of 8/8
Tiit Roben: Ehituses tuleb võtta pidevalt riske ja öelda hind, millega hakkad ehitama alles 18 kuu pärast. Lk 2–3 9. DETSEMBER 2015 TEEMALEHT ERINUMBRI TEEMAD: Merkol täitus 25. aastapäev. Lk 2–3 Linna tuiksoon vajab toimivat väljakut. LK 5 Hallitus ruumides võib tervist kahjustada. Lk 6

Kinnisvara ja Ehitus detsember 2015

  • View
    229

  • Download
    3

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Text of Kinnisvara ja Ehitus detsember 2015

  • Tiit Roben:Ehituses tuleb vtta

    pidevalt riske ja elda hind, millega

    hakkad ehitama alles 18 kuu prast.

    Lk 23

    9. detsember 2015

    teemALeHt

    ERinumbRi TEEmad: Merkol titus 25. aastapev. Lk 23 Linna tuiksoon vajab toimivat vljakut. LK 5 Hallitus ruumides vib tervist kahjustada. Lk 6

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 9. detsember 2015

    Ehitaja t on pidev riskide vtmine

    OSKUS AIMATA TULEVIKKU. AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben tles ettevtte 25. aastapeva titumist kommenteerides, et jtkusuutliku kestmise aluseks on olnud soov tita vetud kohustusi alltvtjate, riigi ja oma ttajate ees.

    Ehituslikult on le-miste liiklusslm ks keerukamaid tervik-lahendusega taristu-projekte. Liiklusslm hlmab sidutunnelit pikkusega 680 meet-rit, kolme kergliiklus-tunnelit ja 150 meetri pikkust viadukti.

    Paepargi elamukvar-talit vlja ehitades likvideeriti ettevtte omavahenditest pr-gimgi, puhastati jrv ja ehitati vlja tervi-serajad koos pargiga. Jrvest saadi ktte mitukmmend kuup-meetrit vanu auto-rehve ja kolm autot. Paigutati mber ca 100 000 m pinnast.

    Fotod: Merko

  • postimees, 9. detsember 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

    teks lemiste liiklusslme puhul teadsime, et lheme lemiste jr-ve klje alla ehitama ning teosta-me tid kohati 16 meetrit maa all, mistttu tungib jrv peale. Neid ja muid ehituslikke aspekte n-gime ette, aga nii suure mastaa-bi ja pikkusega projekti ehitu-se ajal judis vga olulisel mral muutuda turu olukord, meenu-tas Roben. Teinekord pead koos-tama tellijale riplaani. Meilt tul-lakse nu ksima, mida olemas-olevale maatkile ldse ehitada, mis tpi hoonet oleks mttekas rajada.

    Universaalne ehitajaRobeni snul on ettevttele ka-suks tulnud lai tegevusspekter ehitusmaastikul, nad suudavad rajada torustikke, sildu, erineva funktsiooniga hooneid ja on tuge-vasti kanda kinnitanud korterite turul. Ehitusmahud liiguvad eri-nevate sektorite vahel. Neme ju-ba praegu, et 2016. aasta on selges languses inseneritde ja trasside osas, samas ld- ja betoonitde ehitajatel mahud kasvavad. Selli-sed mahtude kikumised mju-tavad hindu tugevalt. Piisab ka-hest-kolmest suurest ehitushan-kest, kui betoonitehasel on toot-misvimsus kinni jooksnud ja hinnad hakkavad tusma. Ehitus-ettevttele on kige parem sta-biilsus, siis pole kaotust oodata, arutles Roben.

