of 12/12
ERINUMBRI TEEMAD: Puit aitas ettevõttel tõusta parimaks. LK 2 Büroo korteris toob kraesse maksunõude. LK 3 Teistmoodi mõtlemine tõi auhinna. LK 8 Kindlustusleping ehitusel ei pruugi anda kaitset. LK 10 Indrek Allmann: Kui näen odavhankes sündinud ehitisi, hakkan mõtlema, kas me rohkem ei suudagi. Lk 4 11. NOVEMBER 2015 TEEMALEHT

Kinnisvara ja Ehitus november 2015

  • View
    238

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Text of Kinnisvara ja Ehitus november 2015

  • erinumbri teemad: Puit aitas ettevttel tusta parimaks. LK 2 Broo korteris toob kraesse maksunude. LK 3 Teistmoodi mtlemine ti auhinna. LK 8 Kindlustusleping ehitusel ei pruugi anda kaitset. LK 10

    indrek allmann:Kui nen odavhankes

    sndinud ehitisi, hakkan mtlema,

    kas me rohkem ei suudagi.

    Lk 4

    11. november 2015

    TeemALeHT

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 11. november 2015

    Leppik. Norras, kus puitmaja-de ehitamisel on pikk traditsioon, on Kodumaja olnud puitkarkas-sil toodetud korrusmajade ehita-misel teerajaja. Niisugune ehitus-viis, kus maja valmib ehitusplat-sist vga kaugel, sellisest lahendu-sest saame korrusmajade vtmes rkida viimased viisteist-kaks-kmmend aastat. Loogiline on, et ehitusnormid ja regulatsioonid arenevad pidevalt.

    Hind otsustabLeppik ti niteks Rootsi, kus puidust korrusmajade ehitamine oli varasemalt he protsendi juu-res, nd saab rkida juba km-nest protsendist ehitusmahust. Kui ettevtte 2008. aastal Taa-ni turule sisenes, ei tahtnud kee-gi puidust kortermajast midagi kuulda. Keerukaks tegi olukor-ra asjaolu, et isegi siis pidime re-gulatsioonidele vastama. Samas polnud korrusmaju taolises ma-hus varemalt ehitatud. Nii ni-teks veti Soomes alles 2011. aas-tal vastu regulatsioon, kus ld-se lubati ehitada puidust korrus-

    Ettevtte turundus- ja mgidi-rektori Andrus Leppiku snul on Kodumaja tootearendust suures-ti mjutanud sihtkohariikide re-gulatsioonid ja normid, kuid pal-juski on tulnud olla teenitaja.

    Ehitus on suuresti kohalik ri, meie pole need, kes lhevad sihtriikidesse ja tlevad, kuidas peab ehitama. Teeme enne selgeks sihtkohariigi ehitustavad ja kui-das ollakse harjunud ehitama see on A ja O. Lisaks on thtis ehitada efektiivselt ja kvaliteetsel moel. Meie sihtturud on Phja-maad Norra, Rootsi, Soome, Taa-ni viks arvata, et neil on sar-nased normid ja tavad nagu meil, aga ei ole. Riigiti on erinevad tu-lepsivus- ja mrapidavus ning energiathususe nuded, tdes

    teerajaja. Puitmaju ehitav Kodumaja AS ettevttegrupp plvis oktoobris maineka Aasta ettevte 2015 tiitli, mille andsid le EAS, Eesti Kaubandus-Tstuskoda ja Tandjate Keskliit. Kodumaja sai vistlusel ka teises kategoorias auhinna parim eksportr 2015.

    juuli laanemetsteemalehe toimetaja

    Toimetaja: Juuli Laanemets, [email protected], tel 666 2194Keeletoimetaja: Triin Ploom, [email protected]: Kristiina Sillandi, [email protected]

    Kinnisvara- ja ehitusreklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, [email protected], tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, [email protected], tel 739 0391

    maju. Kui sihtkohariik on meile huvipakkuv, siis on kogu jrgnev seaduste kadalipp jrjekordne si-send tootearenduseks, selgitas Leppik ettevtte tegevussuundi ja valikuid.

    Ehitusel rgib puidu eelis-tamise kasuks inimeste kasvav keskkonnateadlikkus, hinnatak-se head elukeskkonda ja loodusli-ke ehitusmaterjale. Leppiku snul on Norra kogemused kinnitanud, et puidust maja ehitamine ei an-na vimalust kallimat hinda k-sida. Tore, et sa puidust ehitad, aga lppkokkuvttes on valikute tegemisel hind kige thtsam, tles Leppik. Miks on Eestis tstuslikul tasemel puitmajade ehitus kngu jnud? Pigem kal-dun arvama, et jrsku on Eestis jrjepidevus kadunud. Teadmi-ne, kuidas puidust maju ehitada, on kadunud vi kngunud. Ma ei tea, kui palju tna pannakse rhku ametikoolides puidust ma-jade ehitamise petamisele. Ni-teks Norras paarkmmend aas-tat tagasi petati ehitusinsene-ridele marginaalsel tundide ar-vul puidust ehitamist. Kordades rohkem saadakse infot betooni kohta. Siin mngivad rolli ka ta-vad, kuidas on harjumused kuju-nenud usun, et meid mjutab vahepealne 50 aastat, kus puidu-traditsioonid jid tahaplaanile.

