14. mai 2014

TEEmaLEHT

ARHITEKT MUST TEGUTSEB:Lammutamist ootav majavalitsuse hoone Ristiku ja Härjapea nurgal Tallinnas Pelgulinnas võiks vabalt olla multifunktsionaalne hostel. Lk 5Eramaja-usk kogub taas poolehoidjaid. Lk 2

Indrek Hääl: Kui kontseptsioon

paigas, on üürniku jäämiseks oluline

usalduslike suhete loomine ja

hoidmine. Lk 6

2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 14. mai 2014

Mõnele sobib elupaigaks korter, mõnele jällegi maja

elu korterisEelised• Mugavam eluviis (korteriühistu korraldab üldküsi-musi, mis seotud maja ühisosade hooldamisega).• Võimalus elada südalinnas.• Võimalus nautida uhkeid vaateid akendest.• Kõik vajalikud teenused käe-jala juures.

Puudused• Puudub oma murulapike.• Laste hoovi mängima lubamine ei pruugi olla ohutu.• Naabrid võivad põhjustada ebamugavusi (lärm, uputus, tulekahju jne).• Kommunaalmaksete kulu võib olla eramajast suu-rem.• Süda- ja kesklinnas elades peab arvestama suure-ma õhusaastega.• Parkimiskohtade probleemid (tasulisus ja nende vähesus).

elu majasEelised• Privaatsus ja turvalisus.• Õige ehitusega saavutab madalad ülalpidamisku-lud. Tähelepanu! 250 m² maja võib olla samade ülal-pidamiskuludega kui 50 m² korter.• Võimalus lasta lapsed muretult hoovi.• Värske õhk ümbruskonnas.• Mugavad sportimisvõimalused kohe maja lähedu-ses.

Puudused• Oled ise oma ümbruskonna ja maja hooldaja – seda saab puuduseks tuua, kui selleks pole aega või tahtmist.• Soovitav auto või isegi kahe auto olemasolu, et mugavalt liikuma pääseda.

ALLIKAS: MART SAA

Betooniühing andis välja raamatu arvutuseeskirjadestEesti Betooniühing ja Tallin-na Tehnikaülikool andsid koostöös välja Vello Ots-maa raamatu «Betoon-konstruktsioonide arvuta-mine», mis võtab kokku teadmised betoonkonst-ruktsioonide arvutamise alal. Raamat on mõeldud kõigile betoonkonstrukt-sioonide projekteerimise ja ehitamisega tegelejatele, samuti sobib raamat kõrg-kooliõpikuks.Raamatus on esitatud arvu-tuseeskirjad ja peamised konstrueerimisnõuded ning arvutusnäited. Esitatud ma-terjal on kasutatav ka ehi-tusalasel täiendusõppel ja ekspertiiside koostamisel.

Kinnisvarafirmad tahavad oma klientidele lähemale kolidaOber-Hausi Kinnisvara avas uue kontori Meloni Ärimajas Tallinna kesklinnas aadressil Estonia pst 1. «Soovime olla oma kliendile veel lähemal ja pakkuda mugavamat tee-nust,» kommenteeris ette-võtte tegevjuht Tarmo Kase.Arco Vara avas 8. mail aga esinduse Plasku keskuses Tartus aadressil Soola tn 8. «Soovime olla oma potent-siaalsetele klientidele lähe-mal ning teha neile sobiva kinnisvara leidmine ja kin-nisvaratehingud võimalikult mugavaks,» ütles Arco Va-ra Tartumaa piirkonna juht Tarvo Tamme, lisades, et turul toimunud muutustega tuleb sammu pidada.

Kinnisvaraettevõtted ootavad üürituru elavnemistEesti Kinnisvarafirmade Lii-du (EKFL) liikmete seas tehtud kinnisvarasentimen-di uuring näitab, et kinnis-varaettevõtted ootavad elamispindade ostu-müügi-turu tagasitõmbumist ja ak-tiivsuse kandumist elamis-pindade üüriturule.«Võrreldes poole aasta ta-guse analoogse küsitlusega on kinnisvaraettevõtete juhtide hinnangud elamis-pindade ostu-müügituru kohta muutunud märksa konservatiivsemaks,» kom-menteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark. Üürihindade tõu-su nähakse nii eluruumide kui ka äripindade sektoris.