    Ehitusturu heitlikkus pa-neb ehitusettevtted valikute et-te, milliste tde peale vajatak-se ttajaid ja millistele enam mitte. Robeni snul on inimest kerge tlt ra saata, aga raske uuesti tagasi saada. Merko tuge-vuseks peab ta ttajaid, kellest suur osa on universaalsete oskus-tega ehitajad. Oleme inimesi et-tevtte sees mber tstnud ja see on andnud hea tulemuse. Eesti olud tingivad selle, et pead ole-ma universaal. Praegu ongi ki-ge raskemad ajad neil ettevte-tel, kes on seotud trasside ehita-misega ja kes sltuvad euroraha-dest, snas Roben. Ehitajatele meeldiks, kui riigis oleks majan-duskasv 5%. Viimased aastad on Eestis olnud nullilhedane majan-duskasv, lisaks elanikkonna juur-dekasv vheneb, niisugustes tin-gimustes ei saa rkida ehitus-

    mahtude tusust. Riigi tasandil vaadatuna sltub ehitussektor t-na kll eurorahade tulemisest.

    Roben peab oluliseks, et nad on suutnud ehituslepingutega kat-ta juba jrgnevad perioodid ja neid ei hvarda peost suhu elamine.

    Ega ehitaja vga valida saa, mida ja kellele ehitada, kui vga valima hakkad, siis vid tegevuse hoopis lpetada. nneks on meil korduvtellijaid, see kib eratelli-ja, mitte riigi kohta. Riigihangetes kidavad reeglina meie thelepa-nu suured projektid. Pead olema suhteliselt efektiivne, et platsidel ei oleks asjatuid seisakuid. Sinna lheb palju raha ja judu ning n-nestumine eeldab tugevat projek-tijuhtimist, rkis Roben.

    Ettevtte tugevus on ikkagi inimestest lhtuv meie kogenud ttajad, kelle peale saame kind-lad olla. Teine thtis valdkond on projekti eelarvestajate meeskond, nemad suudavad teha pdevad hinnad. Arvutusi tehes tuleb ol-la eriti tpne ja arvestada pisias-jadega. Ehituses on kik objektid ksit, isegi korterite arenduses pole vimalik hte projekti mitu korda kasutada. Meil siin on rt-sepat.

    Valitud kaader otsustab kikUusi ttajaid kiakse piilumas krg- ja ametikoolidest. Eks pal-jud noored soovi tulla praktikat sooritama. Hiljem jlgib juba per-sonaliosakond, kui asjalik noor kooli lpetama hakkab, et tema-ga igel ajal hendust vetakse. Robeni snul jvad paljud noo-red tletulijad neile pikaks ajaks. Inimesi paelub, kui nad saavad osaleda erinevate suurobjektide valmimisel ning ehitada huvita-vaid ning keerukaid hooneid. Saa-dud tkogemused vimaldavad

    neil teha ettevttesisest karj-ri. nneks oleme riigina nii pal-ju arenenud, et ndalavahetu-sel enam objektil td ei tehta. Alati on olemas eraldi td, mis ei anna oodata vi mida tehak-se thtaja peale. 1990. aastatel oli see kll tavaline, et platsil kis t pidevalt, kommenteeris Ro-ben muutusi.

    seadused ja ehitusmaastik muutuvad pidevaltRoben tdes, et pidevalt lisandu-vad uued regulatsioonid ja seadu-sed vtavad ettevttelt aina roh-kem ressurssi. Kigi muutuste-ga tuleb pidevalt kursis olla, prae-gu tundub, et kige keerulisem on hiljuti vastu vetud planeeri-misseadus. Muret teeb, et ehitus-planeeringu menetlemine kestab 1213 aastat, sest kikvimalikud sihtgrupid saavad projekte peata-da ja pidurdada. Ei tasu ra unus-tada, et projektid vananevad ka moraalselt, sest kasutatavad ma-terjalid vi tehnilised lahendused muutuvad, rkimata turumuu-tustest, selgitas Roben.

    Merko pab kinnisvara arendades parimate lahenduste saamiseks korraldada arhitektuu-rikonkursse. Tavaliselt oleme tei-nud kolmele-viiele arhitektile et-tepaneku joonistada eskiislahen-dusi. Seejrel majasisene komis-jon valib saabunud tde ja la-henduste phjal parima, nii saab vitja t endale ja teistele oleme tle kulunud aja kompenseeri-nud. Usaldame oma inimeste va-likuid, sest elamuehitusdivisjon tegutseb 2001. aastast ja meil on suur kompetents tekkinud. Tea-me juba, mida klient tahab, t-les Roben.