    oskus ja teave mrabPuitmajade ehitamisel mngib rolli maksimaalne tehaseline val-midus. Niteks ehitusplatsil po-le mistlik puitmaju ehitada. Puit on vga hea materjal, sellest saab ehitada mastaapseid rajatisi, aga ta on kllaltki kapriisne. Pead tpselt teadma, kuidas ja miks teed, milli-seid tehnoloogiaid kasutada. Hea on tegutseda kontrollitud kliimas, kus kik on puhas ja kuiv. See m-

    jutab otseselt ehituse kvaliteeti, millistes tingimustes ttada, sel-gitas Leppik. Kui rgime tehases tootmisest ja hiljem ehitamisest, siis on meil olemas erinevaid teh-noloogiaid, mida Eestis juba ka-sutatakse. Niteks ruumilised 3D-elemendid puitkarkassil, neidsa-mu elemente saab toota massiiv-puidust, kus kandev konstrukt-sioon on lbinisti puidust CLT (ristkihtliimpuit). Selliste ruumi-liste elementide tootmisel saab saavutada maksimaalse tehaseli-se valmiduse. Tasaelemente saab ka tehases valmis ehitada ja too-ta liimpuidust elemente. Liimpui-du kasutamise eeliseks on vime taluda suuri koormuseid, samas on liimpuit ngus toode. Ilmsel-gelt on tegu keskkonnasbraliku ja kohaliku tootega.

    millal viks eestisse ehitada bergeni korrusmaja teisiku?Leppik selgitas, et ehitusregulat-sioonid ei piira sellise maja ehi-tamist. Kll vtab aega, et meie ametkonnad aktsepteeriksid kor-rusmaja kerkimist Eestisse, jua-me uuesti sinna, et loevad tavad ja harjumused. Niteks Pste-amet areneb kiiresti ja looda-me, et hel peval ollakse valmis aktsepteerima niisuguseid ehiti-si. Loodame, et hel peval saab-ki taolist maja Eestis teha. Kind-lasti kerkib ksimus: kes on aren-daja, milline on meil puitkorter-maja hind ja kes lppkokkuvttes on ostja? arutles Leppik. See on tnamatu prognoos ja ma ei oska vastata. Lppkokkuvttes peaks meie tegevus andma Eestis ehita-jatele indu juurde. Selleks, et asi nnestuks, peab olema soodne pinnas ja oskus asju teha kvali-teet peab olema. Tna veel Eestis seda tit valmidust pole, aga me liigume sinnapoole.

    puit

    Puitmajade ehitus ti edu

    5-korruseline maja Bodo linnas, kus ettevte Norra teekonda alustas. Foto: Kodumaja aS

    Bergenis valmiv maailma krgeim 14. korruseline puitmaja, kuhu elanikud juba juludeks sisse saavad kolida. Foto: Kodumaja aS

    Puit on kapriisne materjal ja parima tulemuse annab kontrollitud keskkonnas ehitamine. Kodumaja AS tehases pannakse kokku jrjekordset seina. Fotod: marguS anSu

  • postimees, 11. november 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

    hul rendisummalt tasuda riigile kibemaks, kuid ometi puudub kummalgi ettevtjal igus kor-teriga seonduv sisendkibemaks maha arvata esimesel korteri soetusmaksumuselt ning teisel rendisummalt.

    Tekib paratamatult ksimus, kas korter saab riruumina ka-sutuses olla vaid juhul, kui muu-detakse ra ka sihtotstarve? See-ga vaadatakse sisu ksnes siis, kui ka vorm seda kinnitab?

    Ettevtjal on keeruline kohe prast korteri soetamist maksuhaldurit veenda, et seda hakatakse kasutama ripinnana.

    Kliendile esitatud ksimused

    millele on maksuhaldur kontrollide raames thelepanu pranud hinda-maks, kas korteri soetusel on kibemaksu mahaarvamine igustatud vi mitte

    Misonkinnistusraamatustnhtuvsihtotstarve;Kasonhakatudsihtotstarvetmuutma;Kasehitisregistriandmetelontegemistelamuga;Mitmendalkorruselkorterasub;Kaskorterisonkginurk,saun,diivan/voodi,vann;Kaskorteronmberehitatudviisil,etselleselamineonvlistatud;Kaskorteriukseljamajaeesonrihingututvustavadinfosildid;Kuidasonkorteriosturahastatud(ntomanikulaen);Millesseisnebrihingumuutegevus.

    aLLIKaS: autor

    erISOODUStUS. Kontor kaksiktornides, lastehoid kesklinna kortermaja esimesel korrusel, kodukontor need on vaid mned nited, mis vivad kaasa tuua maksuhalduri soovimatu thelepanu.

    Korteri soetamine ripinnaks tekitab probleeme

    Kas sisu vi vorm?Maksuiguses peaks kehtima phimte, mille kohaselt toi-mub maksustamine sisu, mit-te vormi jrgi. Sisu tuvastami-sel vib aga tusetuda problee-me. Ei ole harvad juhtumid, kus maksumaksja ja maksuhalduri arusaam tehingu sisust kardi-naalselt erineb. Korter, mis et-tevtja hinnangul on sobilik ri-pinnaks ja mida ta sellena ka kasutab, vib maksuhalduri sil-mas olla eluruum.

    Veelgi enam, nib, et teatud juhtudel ei prata sisule ld-se thelepanu. Nii ei pea ameti-asutused oluliseks, kas korteri kasutada andmine toimub ri-lisel eesmrgil. Samuti ei peeta oluliseks, kuidas rentnik korte-rit kasutab.

    Toon nite olukorrast, kus et-tevtja ostab korteri ja soovib si-sendkibemaksu maha arvata. Ettevtja sisustab korteri riruu-midele sobilikult ning rendib sel-le ripinnana teisele ettevtja-le vlja. Teine ettevtja kasutab korterit oma kontorina ning saab rendiarve koos kibemaksuga. 2015. aasta alguses muudetud kibemaksuseaduse kommen-taaride kohaselt tuleb sellisel ju-

    sna tavaprane on olukord, kus ettevtja ostab oma rihingule korteri vrskelt valminud kor-termajas. Kui ettevtja kavatseb kasutada korterit oma ettevtlu-ses maksustatava kibe tarbeks niteks rentimine ripinnana, enda kontori sisseseadmine, ma-jutusteenuse osutamine peaks saama korteri seotusmaksumu-selt tasutud kibemaksu riigilt sisendkibemaksuna tagasi k-sida.