Eesti Sisearhitektide Liidu 2013 avaliku ruumi aastapreemiad jagatudEesti Sisearhitektide Liit tunnustas tänavu juba 37. korda Eesti parimaid sisear-hitekte ja nende loomingut. Aastapreemiale kandideeris 54 tööd, millest žürii valis 27 nominenti.«Esitatud tööde hulk oli tä-navu muljet avaldav ning tase piisavalt kõrge, mis te-gi nii nominentide kui ka võitjate valiku väga keeruli-seks. Just sellel põhjusel andsime taas välja kaks peapreemiat avaliku ruumi kategoorias,» ütles sisear-hitekt ja žürii esimees Tiina Mang. Auhinnaga pärjati Rii-gimetsa Majandamise Kes-kuse büroohoone Tallinnas ja Viljandi Riigigümnaasium.

LüH

IUU

dIS

Ed PM

L

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

Ehitusreklaam ja kuulutused: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi

TURUKOMMENTAAR. Üle seitsme-kaheksa aasta on taas tagasi aeg, kus klientidel tuleb teha oma mõtetes valikuid – kas osta korter linna või paaris-, rida- või eramaja linna äärde.

Eramaja-usk kogub taas poolehoidjaidÜ ldiselt on nii, et kinnisvaraomanikud

usaldavad neid maaklereid rohkem, kes lubavad vara kallimalt maha müüa. See on enim levinud taktika tülikatest kon-kurentidest vabanemiseks. Tegelikult on see muidugi puhas pettus.

Kinnisvaraomanikel on komme pidada oma kodu kal-limaks, kui see tegelikult väärt on. Seda ei tohi neile ku-nagi otse öelda, sest siis on tüli majas. Enda kätega kae-vatud porgandipeenar või öösel väreleva laualambikuma paistel viltu seina pandud tapeet on inimestele nii hin-gelähedane, et vara tegeliku väärtuse mainimine tundub neile suisa mõnitamisena.

Alles paar nädalat tagasi sain oma lapsepõlve mängu-kaaslaselt sõimata, kuna Pindi Kinnisvara maakler julges keset põldu paiknevale viiendas nooruses majakesele anda adekvaatse müügihinnangu. «Teie firma proovib üksikut naist, kellel on tervisehädad, ära kasutada,» väitis ta mulle.

Võtsin süüdistust tõsiselt ning tegin endale üksipulgi selgeks, milliste võrdlustehingute põhjal ja millisele lisa-infole tuginedes müügihind määrati. Olles veendunud, et maaklerid (müügihinna määramises osales viis inimest) ei keeranud käru, tegin midagi, mida pole pea 20 aastat teinud – teatasin potentsiaalsele kliendile, et me ei soovi teda esindada.

Porgandipeenar ja tapeet ei puutu tõesti asjasse. Maakleri kõhutunde pealt antud lubadused ei puutu sa-muti asjasse – ainult võrdlustehingud, pakkumishinnad, tehinguaktiivsus ja pakkumiste arv piirkonnas.

Loomulikult on mõistlik saata mitmesse kinnisva-rabüroosse päring, millise hinnaga keegi on valmis vara müüki võtma, aga küsige alati argumente.

Kui maakler oma lubadust kõrgemale hinnale argu-menteerida ei suuda, kaob ta peale vara müükivõtmist ilmselt tükiks ajaks silmapiirilt ning ennast uuesti näole andes räägib kokku maad ja ilmad turuolukorra muutu-sest. Ja sellest, et nüüd tuleb ikkagi hind alla lasta. Oma-nik on aga mitu kuud lihtsalt tüssata saanud.

Soovitan alati alustada müüki 5–10 protsenti turu-väärtusest kõrgemalt – vahel näkkab. Aga see peab olema lühiajaline ja mõtestatud tegevus. Rusikareegel ütleb, et erihuvidega ostja ilmub välja kahe nädala jooksul. Pärast seda võib hinna õigeks sättida.Järgmises numbris kirjutab Peep Sooman sellest, miks mõni müügimees on edukam kui teine. Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismõtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.

kinnismÕte

Peep Sooman:Tüssata saada

pole erititasuv

KINNISMÕTEKui vahendusteenuse tellimiseks läheb, tuleb

kaasata inimene, kes turgu tõepoolest tunneb.