    Merko rimudeliga kib kok-ku aktiivne sponsortegevus, mil-lest ldsust suurelt ei informee-rita, pigem jlgitakse siin tagasi-hoidlikku joont. Vestluses ti Ro-ben vlja ettevtte prioriteedid, milleks on rahva tervis, tippsport, kultuur ja haridus. Meie suurim projekt on kaasalmine tervise-radade projektis, mis pdis siht-asutuse SA Eesti Terviserajad loo-misega. Oleme rajanud le Eesti terviseradade vrgustikku ja in-vesteerinud sinna kmneid mil-joneid eurosid. Vaatame seda pi-gem kui meie panust hiskonda.

    Meie oma ttajad saavad ju neid-samu hvesid kasutada. Midagi tuleb endal tagasi ka anda. Ette-vtte tasandil on meile sdame-lhedane heategevusprojekt, kus meie ttajad koguvad raha, et toetada erilisi inimesi, kes on ht-ta jnud. Nii oleme niteks toe-tanud ratastooliga inimesele liiku-misvimaluste loomist. Kik need lood on olnud vga liigutavad.

    milline on unistuste ehitus?Lpetuseks uurisin Robenilt, mil-line on unistuste ehitus? Kus on olemas projekt, eelarve, kus pole vigu, on olemas tellija, kes teab, mida ta tahab ja ehitusprotses-sid on mistlikult planeeritud. Praegu juavad soojad jooni-

    sed otse ehitusplatsile. Eestis see nii tavaliselt kib, kui tellija hili-neb oma tdega, siis ega ehituse lppthtaeg edasi ei lhe, see jb samaks, snas Roben.

    Hiljutisi ettevttele omista-tud vrikaid auhindu kommen-teerides tles Roben, et vaatama-ta saadud tunnustusele hingavad konkurendid kvasti kuklasse. Ega me auhinna prast td ei tee. Meile endale on aasta ehita-ja aunimetus nendest veelgi ma-gusam. See ongi ehitussektoris kige olulisem tunnustus, jlgi-me alati, kes selle saab. Pean tle-ma, et ka konkurentidest on vga iged inimesed selle varasemalt plvinud ning suure tunnustu-sena vtame selle saamist isegi.

    Oleme ehitusturul kll ninud neid, kes prast ht-kaht projekti jvad vlgu alltvtjatele, tar-nijatele, riigile. Meile on vetud kohustuste titmine olnud kui omalaadne kvaliteedimrk meie tegevusele. Ehitaja igapevaelu on seotud ainult riskide vtmi-sega tled tna tellijale objekti ehitushinna, mida hakkad ehi-tama alles aasta hiljem, selgitas Roben. Phiksimus on, kuidas hinnastada tid, mida teostad 18 kuu prast. Ld tna hinna tel-lijaga lukku ega tea, millised on sisendhinnad aasta mdudes.

    Robeni snul on ettevtte p-rusmaaks suuremad ehituspro-jektid. Viksemates hangetes osa-levad paljud ja hinnad on viidud vga alla. Suurehitustes osalemi-ne ongi meie leib. Samas on selles segmendis ettearvamatus suur. Niteks perioodil 20082009 te-gid ehitusturul hinnad lbi suu-re languse, aga 2010. aastal jlle tusid lhikese aja jooksul mrga-tavalt. See oli minemajalutami-se periood, kus ehitusettevtted loobusid juba slmitud lepingu-test. Merko suutis tita oma ko-hustusi vaatamata tugevale kah-jumile, mida ettevtte 2011. aas-tal teenis. See oli ka ainuke kah-jumiga, 14,1 miljonit eurot, aasta, selgitas Roben.

