majandusalas

ed

Põllumajandusteadm

Metsandusala

sed

Keskkonnakaitse ja

Kinnisvaraalas

ed

Ehitusalased teadmi

Maamõõtmine (geode

Maakasutuse planeer

GISi ja kartograafia

Insenerigraafik

a

Füüsikaalase

d

Matemaatilise

d

Tehniline

infrastr

Seadusandlu

se

Erialase

võõrke

Suhtlemisosk

us

Esinemisosk

us

KUHU EDASI?!

Kuhu edasi?!

• Eriala praktiline pool. Millistele valdkondadele tähelepanu tuleb pöörata.

• Sisuline pool. Õppeainete sisu ja maht. • Õppejõud.• Õppemetoodika. Kuidas õpetada?• Üliõpilaste motiveeritus ja pühendumus.• Üliõpilaste majanduslik toimetulek õppeajal.• Jooksvad probleemid: infovahetus,

õpitulemustehindamine, ... jne

Alternatiivsed lahendused

• Tsükliõpe.

• Õppekava reform üldained magistriõppesse.

• Praktiline õpe. Ainet loevad eriala spetsialist ja õppejõud.

• Erialal töötav õppejõud.