    Olgu rhutatud, et mak-sustatavat kivet ei teki olu-korras, kus korterit ritakse vlja rikorterina. Eluruumi vljarentimine on maksuvaba kive ning sellisel juhul pole si-sendkibemaksu mahaarvami-ne lubatud.

    Seega peaks sisendkibe-maksu mahaarvamise igus sl-tuma sellest, kuidas korterit ka-sutatakse.

    priit raudseppGlinkman, Alvin & Partnerid vandeadvokaat

    maKsud

    titmist kontrollida. Kontrolli-miseks on aega 60 + 60 peva.

    Seetttu satub maksuhaldur kortereid kontrollima olukorras, kus need vivad veel olla sisus-tamata. Paraku muudab see et-tevtja jaoks keeruliseks mak-suhalduri veenmise, et korterit hakatakse kasutama ripinna-na. Kindlasti mngib olulist rolli ka korteri sihtotstarve. Tihtipea-le jb maksumaksjal sisendki-bemaks tagasi saamata sltuma-ta sellest, et ta reaalselt kavatseb korterit kasutada maksustatava kibe tarbeks.

    muutuste tuuledMitmed vaidlused on judnud kohtusse. Veel justumata lahen-dites on kohus selgitanud, et ki-bemaksu tagastus peaks toimu-ma koheselt ning see ei peaks ootama jma korteri lpliku valmimise ning niteks mak-sustatava kibe tekkimise taha. Samuti on kohus selgitanud, et oluline on siiski sisu mrav ei saa olla sihtotstarve.

    Jb vaid oodata, kas lahen-did sellisel kujul ka justuvad. Seni peab aga arvestama krgen-datud thelepanu ning vimali-ku maksumramisega.

    Ostetud korter vib ettevttele kaasa tuua maksuameti teravdatud t-helepanu. Pahatihti vib kinnisvara ost vaatamata selgitusele pdida maksukohustusega. Foto: urmaS LuIK / Prnu PoStImEES

    Hindamine enne sisuOn sna tavaprane, et maksu-haldur alustab kibemaksu kont-rolli sna peatselt prast korteri soetamist. Phjuseks on kibe-maksudeklaratsiooni esitamise-ga tekkiv tagastuskohustus, mi-da maksuhaldur soovib enne

  • 4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 11. november 2015

    Meil pole riigistruktuuris tehiskeskkonna miste just tihti jutuks tulnud. Kui vaatame, mi-da Eesti seadusandja hindab, siis olulisem on muinsuskaitse, kesk-konnakaitse. Niteks on vima-lik ranna ehituskeeluala vhen-dada ainult ministri loaga. Ehi-tusseadus on taandunud ksnes ohutusseaduse tasemele. Seadu-ses pole reglementeeritud, milli-ne tehiskeskkond peab olema vi mida hea keskkonna saavutami-seks teha, selgitas Allmann ar-hitektuuri vaeslapse ossa jmist.

    Kuniks meil silivad mik-roomavalitsused, ei ne ma vi-malust, et nad suudavad vastava kompetentsusega kohti tita. Ole-me rkinud vhemalt seitse aas-tat Hollandi lahendusest, riigiar-hitekti ametikohast, kes koondab nuandva kogu mtted ja edastab erinevatele ministritele ja kohali-kele omavalitsustele. Ettepanek on olnud kahes koalitsioonikok-kuleppes, aga ikka ei saada aru, miks peab linn ilus olema. Vib tekitada omajagu kartust, et kee-gi tuleb meile nu andma, aga see vib olla ka hiskonna kpsuse ksimus. Kurioosumina paistab siinjuures ACE 2014 uuring, mis sedastab, et Eesti on ks kahest Euroopa riigist, kus omavalitsus-te ja riigi tasandil arhitekti kom-petents sisuliselt puudub.

    Allmann ti Rail Balticu ni-te, kus arhitektide nu ksiti ruu-milises planeerimises liiga hilja. Nd pdsime ise preventiiv-selt korraldada Tallinn-Helsingi tunneli ideed kontrolliva ttoa.

    Allmanni snul peab linnaar-hitekt lhtuma investorite soo-vist, avaliku arvamuse ootusest ja suutma silmas pidada suure-mat tulevikupilti. Taoline kolme suure vaala jlgimine vib viia ka vastuoludeni, kuid pigem petab arhitektile lbirkimise oskust, et juda erinevate sihtgruppide-ni. Riigi tellimuse kvaliteet on paremaks linud. Niteks Riigi Kinnisvaraga on arhitektide liidul koost hakanud sujuma. Oleme avatud ka teistele. Tean, et kesk-konnal on vime mjutada ini-mest, odavhankest sndinud ehi-tisi nhes hakkad mtlema, kas me rohkem ei suuda. Valminud on selgelt liiga palju jama. Hilju-tine Harku valla Muraste koo-li lahendus pani pead vanguta-ma, aga niteid on teisigi: Maar-ja kooli laiendus, Jhvi politsei pstehoone, Kaagvere kooli es-kiis. Riigigmnaasiumide rajami-ne on poole peal, varsti stardib Haridusministeerium phikoo-lide programmiga. Kuskil viks olla ks alapunkt, kus rgitak-se keskkonnast, mis viks koolis olla, tundub, et mujal on lbi saa-nud paindumatu lahendus: klass, klass, pime koridor, kirjeldas All-mann ebannestunud lahendusi. Kui riik paneb kuhugi meie ra-ha, siis peaks tekkima keskkond, mis oleks kvaliteetne. Me pole va-rasemalt pidanud seda oluliseks. Ei usu, et ksimus on rahas, in-novaatilisus ja nutikad lahendu-sed ei thenda automaatselt roh-kem raha kulutamist vljamt-lemisele vib enam raha kuluda, kuid ehitis tervikuna ei pea sel-lest kallimaks minema.

    Niteks tunnelisuu viimine Viim-sisse vib olla geoloogiliselt hs-ti phjendatud, aga viia riburada pidi inimesed Viimsisse ei limi kuidagi Tallinnat Helsingiga. Suur eesmrk vib jda titmata.