    Samasse aega ji nn sinise ktte perioodi lpp, kus ehitus-ettevtted ei tohtinud enam eri-mrgistusega odavama aktsiisiga diiselktust kasutada. Valitsus-ringkonnad vitsid toona, et et-tevte peaks ngema ette kiki riske, isegi maksupoliitika muu-tumist. Lpuks saadi mingis osas riigilt ktusekulude kompensat-siooni, kuid teadmine, et peat-vtjana pead kike riske ise kand-ma, sai tugeva kinnituse. Ehi-tushinnad tehakse sageli puh-talt eskiisi pealt ja eldakse, mis t maksab. Hiljem lisaraha k-simata, mis on suur vljakutse see on meie leib ja tugevus. Ni-

    juuli laanemetsteemalehe toimetaja

    merko saadud tunnustused

    Konkurentsivimelisim suurettevte 2015

    Konkurentsivimelisim ehitusettevte 2015

    Eesti parim kinnisvaraarendaja 2015

    Aasta ettevte 2015 nominent

    tled tna tellijale objekti ehitushinna,

    mida hakkad ehitama alles aasta hiljem.

    Phiksimus on, kuidas hinnastada tid, mida teostad 18 kuu prast.

    eHitus

    Tiit Robeni snul on ettevtte tugevus inimestest lhtuv, et oleks meeskonnas kogenud ttajaid, kelle peale saab juht kindel olla. Ni-teks eelarvestuse osakond annab hinna nii tpselt, et ka 18 kuud hiljem objekti ehitades ei vea nende arvutused alt. Foto: Merko

  • 4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 9. detsember 2015

    lava, mis on valgustatud ning ku-jundatud nii, et iga linlane tun-neks end nitlejana.

    Pikliku kujuga ala on jagatud saarteks mitme erineva tegevu-se vahel. Iga tegevus on kaetud struktuuriga, mis katab katuse-na platsi ja kannab proektoreid, mis pilkupdvalt valgustavad seal toimuvat tegevust. Tegevus-teks sobivad vlilava, uisuvljak ja muu pilku haarav ning huvi pakkuv tegevus.

    Valgustuse tark ssteem vi-maldab ka teatavat valgusmn-gu ja interaktiivsust. Niteks lu-bavad programmeeritult muu-tuvad valgusolud lastel liikuvat proektorivihku taga ajada vi ajab valgusvihk hoopis taga lii-kumist ennast. Lisaks vimaldab huline katusestruktuur kinnita-da nendele kskik milliseid de-koratsioone, mis vivad pargi il-met tundmatuseni muuta. Sel-list mngulist valgusevljakut, mis toimib just pimedas, on Tal-linnasse tarvis pikkadeks sgis- ning talvehtuteks.

    Arhitekt Must on vljameldud tegelas-kuju. Pseudonmi taga tegutsevad noo-red arhitektid Ott Alver, Alvin Jrving, Mari Rass, Kaidi Pder, Mrten Peterson.

    PAnEME ELAMA. Tallinna ks enim kasutatud liikumisala kulgeb mda thjana seisvat Teatri vljaku serva. Linn ja inimesed vajaksid seda ruumi endale, et leida pikkadeks sgis- ja talvehtuteks valguse ning elurmu nautimise paika.

    Teatraalne Teatri vljak

    bussi vi liiguvad bussipeatuste ja Solarise keskuse vahet. Kohal on seega suur, ent kasutamata potentsiaal olla inimsbralik lin-naruumi osa, mis leiab palju ka-sutust. Ala elavdamisest lika-vad kasu ka mberkaudsed ri-pinnad.

    Teatri vljaku teeb eriliseks asjaolu, et kski vljakut mb-ritsev hoone ei ole eluhoone. Seetttu talub Teatri vljak pal-ju tugevamaid helisid ja valgust. Thja muruvljaku asemel so-bib Teatri vljakule valgustatud linnalik park. Estonia teatri l-hedus ja Teatri vljaku nimi ise nuavad lavaprast pidulikkust ja eksponeeritud tegevusi. See viks olla teline teatrivljak, v-liteater vi teatri vli. Hiiglaslik

    Iga haljasala ei ole veel hea ava-lik ruum. Linn ei vaja thjalt seisvaid muruplatse, vaid hs-ti toimivaid parke ja vljakuid, mis linnaelu elavdaks. Pargid ja platsid linnades vajavad eri-nevaid identiteete, et linlasel oleks phjust neid kiki klas-tada. Raekoja plats Tallinnas on keskaegne linnasda, Vabadu-se vljak aga riiklik esindusvl-jak. Teatri vljak peaks pakku-ma midagi neile lisaks, niteks olema vastavalt mberkaudse-tele hoonetele meelelahutusli-ku iseloomuga.