Korterite ruutmeetrihind on hüppeliselt tõusmas, see on tõstnud korterite hinnad võrd-väärseteks majade ning rida- ja paarismajadega, mille hind ei ole veel hoogsalt tõusma ha-kanud.

Samuti on uued tehnoloo-giad ja läbimõeldud planeeringud andnud võimaluse toota mõistli-ke hindadega uusi eramuid. Soo-dustav faktor on ka see, et maa hind on paljudes kohtades veel masujärgsel tasemel.

Majade turg on aktiveeru-mas, huvi tõuseb paaris-, rida- ja eramajade vastu, mille suurus jääb 100–200 m² vahele. Oma ülalpidamiskuludelt on majad tihtipeale soodsamad kui korte-rid. Soovitan kodu otsimisel kaa-luda taas valikut – kas korter või eramu?

VALI TARGALT

MART SAALAAM Kinnisvara OÜ partner, EKFLi aseesimees

Laaneotsa, ViimsiEksklusiivsed kinnistud Viimsis!

Tiskrevälja 49, TiskreInspiratsioon ja meelerahu Sinu kodus!

Ladva 6, TartuKliendipäeval näidiskorteri esitlus!

Suurus: alates 50,1 m² Regina Michaelis +372 5628 7500 �ind: alates 85 000 �www.lvm.ee/ladva6

Suur-Jõekalda 2, PärnuSinu kaunis kodu Pärnu jõe põhjakaldal!

Suurus: alates 34,7m² Riti Künnapuu +372 5330 1394 �ind: alates 44 700 � www.lvm.ee/joekalda

Merikotka 9, KuressaareMerelähedus ja meelerahu Sinule!

Kliendipäev 17. mail algusega kell 12.00!

Suurus: alates 60,4 m²�ind: alates 69 500 �

Kaiti Enno +372 5697 9575

Majad: 170 m² Indrek Peedo +372 502 0705 �innad: 299 000 �www.lvm.ee/luccakodu

Suurus: alates 3304 m² Indrek Peedo +372 502 0705 �ind: alates 115 000 �www.lvm.ee/laaneotsa

Adamsoni 27, TallinnUued valmis 3-toalised korterid Kassisabas!

Suurus: alates 64 m² Eve Maremäe +372 5697 3600 �ind: alates 153 600 �www.lvm.ee/adamsoni27

Kliendipäev 22. mail kell 17.00 - 19.00!

Kliendipäev 16. mail kell 17.00 - 18.00! Kliendipäev 19. mail kell 17.00 - 17.30!

Kliendipäev 15. mail kell 18.00 - 19.00!

4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 14. mai 2014

Minarc Evo -laitteet on uusimpia jäseniä jo ennestään menes-tyksekkäässä Minarctuoteperheessä. Tämä uusi tuotesarja si-sältää 150 ampeerin puikkokoneen, 170 ja 200 ampeerin MIG/MAG -koneen sekä 200 ampeerin DC TIG -koneen. Minarc Evo -tuotteet ovat 230 voltin yksivaiheverkossa toimivia tyylikkäitä hitsauslaitteita. Ne sisältävät kaikki tunnetut ja arvostetut Minarc-ominaisuudet entistä kehittyneempinä versioina.

www.kemppi.com

Minarc Evo -tuoteperheLaadukasta jälkeä missä ikinä hitsaatkinKvaliteetne keevitustulemus, kus iganes te ka ei keevitaks

Kemppi Minarc Evo tootepere

Minarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. Sellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitus-seade, 170 ja 200A MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIG-seade. Elegantsed Minarc Evo tooted on kasutatavad 1f-230V toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud Minarc seeria omadused, mida nüüd on veelgi edasi arendatud.

Hind alates 440 eur + km.

Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent.