    Linnaarhitekti tasandilt peab olema peegeldus riiklikule tasan-dile. Kui seal on vaakum, siis on ka allpool vaakum. Hsti on lin-nas ttanud lahendus, kus arhi-tekt tegutseb abilinnapea tasan-dil. Tna on abilinnapea amet po-litiseerunud ja pigem nen, et arhi-tekt viks olla otsene alluv abilin-napeale, et seal ei oleks enam va-helemusi. Nii saab arhitekt reaal-selt midagi ra teha, kneles All-mann. Teine ksimus, mida ole-me arutanud, et linnaarhitekt ei tohi kaotada sidet reaalse eluga ei tohiks eemale jda reaalsest ar-hitektitst. Hea tava on, et val-laarhitekt, kes on praktikas ttav, oma valda ei projekteeri.

    Linnaarhitektidega rkides on vlja pakutud, et isegi pev n-dalas, kus nad saaksid tegeleda enesetiendamise vi projekteeri-misega, hoiaks neid rohkem kur-sis tegeliku eluga ja nad ei muu-tuks ametnikuks. Kui arhitekt on ks ehitusosakonna ttaja, siis ei muutu midagi, raske on sel-lelt positsioonilt midagi muuta, tles Allmann. Komistuskiviks on veel jrjepidevuse teema, kui vahetub kohalik vim, siis on pa-hatihti esimesteks sammudeks varasemalt tehtud ruumiliste otsuste le vaatamine. Niteks, kui eelmine valitsus otsustas al-lee linnas korda teha, siis nd deklareeritakse: Seda rumalat otsust me ellu ei vii. Sellisel ju-hul peab olema arhitektil nii palju sirget selga, et elda: Ei, selle ot-suse eest vastutan mina, siin on lhtutud linnaruumi hvangust. Poliitilise kultuuri ksimus paneb arhitekti tihti vga raskesse olu-korda, kus otsused ei snni pro-fessionaalsetel kaalutlustel, vaid teistsugustel phjustel.

    arhiteKtuur

    Kaagvere uus erikool ja ehitatavad peremajad on oma lakoonilisuses lausa hirmutavad. Foto: marguS anSu

    Viimsi kooli aatrium on pilkupdev juba trepilt. Foto: marIna PuShKar

    OtSUStUSIgUS. Tnasel peval on mitmed linnad Eestis ilma peaarhitektita. Eesti Arhitektide Liidu presidendi Indrek Allmanni snul ei saa ainuksi palk olla takistuseks. Pigem on phjuseks positsioon, kuhu arhitekt omavalitsuses paigutub, kas tal on vimalik oma positsioonilt midagi korda saata vi mitte.

    Arhitekt mjutab lbi keskkonnajuuli laanemetsteemalehe toimetaja

    Kui vahetub kohalik vim, siis on esimesteks sammudeks varasemalt

    tehtud ruumiliste otsuste le vaatamine.

    Kaugkttetorud vimendavad niigi nukrat fassaadi. Renoveeritud Keila noortekeskus. Foto: SIrKEL&maLL

    Muraste kooli vline lahendus pani Indrek Allmanni pead vangutama. Foto: IndrEK aLLmann

  • postimees, 11. november 2015 kinnisvara ja ehitus || 5

  • 6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 11. november 2015

    Kinnisvaramja peab teadma, mis on mdava vara juriidiline staatus, omanik peab suutma po-tentsiaalsele ostjale kohe esime-sel kohtumisel selgitada objektiga seonduvat, sellel lasuvaid ostjale leminevaid kohustusi vi muid olulisi nansse.

    Kinnistusraamat on kohtu juures peetav juriidiline register kinnisasjade ja nendega seotud asjaiguste kohta. Iga kinnistu kohta avatakse kinnistusregistris eraldi registriosa ja antakse eral-di number, kuhu tehakse kanded selle kinnistu kohta.

    Kinnistu on: kinnisasi(maatkk); korteriomand; hoonestusigus; korterihoonestusigus.

    Omanik saab portaali www.eesti.ee kaudu endale kuuluva kinnistusraamatu vljavtte ta-suta. Kinnisvaramjal on mist-lik see vljavte vtta, siis on seda maaklerile vi ostjale hea andme-te kinnitamiseks nidata.

    Kinnistusraamat on avalik. Igahel on igus tutvuda kinnis-tusraamatu andmetega ja saada sellest vljavtteid seaduses s-testatud korras.

    Kinnistusregistriosad on jao-tatud nelja jakku: Ijagukinnistukoosseis; IIjaguomanik; IIIjagukoormatisedjakit-

    sendused; IVjaguhpoteegid.

    Registriosa I jakku kantakse: kinnistu katastritunnus, sihtots-

    tarve, asukoht, pindala, andmed kinnistute hendamise ja jaga-mise, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eral-damine.

    Registriosa II jakku kantakse andmed omaniku, ja kui kinnistu on hises omandis, siis omanike kohta. Viimasel juhul mrgitak-se ka, kas kinnistu on his- vi kaasomandis, ning kaasomandi korral tuuakse kaasomanike osa-de suurus.

    Registriosa III jakku kantak-se kinnistut koormavad piiratud asjaigused (v.a hpoteek), kin-nisomandi kitsendused ja mrked nende kohta, kinnistu omaniku ksutusiguse kitsendused, sa-muti muud mrked omandi koh-ta ning andmed nende piirangute ja kitsenduste muutuste ja kustu-tamiste kohta. Registriosa IV jak-ku kantakse andmed hpoteegi-pidaja, hpoteegi summa ja nime-tatud kannete muudatuste ja kus-tumiste kohta.

    Iga kinnistusregistri kanne si-saldab kande teksti, kande tege-

    VetUD kOhUStUSeD. Sgisel ilmunud raamatus Kuidas ma kinnisvara? tuuakse vlja olulised nansid, mida potentsiaalne ostja kinnistusraamatu vahendusel teada saab.