    Estonia teatri ja Rvala puiestee vaheline haljasala, nn Teatri vljak rajati aastatel 19471950. Planeerimiskava jrgi pidi rajatama mastaapne kultuurikes-kus ja grupp hiskondlikke hoo-neid ning nende vahele korrap-rane haljasala. Ulatuslikust ehi-tusest valmisid vaid mned hoo-ned, millest kik pole tnaseni silinud. Haljasalad on aga alles siiani. Paraku on esinduslikust esplanaadist olemas vaid lekas-vanud puud, madalad tuhkpuu-hekid ja kasutuseta seisev muru-plats. Tsentraalne asukoht vajab kindlasti enamat.

    Arvestades, et Teatri vljaku rsed autoteed on praeguseks hetkeks hissidukite prioritee-di rakendamise tttu tavasi-dukitele suletud, tuleb haljasala omakorda uuesti mber mtes-tada. Liiklust on seal pigem vhe, kuid inimesi liigub palju, enamik neist ootavad tee krval seistes

    eluruum

    arHitektmust

    Hljatud muljet rhutavad lekasvanud puud, madalad tuhkpuuhekidja kasutuseta seisev muruplats. Pilkupdev asupaik vajaks kindlasti midagi muud. Foto: arhitekt Must

    Estonia teatri lhedus ja Teatri vljaku nimi ise nuavad lavaprast pidulikkust ja eksponeeritud tegevusi.

  • postimees, 9. detsember 2015 kinnisvara ja ehitus || 5

    Phajrve biokatlamaja valiti aasta puitehitiseksPhajrve biokatlamaja prjati tnavu aasta puitehitis 2015 vitjaks. 13. korda toimunud aasta puitehitise vistluse rii hinnangul titis vidut kige enam vistluse eesmrki ehi-tises on kasutatud puitu parimal vimalikul viisil nii konstrukt-sioonis, vlis- kui ka siseviimist-luses. Vhem thtis pole, et aasta puitehitise vitja on kesk-konnasbralik hoone, mis too-dab taastuvenergiat.

    Aasta puitehitise projektijuht Anni Martin rkis, et rii hin-das Phajrve biokatlamaja pu-hul sobitumist mbritsevasse looduskeskkonda ning puidu

    keskset kasutamist nii konst-ruktsioonis kui vlisviimistlu-ses. Tootmishoonete ehituses ei ole puidu kasutamine, eriti konstruktsioonis, kuigi tavap-rane. Biokatlamaja puhul on se-da tehtud ja tulemus on arhitek-tuurselt pnev. Funktsiooni teadmata viks arvata, et tege-mist on seminarihalli, nituse-saali, ujula vi klubihoonega, kirjeldas ta.

    rii jaoks sai Martini snul otsustavaks, et funktsioonilt utilitaarne hoone, mida vinuks lahendada tpse plekk-kasti-na, on lahendatud terviklikult, professionaalselt ja loodusega

    arvestavalt. Vheoluline pole ka asjaolu, et liimpuidust konst-ruktsiooni on maksimaalselt eksponeeritud ning puidukasu-tus on nhtav ja tajutav nii konstruktsioonis kui viimistlu-ses, lisas Martin.

    Phajrve biokatlamaja arhi-tektuurse lahenduse ttas vl-ja O Alver Arhitektid. Biokatla-maja ehitas Vilcon Ehitus ning tellijaks oli Phajrve puhke-keskus.

    Phajrve biokatlamaja arhi-tekt Andres Alver snas auhin-da vastu vttes, et kuigi vit on ootamatu, on niisugust auhinda saada lihtne. Peab olema lbi-

    ngelik tellija, kes ei karda, hs-ti kuivatatud puu ja korralik ehi-taja, tnas Alver.