RKR Seadmed OÜ | Peterburi tee 83, 11415 Tallinn +372 683 5235 | info@rkrseadmed.ee | www.rkrseadmed.ee

postimees, 14. mai 2014 kinnisvara ja ehitus || 5

Vana maja meeldejääv välimus, hea asukoht ristmikul ja bussi-peatuse kõrval lubaksid krun-dile planeerida enamat ja jul-gemalt.

Praegune krundi ja maja sei-sukord on tõepoolest trööstitu. Eesõu on enamasti maja enda varjus, pime ja kasimata – mõ-nusaks väliterrassiks on see ko-handamatu, kuigi situatsioon seda isegi soosiks.

Pimeda hoovi asemel paku-me kõrgustesse tõusvat tribüü-ni, mis võimaldab muidu põh-ja vaataval pimedal krundil nautida lõunapäikest. Päikese-tribüün, mis toimib ka kohvi-

ku väliterrassina, muudetakse koos vana hoone seinal rippu-va ekraaniga välikinoks või la-vaks teatrietenduste tarbeks – etteasteteks võib kasutada va-na hooneosa avatavaid aknaid, tekitades hoopis uutmoodi teat-ri võimaluse.

Olemasoleva vana hoone saab muuta hosteliks. Hoone on üsna väike, kuid kõrge soklikor-rusega, mis lubab majast mõelda kui kolmekorruselisest ehitisest.

Kolmele korrusele mahub ühek-sa numbrituba – kõik toad vaa-tavad lõunapäikese suunas, igas toas on pisike WC-vannituba.

Selline tüpoloogia sobib väi-kesele majutusasutusele, aga ka üürikorteriteks, mida võib välja üürida lühiajaliselt – näiteks vä-listudengitele.

Olemasolevale hosteliks muudetud hoonele lisatud uus osa – tribüünidealune ruum – võiks teenida kohalikke kohvi-kuna. Ühine plokk liidab uue ja vana maja kokku soklikorrusel.

Tänavatasapinnast paari tre-piastme jagu allapoole on las-tud ka sissepääs hoonesse. Koh-viku aknad elavdavad aga Här-japea tänavat. Pisikese hosteli toimimine koos kohvikuga ta-gab teenindava personali ning inventari ristkasutuse – sama palgafond, kuid rohkem tee-nuseid, mida pakkuda. Sellises kohvikus-hostelis töötab baa-rilett vastuvõtulauana, teenin-

davad ruumid on ühised ning köök on avatud ka hosteli kü-lalistele.

Uus hooneosa mängib kaa-sa vana hoone esteetikaga – tre-pid lisavad karniisiga hoonele kompositsioonilist hoogu. Kogu õnnetu põhjapoolne külm hoov on kaotatud ja terve krunt on juurdeehituse kaudu pööratud vaatama lõunasse – vana hoo-ne karniisi taha on peidetud ise-gi päikesepaneelid.

Uus ja vana moodustavad koos võimsa terviku, mille po-tentsiaal on olla palju enamat kui tavaline kortermaja.

Arhitekt Must on väljamõeldud tegelas-kuju, kes annab kujutluspiltidele hagu ja ammutab inspiratsiooni meid ümbritse-vast lagunevast, mahajäetud linnaruu-mist, julgustades teisigi tegudele.Pseudonüümi taga tegutsevad neli noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving, Larissa Kondina ja Mari Rass.

LAMMUTADA VÕI LUUA? Omapärase välimusega majavalitsuse hoonet Ristiku ja Härjapea nurgal ootab ees lammutamine. Krundile on planeeritud kolmekordne uushoonestus – taas üks korralik kortermaja.

Multifunktsionaalne hostel Pelgulinnas

Uus hooneosa mängib kaasa vana

hoone esteetikaga – trepid lisavad

karniisiga hoonele kompositsioonilist

hoogu.

INSPIRATSIOON

ARhITekTMuST

Majavalitsuse hoone Ristiku ja Härjapea nurgal Tallinnas Pelgulinnas ootab oma saatust, mis ei pruugi olla eriti roosiline. FoTo: INTERNET

Sellisena näeb JVR arhitektuuribüroo Ristiku 33a / Härjapea 13 asuva krundi uushoonestust. FoTo: JVR ARhITEKTuuRIbüRoo

Vana ja väärika ning uue ja modernse kavalal ühendamisel saab luua keskkondi, mis tärkavad elule ja koondavad kogukonda. FoTo: ARhITEKT MuST

SUHTED JA MAINE. Lisanduvad uued ärihooned ja kaubanduskeskused panevad nii mõnegi äripindade omaniku nuputama, kuidas hoida oma üürnikke lahkumast. Nõu jagab ärikinnisvara haldava ja arendava ettevõtte BPT juhatuse esimees Indrek Hääl.