    Kinnistusraamatust saab ostja vajaliku info

    mise kuupeva ja kande teinud isikute allkirja.

    Kinnistu omandisuhtedKanded omaniku vi omanike kohta tehakse kinnistusraama-tu II jakku. Kinnistusraamatus-se vib olla kantud ks isik vi mitu isikut. Kui kinnistusraama-tusse on kantud mitu omanik-ku, on tegemist hise omandiga ja kinnistu kuulub omanikele kas: kaasomandialusel; hisomandialusel.

    Kaasomand on kahele vi enamale isikule heaegselt mt-telistes osades hises asjas kuu-luv omand. Kaasomandi puhul on kinnistusraamatusse kantud kaasomaniku mttelise osa suu-rus murdosana.

    Nii vivad elukaaslased omandada kinnisasja kaasoman-disse. Siin sltub kaasomaniku osa suurus hises asjas nende panusest. Niteks on elukaaslas-test Jri ja Mari omandanud maja kaasomandisse ja neile mlemale kuulub majast.

    hisomand on kahele vi enamale isikule heaegselt kind-laksmramata osades hises as-jas kuuluv omand. hisomani-keks vivad olla: abikaasad; prijad.

    Abikaasade korral sltub kinnistusraamatu kanne ajast, millal kanne tehti. Enne 2010. aastat kanti kinnistusraama-tusse omanikuna sisse tavali-selt vaid ks abikaasa, kes le-pingu slmis.

    Niteks Jri ja Mari olid abi-elus ja ostsid 2009. aastal korteri. Tehingut kis vormistamas Jri ksinda ja seetttu kanti kinnis-tusraamatusse omanikuna ainult Jri. Kuivrd Jri ja Mari olid va-ra omandamise ajal abielus, kuu-lub kinnisvara hisomandina J-rile ja Marile mlemale.

    Alates 2010. aastast kantak-se seaduslikud abikaasad kinnis-tusraamatusse omanikena hi-selt. Erand on juhul, kui abikaa-sad on valinud kas abiellumis-avaldusega vi abieluvaralepin-

    KinnisVara

    eVi hindpereRaid & Ko Kinnisvara- ja igusbroo jurist

    guga varasuhte liigiks hisvara asemel muu seadusega lubatud varasuhteliigi. Kui kinnistusraa-matusse on omanikena kantud mlemad abikaasad, on tegemist hisvaraga ja tehingu saavad nad teha vaid hiselt.

    Ka prijate kanded vivad kinnistusraamatus kajastu-da erinevalt. Enne 2009. aastat omandasid prijad prandva-ra kaasomandisse. Sellisel juhul saab iga prija enda osa prand-varast vabalt vrandada, teis-tel kaasomanikel tekib vaid os-tueesigus. Alates 2009. aastast kantakse prijad kinnistusraa-matusse hisomanikena ehk va-rahisusena.

    Niteks sai Jri prandusena korterist 1/3 osa. Kui see oleks toimunud niteks 2007. aastal, oleks tegemist kaasomandiga. Seega oleks Jril vimalik iseseis-valt oma kaasomandi osa ma. Teistel kaasomanikel oleks vara ostueesigus.

    Kui primine oleks toimunud 2009. aastal vi hiljem, oleks te-

    gemist hisomandiga. See then-dab, et Jri saab korteri vranda-da teiste hisomanikega hiselt.

    Koormatised ja kitsendused Kinnistusraamatu registriosa III jakku kantakse koormatistena eelkige piiratud asjaigused ehk igused, mis annavad hel vi teisel viisil iguse vrale asja-le, hlmamata siiski omaniku-le kuuluvaid igusi. Kolmandate isikute kasuks kinnistule seatud piiratud asjaigused on: kasutusigusannavadi-

    gustatud isikule iguse kasu-tadavrastasja;

    omandamisigusannavadigustatud isikule teatud tin-gimustel iguse omandada asja omand vi muu igus samadel tingimustel, milles mjaostjagakokkuleppis;

    tagatisigusedfinantstaga-tise kokkulepe, millega ta-gatakse vlausaldaja nuded vlgnikuvastu;

    mrkedtagatakseomandilekandmise nuet.

    i jagu kinnistu

    koosseis

    iii jagu koormatised

    ja kitsendused

    iV jagu hpoteegid

    ii jagu omanik

    Kinnistu

    kinnisasi ehk

    maatkk

    hoonestus- igus

    korteriomandkorteri-

    hoonestus- igus

  • postimees, 11. november 2015 kinnisvara ja ehitus || 7

    VetUD kOhUStUSeD. Sgisel ilmunud raamatus Kuidas ma kinnisvara? tuuakse vlja olulised nansid, mida potentsiaalne ostja kinnistusraamatu vahendusel teada saab.

    Kinnistusraamatust saab ostja vajaliku info

    ServituudidVra asja kasutusigusteks on servituut ja hoonestusigus. Ser-vituudid jagunevad: reaalservituutideks; isiklikeksservituutideks.

    Toome niteks maatki, millele puudub juurdeps avalikult teelt. Avalikule teele juurdepsuks on naaberkinnistule seatud servituut. Juurdepsu vimaldav maatkk, millele servituut on seatud, on tee-niv kinnisasi. Juurdepsuta maa-tkk, mille kasuks servituut on seatud, on valitsev kinnisasi.

    Reaalservituudiks vib olla niteks: teeservituut,misannabkin-

    nistu omanikule iguse sita lbiteisekinnistu;

    veevtuservituut,misannabiguse kasutada vrast kin-nistutveevtukohana;

    vljavaateservituutviles-ehitusservituut.Selliseid servituudiliike vib

    olla erinevaid. Seadusega neile ammendavat loetelu antud ei ole.

    Reaalservituudi sisu mra-takse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole stestatud teisiti, see vib olla kas thtajaline vi thtajatu, sltuvalt selle seadmi-se kokkuleppest.