    Tnavu esitati aasta puitehi-tise vistlusele rekordiliselt 55 objekti. Lisaks peaauhinnale anti le seitse eriauhinda.

    Peaauhinda rahastab Eesti Kultuurkapital. Aasta puitehitise riisse kuulusid Eesti Arhitek-tide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite hingu, Eesti Ehi-tusinseneride Liidu, Riigi Kinnis-vara AS, Eesti Metsa- ja Puidu-tstuse Liidu esindajad ning 2014. aasta puitehitise vistluse peaauhinna vitja. juuli laanemets Foto: Martin siplane

    Foto: Martin siplane

    Fotod: alver arhitektid

  • 6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 9. detsember 2015

    ku veega. See vib olla nii sade-mevesi, aluspinnast imenduv ka-pillaarvesi vi mingil muul moel tekkinud ja plaadiga kokkupuu-tes olev vesi. Taolistel puhkudel imendub kipsplaati kiiresti suures koguses vett, mis sealt aeglaselt hakkab vlja kuivama. Hallitus-seente kolooniate teke kipsplaadi pinnale on nendel puhkudel vl-timatu. Sellest tulenevalt soovita-me kasutada kipsplaati ainult ma-dala keskmise suhtelise huniis-kusega piirkondades ning vlti-da kipsplaadi kokkupuudet veega. Kipsplaadi kattematerjal sisaldab muuhulgas tselluloosi, mis koos kipsplaadi mrgumisega on heaks kasvupinnaks Eesti he inimes-te tervisele ohtlikumale hallitus-seenele Stachybotrys chartarum. Tselluloosi leidub ka ehituspuidus ning puit on lbinisti orgaaniline materjal ja seetttu oleks justkui puidu pind hallitusseente aren-guks eriti soodne.

    Samas on aga puit poorne ja hgroskoopne materjal ning ju-huslikult puidu pinnale sattunud vesi imendub kiiresti. Ttlema-ta puidu hgroskoopsus takistab vee kondenseerumist puidu pin-nal ning seetttu ei saa hallitus-seened pinnal areneda enne, kui puidu rakuseinad ning poorid on veest kllastunud ja materja-li niiskusesisaldus letab 35 prot-senti. Selline niiskusesisaldus on vrskel kuivatamata puidul vi kuivatatud puidul, mis on olnud veega otseses kokkupuutes.

    Vrvitud, lakitud, litatud vi muude pinnakattevahendite-ga tdeldud puit toimib aga eri-nevalt. Seal saavad hallitusseen-te kasvu mravateks teguriteks pinnakattevahendi omadused. Kige rohkem on probleeme ol-nud litatud puiduga, kuna li, millele pole lisatud fungitsiidseid aineid, on heaks substraadiks hal-litusseentele.

    Erinevatel ehitusmaterjali-del kasvavad erinevad seened, kui kiki tingimusi hallitusseen-te arenguks pole, siis seened ei arene. Nad on alati seotud mater-jalidega, millel kasvavad (subst-raadid) vi mis paiknevad nende levikukeskkonnas. Hallitussee-ned on vlishus ning ka ruumi-de hus alati olemas, ksimus on ainult liikides ja kogustes.

    Chaetomium sp., Phia-lophora sp., Fusarium sp.

    ja aktinomtseedid. Mit-med neist on niiskuse indikaa-

    torid, kuid nende hulgas leidub ka tugevaid allergeene, mko-toksiinide tootjaid ja teisi inimes-tele vaegusi phjustavaid liike.

    Lisaks liikidele on teiseks oluliseks nitajaks hallitusseen-te hulk hes kuupmeetris ruu-mihus. Hallitusseente hulka hus mdetakse PM/m koh-ta, mis thendab pesa moodus-tavat hikut hes kuupmeetris hus. Kahjuks pole Eestis veel fikseeritud, millised on lubatud kogused ruumihus. Soomes on suurimad lubatud kogused suve-perioodil 1000 PM/m ja talve-perioodil 500 PM/m. Viimastel aastatel on Soome teadlased tei-nud hulgaliselt uuringuid ning on lubatud koguseid oluliselt vhen-damas suveperioodil 500 PM/m ja talveperioodil (klmunud maapinna tingimustes) isegi 100 PM/m. Need kontsentratsioo-nid on testi vga madalad ning arvestades Eesti ruumide mt-misi peaks meie normid tulema nende nitajate vahepeale.