Ärikinnisvara omanike peavalu: mida teha, et jätkuks üürnikke?

6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 14. mai 2014

RAIN uuSeNtoimetaja

ÄRIkINNISVARAEhkki ka praegu võib Hääle sõ-nul märgata ärikinnisvara oma-nike seas suhtumist üürnikes-se, et «mina olen omanik ja teie peate tegema nii nagu mina üt-len», usub ta, et selline suhtu-mine on uute äripindade lisan-dudes järjest enam möödanik. «Üürniku ja tema külalise ra-hulolu on see, mis peab kan-nustama ärikinnisvara omanik-ku tegutsema. Kui vaja, siis ka radikaalselt,» leiab ta.

Hääle hinnangul vajavad äri-kinnisvara omanikud järjest roh-kem enda kõrvale professionaal-seid haldajaid, kelle ühise jõupin-gutuse tulemusena üürnikke hoi-da ja võita. «Toetudes vaid oma majas lambipirne vahetavale ma-jahaldajale, võib lahing üürnike pärast olla juba eos kaotatud,» märgib Hääl.

Hääle kogemuse põhjal on sa-

geli kõige enam varjatud potent-siaali hoonetel, mis on omaniku palgal oleva ühe töötajaga halla-tud ning seda eelkõige kogemuste ja pädevuse nappuse tõttu. «Pro-fessionaalne haldaja, kes tege-leb iga päev sadade üürnike ning kümnete ärihoonetega, suudab maksimeerida kõikide osapoolte heaolu tunduvalt kiiremini, ker-gema vaevaga ja parema lõpptu-lemusega,» kinnitab mees.

Kitsaskohtade väljaselgitami-seks soovitab Hääl teha ärihoone üürnike seas rahuloluküsitluse. Seejärel analüüsida edasisi käike ning vajaduse korral konsultee-rida professionaalse haldusette-võttega, et siis juba koos uus te-gevuskava paika panna.

Kõik algab kontseptsioonistÜhtki hoonet ei muuda üürniku jaoks atraktiivseks ainult madal ruutmeetrihind, asukoht, õigel ajal esitatud arve või läikima löö-dud põrandad, ütleb oma enam kui 15 aasta pikkuse kinnisvara haldus- ja investeerimiskogemu-se põhjal Indrek Hääl.

Selleks et firmad tahaksid oma töökeskkonda just sellesse ärihoonesse tuua, on tema sõnul

vaja alustada algusest ehk pai-ka panna hoone kontseptsioon: kelle jaoks ollakse turul, milline on hoone kasutusotstarve, mida hoonelt oodatakse lühiajaliselt ja pikaajaliselt.

Lisaks on ärihoones, nagu igas tavalises ettevõtteski, oluli-ne, kuidas vähendada jooksvaid kulusid ning suurendada välja- üüritavat pinda ja rahavooge. Sel-le kõrval on aga tähtsaim tagada üürnikega läbipaistev ja järjepi-dev suhtlus ning igakülgne tugi.

Professionaalne haldaja kes-kendub kõikidele nendele aspek-tidele süstemaatilise ja fookusta-tud lähenemisega ning tulemu-sed on üldjuhul märgatavad vä-ga kiiresti kõikidele osapooltele.

«Olles BPT haldusesse üle võtnud erinevaid ärihooneid üle Baltikumi ning ka Poolas ja Ve-nemaal, võib öelda, et ärikinnis-vara käekäik sõltub kõige enam sellest, kui selge on hoone kont-septsioon,» selgitab Hääl. Ehk siis – kas see toetab olemasole-vaid üürnikke ja loob võimalu-se uute sobivate üürnike leidmi-seks või mitte.