    Reaalservituut on kinnisas-jaga lahutamatult seotud igus ega lpe kinnisasja omandi le-minekuga. Reaalservituudi ole-masolu ei takista kinnisasja v-randamist, see vib omandajale olla ka kasulik koormatis.

    Kinnisvaramja peab arves-tama, kas kolmandatel isikutel on mdava vara kasutamiseks min-geid igusi. Kui jah, siis kas need igused muudavad kinnisvara vrtust koduostja silmis.

    Kui tegemist on kinnisvara vrtust alandavate teguritega, kas kinnisvaramjal on vima-lik neid igusi krvaldada.

    Piirangute teemat vib vaa-data ka teise klje pealt. Oletame, et kinnisvaraomanik omab maja, mille krundile pseb le naaber-kinnistu. Nd soovib majaoma-nik oma maja ma. Potentsiaal-se majaostja seisukohast vetu-

    na peaks hoonele vormistama-ta juurdepsu puudumine ole-ma ohumrk. Mis saab, kui ost-ja ostab maja ja lheb naabriga tlli? Mis siis, kui seni lbipsu vimaldanud naaber mb oma krundi inimesele, kes endisaeg-sest suulisest aumeeste kokkulep-pest ei taha kinni pidada?

    Potentsiaalse ostja jaoks t-hendavad niisugused stsenaa-riumid riski. See vhendab ostja valmidust tehingut slmida vi alandab vara vrtust ostja sil-mis. Seetttu tasub kinnisvara-mjal selletaolised vimalikud ohukohad krvaldada, et muu-ta vara potentsiaalsetele ostjate-le atraktiivsemaks.

    Isiklik servituut annab kind-lale isikule iguse kasutada v-rast asja kindlaksmratud ots-tarbel. Isiklik servituut on: kasutusvaldus; isiklikkasutusigus.

    Isik, kelle kasuks kasutusval-dus on seatud, on igustatud ka-sutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Sisuliselt on kasutus-valdus asjaiguslik rent, kuid eri-nevalt vlaiguslikust rendist on kinnistatud igus, mis garantee-rib maa kasutaja iguste psima jmise ka omandiiguse lemi-nekul. Siit tulenevalt vib sellise kasutusvalduse olemasolu saada takistuseks kinnisasja vranda-misel, kui kasutusvaldust ei ole vimalik lpetada.

    Isiklik kasutusigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on igus-tatud kinnisasja teatud viisil ka-sutama vi teostama kinnisasja suhtes teatud igust.

    Isiklik kasutusigus seatakse: fsiliseisikukasuks; juriidiliseisikukasuks.

    Kige enam vib kohata isik-likke kasutusigusi just juriidi-lisest isikust vrguomanike ka-suks, niteks O Jaotusvrgu, Tallinna Vee, Elioni, Starmani vi teiste taristuteenuste pakkujate kasuks. Selline kasutusigus tee-nib ka kinnisasja omandaja huve, mistttu ei ole reeglina ksutami-se takistuseks.

    Sageli seatakse isiklikke kasu-tusigusi eraisikute kasuks. Ena-masti sellistel juhtudel, kui eakad inimesed soovivad enda eluajal oma vara jreltulijatele le anda, kuid jtta endale elamu vi sel-le osa kasutusiguse. Isiku sur-ma korral ei lhe isiklik kasutus-igus le tema prijatele. Kasu-tusiguse kustutamiseks piisab igustatud isiku surma tenda-misest. Sellise kasutusiguse ole-masolu on vrandamist takis-tavaks asjaoluks, kui igustatud isik, kelle kasuks see on seatud, ei anna nusolekut kasutusigu-se kustutamiseks.

    Kui aga hepereelamu krun-dist jookseb risti le sidekaabel, mis teenindab naaberkinnistut, ja see takistab hepereelamu ehi-tamist krundile, on tegemist kin-nisvara vrtust vhendava te-guriga.

    Registriosa kajastab ainult ser-vituudi olemasolu. Servituudi sisu-ga tutvumiseks on vaja servituu-di seadmise lepingut, mis peab ole-mas olema servituudiga koorma-tud kinnisasja omanikul. Kui ta omandas kinnistu juba koorma-tud servituudiga, ei pruugi tal kok-kulepet puudutava sisuga lepingut olla. Sellisel juhul saab vastava le-pingu koopia kinnistusregistriosa-konnast. Lepingu koopia vljasta-takse igustatud huvi omavale isi-kule. Ka vib paluda notaril selle sisu vlja selgitada.

    Servituut ei pruugi ostja jaoks kahjulik olla. Siiski otsustab iga ostja ise, kas ta soovib servituu-diga koormatud kinnisasja oman-dada vi mitte. Servituut on kin-nitusraamatus nhtav koormatis, seetttu ei saa ostja mjale hil-jem servituudiga seonduvalt pre-tensioone esitada.

    Kinnisvaraomaniku ehk -m-ja seisukohalt on oluline teada, mil-lised isiklikud kasutusigused on tema mdaval kinnistul, et anda sellekohaseid selgitusi ostjale.

    Artikkelonprit2015.aastas-gisel ilmunudTnuToomparkiraamatustKuidasmakinnis-vara?.

    teeservituut

    Liiniservituutmuud reaal-servituudid

    Veejuhtimis-servituut

    Veevtu- ja karjajootmis-

    servituut

    Karjatamis-servituut

    toeservituut

    Seina-servituut

    leehitamis-servituut

    Sademe-servituut

    Krgus-servituut

    Valgus- servituut

    Vljavaate- servituut

    Kaitsevndi- servituut

    reaal- servituudid

  • 8 || kinnisvara ja ehitus postimees, 11. november 2015

    randakuivatajaga ala kuivaks, phkida vedelik khvlile ning seejrel puhastada pind niiske mikrokiust mopi vi lapiga.