    Kui vaadelda Eesti sisekesk-konda ruumide kasutusotstarbe jrgi, siis on kige problemaatili-semad loomulikult keldriruumid, kus hallitusseente hulgad psivad kordades krgemad teistest koh-tadest. Keldrile jrgnevad korido-rid ja tootmisruumid ning rm on tdeda, et kige viksemad kontsentratsioonid on lastetuba-des ja lasteaiaruumides (Joonis 3). Enamasti jb hallitusseente hulk ruumihus viksemaks kui vlishus ning seda vikski lu-geda normaalseks. Kui siseruu-mides on kontsentratsioonid v-lishust suuremad, siis on prob-leem ilmne ning tuleb hakata ot-sima phjuseid. Otstarbekas on uuringutesse kaasata lisaks m-koloogidele ka ehitusinsener, sest enamasti on hallitusseente suur-te kontsentratsioonide phjuseks ehitustehnilised probleemid. Il-ma phjust likvideerimata pole aga vimalik hallitusseente hul-ka hus kestvalt vhendada. Tr-jekemikaalid mjuvad vga lhi-ajaliselt, paari ndala jooksul p-rast keemilist ttlust vivad ko-looniad (hallitus) juba taastekki-

    millal algab probleem? Philiselt satuvad hallitusseened ja nende toodetud mkotoksiinid inimese organismi kolmel viisil: smisel koos toitainetega, hu hingamise teel ning naha ja li-maskestade kaudu. hu kaudu organismi sattuvate hallitusseen-te hulk on viksem kui sisses-dud hallitusosakeste hulk. Esi-mest on palju raskem kontrollida, sest hallitusseened on oma ole-muselt silmaga nhtamatud mik-roseened ning nende hulka hus on keeruline leida. Naha ja limas-kestade kaudu organismi sattu-nud hallitusseente hulk on aga kige viksem, selle vltimiseks tuleks end regulaarselt pesta.

    LevikMeie ruumihus on kige levi-num hallitusseente perekond Pe-nicillium ehk Pintselhallik. Sel-le perekonna esindajaid on 29% kikidest hus leitud hallitus-seentest. Samas on just selle pe-rekonna liigid inimestele kige ohutumad.

    Stachybotrys sp. liike on meie ruumihus ainult 0,55% juhtudest, kuid selle perekonna liigid on mkotoksiine tootvad ja nimetatud hallitusseen teki-tab palju enam probleeme vaa-tamata viksesele esinemissa-gedusele.

    Vlishus on jaotus pisut erinev sisehust. Lhtuvalt lii-kidest on teadlased mratlenud indikaatorliigid ruumihus, mil-le leidumisel tasub muret tunda ning otsida nende levikuphju-seid. Indikaatorliikideks ja pere-kondadeks on Stachybotrys sp., Trichoderma sp., Aspergillus ver-sicolor, Aspergillus fumigatus, As-pergillus flavus, Aspergillus niger, Cladosporium cladosporoides,

    toimetaja: Juuli Laanemets, [email protected], tel 666 2194Keeletoimetaja: Triin Ploom, [email protected]: Kristiina Sillandi, [email protected]

    Kinnisvara- ja ehitusreklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, [email protected], tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, [email protected], tel 739 0391

    Vljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, 10145 Tallinn trkk: AS Kroonpress

    da ning kontsentratsioonid hus on jlle krged.