Iga toode turul peab ole-ma kellelegi suunatud, kinnitab

Hääl. «Sama on ka ärihoonete-ga. Isetekkeline üürnikebaas on haldajale ja omanikule mugav, kuid ei pruugi olla parim lahen-dus teistele üürnikele ja hoone omanikele.»

Haldaja kui suhtehoidjaTa toob näitena Tallinna kesk-linnas kontseptsioonimuutuse läbi teinud Hobujaama ärikes-kuses asuva endise Nordea pan-ga peahoone, mis pärast suur-üürniku lahkumist jäi sisuliselt tühjaks. «Oleksime võinud ole-masoleva pinna soovijate va-hel ära jagada. Asukoht mee-litas paljusid. Kuid see poleks võimaldanud hoone potent-siaali parimal moel kasutada. Seetõttu otsustasime, et rendi-me hoone välja korruste kau-pa. Suurendasime oluliselt väl-jarenditavat pinda, kuna kao-tasime ära hoones eelnevalt ol-nud erinevate üürnike vaheli-sed koridorid,» märgib ta.

Samasugust radikaalset lä-henemist on kasutanud Viru Keskus, kelle praegusest kont-septsiooniuuendusest võidab nii üürnik, keskuse külastaja kui ka hoone omanik.

Kui kontseptsioon paigas, on üürniku jäämiseks vaja-lik usalduslike suhete loomine ja hoidmine. Üürnike usaldu-se võitmiseks ja maksejõuliste üürnike saamiseks tuleb oma-nikel muuta oma hoone võima-likult läbipaistvaks.

Läbipaistvuse all peab Hääl silmas korrastatud haldustege-vust, mis annab selge ülevaate, millal, kes ja mida hoone heape-remehelikuks haldamiseks teeb. Samuti peab kuluarvestus olema korrektne, aus ja läbipaistev. Te-ma sõnul on need tingimused eri-ti olulised rahvusvaheliste ettevõ-tete jaoks.

«Nemad võivad loobuda pin-na rentimisest, kui hoone esinda-ja on neile tundmatu või ei mõju usaldusväärsena. Haldaja roll siin-kohal ongi esindada hoone oma-nikku, luues võimalikult usaldus-väärse kuvandi,» ütleb Hääl.

Koristusteenused ja raamatu-pidamine on elementaarsed, kuid mitte sugugi tähtsamad kui suht-lemine üürnikega. See võibki ol-la kui kirss tordil, mis tagab üür-niku rahulolu, ütleb Indrek Hääl.

Hea suhtlus muudab ka üür-nikud lojaalsemaks. «Rahulolu

tekib sellest, kui üürnik suhtleb professionaaliga, kes teab, mida teeb ja oskab seda ka teha. Mui-du lahkutaksegi esimesel võima-lusel,» kinnitab Hääl.

«Ka kriisi ajal lahkusid just need, kes ei tahtnud kuskil hoo-nes olla või ei jõutud rendileand-jaga kokkuleppele. Samas on ini-mestega rääkides võimalik leida lahendusi ka rasketel aegadel.»

asukohast üksi ei piisaProbleemid üürnikega võivad ka hea asukohaga uues hoones alata sellest, kui hoone oma-nik mõtleb ainult sellele, kui-das maksimeerida oma kasu-mit, unustades ära üürnike va-jadused.

Venima kippuvad lubadused üürnikele ja tegemata jäetud in-vesteeringud on üks selle väljen-dus. «Haldaja, kes tegutseb vaid majahoidjana, jääb sellisel juhul hätta, sest temal puudub suur pilt hoonest ja üürnikest.

Professionaalne haldaja suu-dab aga teha mõlemat – suuren-dada omaniku tulusid selliselt, et üürnike huvid ei kannataks. Sel juhul võidavad muutusest mõle-mad,» rõhutab ta.

FoTo

: bPT

REA

L ES

TATE

postimees, 14. mai 2014 kinnisvara ja ehitus || 7

ÜÜRITURG. Põrsa kotis ostmise vanasõna teame ju kõik, aga sellegipoolest kipub see ununema, kui emotsioonid ratsionaalse meele oma võimusse haaravad. Nii võib juhtuda ka korteri üürimisel.