    Kui jtta hall kiht eemalda-mata ja minna pevapealt le vheniiskele vi niiskele koris-tusmeetodile, siis esialgu jb pind vga kirju kuivem mee-tod kohati eemaldab mustust ja kohati mitte. Sellise meeto-diga on vaja kannatust, kulub umbes kaks kuni kolm ndalat, kui sobivalt niisutatud mikro-kiust koristustekstiil juab pin-nalt kik mustuse les korjata ja pind jb htlaselt puhas. Se-da on kerge sellisena hoida, sest puhtad pinnad ei mrdu.

    ma ju pesin, see ei lhe puhtaks?Tavaprane puhastusteenindaja vastus on, et ma ju pesin! Miks siis ei lhe puhtaks, kui pesti? Nii nagu on meditsiinis, et esi-algu tuleb panna diagnoos ja siis hakata ravima, nii on ka koristamisel. Esmalt tuleb vaa-data, millise mustusega, millisel pinnal on tegu ja alles siis haka-ta seda eemaldama, valides vas-tavalt mustusele koristusteks-tiili niiskusastme ja kasutata-va koristusaine. Sageli seda ei tehta ja nii juhtubki, et tehakse rasket td, kasutatakse mt-lematult aineid ja vett, aga mis pinnale jb, on mustus. Hul-lemal juhul saavad ka pinnad kahjustatud.

    Pea kigil juhtudel on tege-mist samade phjustega, mil-leks on: valesti valitud puhastus-

    meetod on oluline vahe, kas koristustekstiil on kuiv, vheniiske,niiskevimrg;

    koristusainevalekasutami-ne ebasobiv aine, vale do-seering,valemjuaegjne;

    kasutatakse musti koris-tustekstiile puhtust saab luua vaid puhta tarvikuga. Tekstiilid on piisavalt puh-tad vaid juhul, kui neid pes-takse iga kasutuskorra jrel pesumasinas.Need phjused vivad esi-

    neda kas he-, kahekaupa vi kik korraga. Ei aita uute ja paremate tarvikute, ainete ja muude vahendite ostmine, kui eeltoodu ei ole korras. Thtis on prata igapevats the-lepanu varem mainitud phjus-tele, seda nii koristustde juh-timisel kui koristusteenuse sis-seostmisel.

    misi. Oma tegevusi planeerides pole me pdnud midagi saa-da, pigem ajame oma asja, nina maas, sooviga oma visiooni el-lu viia. Oleme justkui aedniku rollis, see aed sirgub ise, pa-me krvalt lihtsalt kobestada ja vetada, et keskkond viks eda-si kasvada, kirjeldas Juss linna-ku arengut. Teenuste arendami-se poolelt pame rohkem mee-lelahutust pakkuda. Oleme aas-tatega ppinud, et see, mis meile vrtust toob, on loov kogukond, mitte keskkond ise. Nnda kes-

    kendume kogukonna loomise-le, seega lhtelesanne on teist-moodi lhtume soodsate tin-gimuste loomisest ja jme loot-ma, et see kogukond siia tekiks. Loomelinnak on elav organism, ta areneb orgaaniliselt ning mil-liseks see muutub niteks viie aasta jooksul, seda suunavad lin-naku kliendid.

    Eesti Kinnisvarafirmade Lii-du tegevdirektor Tnis Rtli s-nul leidis rii, et Telliskivi Loo-melinnak on ra teeninud vri-ka kinnisvara guru tiitli, kuna on

    suutnud vana, inetu ja lagunenud nukogudeaegse tootmiskomp-leksi muuta atraktiivseks kesk-konnaks, kus on vimalik meel-divalt aega veeta ning toimub nii ri- kui ka loometegevus. Kne-alune piirkond on tuntud ja ar-mastatud nii kohalike kui ka v-lismaalaste seas. Telliskivi Loo-melinnak paistab silma sellegi poolest, et 2014. aasta lpus ava-ti linnakus Vaba Lava, mis on Tallinna esimene uus teatrihoo-ne prast Eesti Vabariigi taasise-seisvumist, lisas Rtel.

    Koristustde auditite kogemus nitab, et tavapraselt on t efektiivsuse tstmiseks potent-siaali vhemalt 3040%. Sage-li kohtame prandatel ja klaas-pindadel nii-elda lapijlgi ehk halli kihti. Mnes kohal vetak-se seda kui paratamatust ja ei loetagi koristuspraagiks. Esineb ka teisi probleeme koristatak-se kll, nhakse vaeva, kulu-tatakse ressurssi, aga tulemus jb kesiseks.

    millest tekib hall kiht?Puhastades pindu mrjalt, jb vee aurudes pinnale lahuses si-salduv puhastusaine ja mustuse jgid. Kui taolist tegevust jt-kata igapevaselt, siis htlus-tame mustuse ja puhastusaine jkide kihti pinnal ning neis kohtades, kus inimesed kivad vhem, see aina kasvab. Niisu-gune kiht kinnitab hsti enda klge erinevat mustust ehk sel-lised pinnad mrduvad vga kiiresti. Tekib niaring p-randaid pestakse jrjepidevalt mrja meetodiga, kuid olukord aina sveneb. See on tavaline prandate puhul, aga halli kihti leidub ka klaaspindadel, mb-lil, sel juhul on nha lapijljed, eriti pikesepaistelistel peva-del. See on ebaefektiivne koris-tus ma lasen oma raha eest prandad ra mrida?

    mida ette vtta halli kihiga?Kige thusam on teha suurpu-hastus prandahooldusmasi-naga prand puhtaks pesta ja veeimuriga mustus kokku ime-da. Seejrel alustada korista-mist mustusele vastavate mee-toditega ehk kuiva lahtist iga-pevast mustust on mugav ee-maldada osaliselt niiske ja niis-ke meetodiga. Kui mustus on kinnine, siis on igati asjakoha-ne mrg meetod, aga oluline on seejrel kuivatada.