    Hallitusseente areng on ena-masti seotud ka hoonetes kasu-tatud ehitusmaterjalidega. Alus-tame mineraalvillast, mille hu-lbilaskvus on suur ning niiske hk tungib kiiresti villa sisse. Sel-le takistamiseks tuleb mineraal-villa sisekljele paigaldada auru-tke, mis takistab huniiskuse le-vimist. Mineraalvillas ei leita hal-litusseente kolooniaid kuigi sage-li, sest need vajavad arenguks ka toitaineid, milleks on orgaaniline aine. Mineraalvill, nagu nimetus-ki tleb, on mineraalse pritolu-ga ning selle orgaaniliste ainete sisaldus on vga vike. Seetttu on uues mineraalvillas hallitus-seente kolooniate tekkevimalus minimaalne, kuid aastatega ko-looniate vimalus suureneb, sest villas ladestuvad hus lenduvad orgaanilised hendid ning tolmu-osakesed.

    Teine levinud ehitusmater-jal on kipsplaat. Kui mineraalvil-las oli orgaaniliste ainete osakaal vike, siis kipsplaadis kasutatak-se kartongi he philise koostis-osana. Kipsplaadi puhul on phi-liselt vajalik jrgida niiskuse tasa-kaalu. Kuna kips ja kartong m-lemad on hgroskoopsed mater-jalid, siis tasakaalustub kipsplaadi niiskusesisaldus vastavalt mbrit-sevale keskkonnale. Kestvalt suu-re huniiskusega (Rh le 70%) keskkonnas paikneva kipsplaa-di kartongi niiskusesisaldus vib tusta le hallitusseente koloonia-te tekkeks vajaliku niiskusesisal-duse. Eriti ohtlik on olukord siis, kui kipsplaadid puutuvad kok-

    Kuidas hinnata hu kaudu organismisattuvate hallitusseente hulka ja liike?

    Teadlased on vlja ttanud impaktorseadmed, millega pumbatakse mdetud hulk hku lbi seadme, hus olevad hallitusseente eosed ja osakesed satuvad selle kigus seadmesse paigutatud Petri tassi-dele, kus on juba eelnevalt paigaldatud hallitusseente kasvuks sobi-lik sde. Seadmete kasutamine on standardiseeritud (EVS-ISO 16000-17) ning saadud tulemused on vrreldavad ning objektiivsed. Meetodi philiseks puuduseks on hus leiduvate hallitusseente hul-ga pidev muutus seoses inimeste liikumisega, ventilatsiooniga, ko-duloomade- ja taimedega ning paljude muude teguritega.

    Seetttu on vajalik tulemuste anals kogemustega spetsialistide poolt ning vajadusel tuleb huproove vtta korduvalt erinevatel kel-laaegadel ja ndalapevadel. Lisaks on vajalik mta kontrollitavate ruumide muid parameetreid hu suhtelist niiskust, temperatuuri ja mrata teised sisekeskkonna tingimused.

    SALAKAVAL nAAbEr. kossteemi lahutamatu osana leidub hallitusseeni kikjal, isegi inimese nahal ja riietel. Hallitusseente rolliks on elutu orgaanilise aine lagundamine, ilma nendeta oleks aineringlus looduses vimatu. Samas vivad hallitusseened tekitada inimestele terviseprobleeme, alates khast-nohust ja lpetades sisemiste verejooksudega.

    Eriti ohtlik on olukord siis, kui kipsplaadid puutuvad kokku veega. See vib olla nii sademevesi, aluspinnast imenduv kapillaarvesi vi mingil muul moel tekkinud ja plaadiga kokkupuutes olev vesi.

    Joonis 3. Hallitusseente kogused hus ruumide likes.

    Joonis 1. Hallitusseente jaotus perekonniti sisehus.

    Joonis 2. Hallitusseente jaotus perekonniti vlishus.

    kalle Piltehitusinsener ja TT doktorant

    tervis

    Hallitus millal algab probleem?

  • SALAKAVAL nAAbEr. kossteemi lahutamatu osana leidub hallitusseeni kikjal, isegi inimese nahal ja riietel. Hallitusseente rolliks on elutu orgaanilise aine lagundamine, ilma nendeta oleks aineringlus looduses vimatu. Samas vivad hallitusseened tekitada inimestele terviseprobleeme, alates khast-nohust ja lpetades sisemiste verejooksudega.

    Hallitus millal algab probleem?