Küsi rohkem, muretsed vähem

Kõigepealt – oma silm on ku-ningas. Enne lepingu sõlmimist käi kindlasti korterit vaatamas. Kui oled teisest linnast ja ise minna ei saa, palu mõne sõbra või tuttava abi.

Löö summad kokku, et nä-ha, kui kalliks üürimine kok-kuvõttes kujuneb – millised on igakuised kommunaalkulud? Kindlasti tasub küsida eelmis-te perioodide arveid.

Kokku tuleb leppida, kel-le kanda jäävad remondifondi maksed ja muud lisatasud na-gu internet, kaabel-TV ja sig-nalisatsioon.

Täpsusta transpordiga seon-duv – kus on bussipeatus, kui tihti sealt ühistransport liigub ja kuhu? Samuti tee kindlaks

parkimiskoha olemasolu ja see, kas selle eest nõutakse lisatasu.

Hinda ka hoone heakorda. Kas aknad on vahetatud ja kas fassaad on soojustatud? See ta-gab kindlasti soojema elamise ja säästu küttearvetelt.

Fikseeri puudusedUuri, kas hoonel on energia-märgis, mis annab hea ülevaate korteri soojapidavusest. Energi-amärgis A on kõige parem ja F tähistab kõige kehvemate näi-tajatega hooneid.

Kindlasti tuleks edasis-te ebameeldivuste vältimiseks fikseerida üüripinna füüsiline seisukord võimalikult täpselt: märgid veekahjustusest, hal-litusest ning praod lagedes ja seintes. Seda saab edukalt te-ha ka telefonikaamera või vi-deovõttega.

Ära ainult unusta seda oma seadmesse, vaid salvesta see kuskile nii, et üüriperioodi lõp-pedes selle ka üles leiad. Nipp – saada see oma meilile märgusõ-naga «Üürika aadress».

Kas elamisse jääb kogu näh-tav mööbel ja sisustus sisse? Kui sul endal on mööblit (näi-teks voodi, diivan, teler), mida soovid korterisse kaasa võt-ta, siis uuri, kas eelmine üür-nik või omanik on nõus vasta-va mööblieseme eest ära viima ja kas sellega kaasneb sulle ka mingeid kulusid.

Kes maksab parandustööd (näiteks pesumasina rike, lek-kiv kraan)? Tasub uurida, kas kodu on kindlustatud. Teatud kodukindlustuse vormid kata-vad ka laste süü tõttu katki läi-nud teleri remondi- või ostu-kulud.

Kas on olemas korteriühis-tu, mis on head tavad korter-maja puhul ja millised on naab-rid?

Pikema üürimise korral tu-leb eelnevalt läbi rääkida muu-datused ja omaalgatuslik re-mont. Näiteks – on sul soovi piltide riputamiseks teha sei-na auke või mõnes toas seina-värvi või tapeeti muuta?

Kas on olemas kelder või pa-

Järgmine Kinnisvara ja Ehitus ilmub

11. juunil 2014

kRISTIANA PõLdKV.EE turundusjuht

NõuANNe

nipaik ning kas üürnikuna võid neid kasutada? Kas tohid üüri-korterisse võtta koduloomi?

Tasud ja vastutusSelgita välja, kas üüripind on lisaks üürimisele ka müügis ja kas etteteatamise tähtaeg on mõlemale poolele vastuvõetav?

Uuri, ega korter pole kaas-omandis. Kui jah, siis tee sel-geks, kas teine osapool on ela-mispinna üürile andmiseks oma nõusoleku üldse andnud?

Täpsustage kõik maksete-ga seonduv: lepingutasud, ette-maksud, maakleritasud, makse kuupäevad, kas makstakse üle-kandega või sularahas jms. Li-saks tuleks kindlasti üles mär-kida elektri-, vee- ja gaasinäi-dud. Sularahamaksete korral tasub fikseerida, kasvõi lepin-gu lisasse, maksete kuupäevad. Neid kõiki tuleb hilisemate se-gaduste vältimiseks kinnitada poolte allkirjadega.

Ja veel – sõlmi kindlasti üüri- leping, selle saad alla laadida aadressil www.kv.ee/lepingud.