    Kui puudub vimalus masi-nate kasutamiseks, vib vtta t ette osade kaupa ehk pes-ta ksimeetodil. Niteks pesta hrukiga teatud osa pinnast puhtaks, seejrel tmmata p-

    Telliskivi Loomelinnaku te-gevjuht Jaanus Juss tles saa-dud auhinda kommenteerides, et nad pole klassikalises vt-mes kinnisvaraarendajad. To-re, et keegi mrkas meie tege-

    IgeD VtteD. Koristamise eesmrk on puhtus. Efektiivseks vib lugeda koristamist, mille puhul iga sooritus vtab kaasa minimaalselt tegutsedes maksimaalse koguse mustust. Kui vaadata thelepanelikult, mis koristamisel toimub, siis on just siin kige suurem potentsiaal koristada nii, et maha jb puhas pind ning see saavutatakse minimaalse panusega.

    kInnISVara gUrU 2015. Telliskivi Loomelinnaku asutaja ja tegevjuht Jaanus Jussi prjati vrika auhinnaga, millega tunnustatakse neid, kes aasta jooksul silmnhtavalt ja positiivselt on mjutanud kinnisvarasektori arengut.

    Koristamine

    helge alt Puhastusekspert tegevjuht

    Koristusvigadel on enamasti sama phjus

    Telliskivi Loomelinnak plvis Kinnisvara Liidu tuunustuse

    Jaanus Jussi vtab auhinna vastu Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tnis Rtli kest. Foto: corPorE

    arendus

    juuli laanemetsteemalehe toimetaja

  • postimees, 11. november 2015 kinnisvara ja ehitus / reklaam || 9

  • 10 || kinnisvara ja ehitus postimees, 11. november 2015

    musi antud riskide kindlustami-seks. Maaklerile viks anda juhi-se, missuguseid kindlustusandjaid eelistada. Niteks tuleks vimalu-se korral vltida kindlustusand-jaid, kellel puudub vara Eestis vi muus kindlustusvtja asukohas. Vlismaal asuva kindlustusand-jaga vaidlemine ja kohtuvaidlus vlismaal on ajamahukam ning kulukam. Kui kindlustusandjal ei ole Eestis vara, on saavutatud kohtuotsust raskem tita. Loo-mulikult on see vimalik, kuid praktikas tekib tiendav ajakulu vhemalt kuudes, isegi aastates. Teiseks viks pingereas tahapoo-le jda kindlustusandjad, kellel on proportsioonis kogutud kind-lustusmaksetega palju kohtuvaid-lusi. Vaidlushimuline kindlustus-andja thendab, et hvitise vib ktte saada prast pikka ja kulu-kat kohtuvaidlust. Kohtuvaidlus-te kulude hvitamiseks pakutak-se ka igusabikulude kindlustust. Eesti ks tuntuim igusabikulu-de kindlustust pakkuv kindlus-tusselts on praktikas oma klien-dile kirjutanud, et hvitise maks-mise eeldus on kindlustusandjale justunud positiivse kohtulahen-di esitamine. Justunud positiivse kohtulahendi puhul on igusabi-kulud vlja mistetud vastaspoo-lelt. Tundub, et see on kindlustus- anekdoot? Ei ole, see on Eesti kindlustuspraktika 2015.

    Kindlustusseltsi valik olgu phjalikSeega, kui riskid on selgeks teh-tud ja kaardistatud, on pakku-miste saamiseks mistlik kasu-tada kindlustusmaaklerit, mis on ajasstlikum kui seltsidest otsepakkumiste vtmine. Tuleb meeles pidada, et praktikas on kindlustusmaakler sageli muu-tunud vahendajaks, kes kesken-dub mgile, mitte nuandmise-le. Seega peab enne kindlustus-poliisi allkirjastamist kontrolli-ma, kas pakutu on nuetekoha-ne. Kui kindlustusmaaklerile on riskid kirjalikult teatatud ja sl-mitud kindlustusleping ei vasta nuetele, siis on hiljem vimalik nuda maaklerilt kahju hvita-mist. Kindlustusmaakleritel on kohustuslik vastutuskindlustus, mille kindlustussumma on le he miljoni euro.

    Kindlustuslepingu puhul ei ole thtis kige odavam hind, vaid et slmitud kindlustusleping vastaks tpselt vajadustele. Li-saks peab valitud kindlustusand-ja olema usaldusvrne kind-lustusjuhtumi toimumise jrel makstakse kiiresti kik kokku-lepitud hvitised. Vajadusel saab kindlustusandja kindlustusjuh-tumi korral anda sna palju tea-vet ja abi, hea kindlustusandja pa-kub sellist abi ksimata ja teatab prast kindlustusjuhtumit mne peva vi ndala jooksul, kas ta kahju hvitab vi mitte ning kui kaua hvitise summa tpsusta-mine aega vtab ja millal hvita-

    Ehitamine on riskantne ettevt-mine. Ehituses liigub palju raha, aga ka riskid on krged. Niteks ohud seoses hindade ja maksu-de muutumisega, partneri mak-sejuetusega, tliste vigastami-se, ebakvaliteetsete seadmete vi -materjali risk, seadmete vi ma-terjali varguse risk, ebakvaliteet-se t risk, ehitamise kigus kah-ju tekitamise risk.

    Tea tpselt, mida soovidKindlustustooted ei ole reegli-na seadustes piiritletud. Nii ei s-testa seadus, mis thendab, kui hoone on kindlustatud. Ka ei ole seadustes stet selle kohta, mida peab hvitama, kui slmiti sidu-kikindlustuse leping. Kindlustus-lepingu sisu mravad kindlus-tuslepingu tptingimused. See-ga, soovides enda riske maanda-da, peab kindlustusvtja teadma, mida tal tpselt vaja on. Teiseks peab kindlustusvtja alati kont-rollima, kas kindlustusandja pa-kutav poliis tagab niisuguse kait-se, mida kindlustusvtja soovis. Kui kindlustusvtja ei kontrolli, kas lepingu snastus ning tingi-mused talle sobivad, ei ole tegeli-kult teada, kas selle lepingu sl-mimisel oli mtet vi mitte.

    Ehitusriskide kindlustusle-pingusse on koondatud erinevad kindlustuslepingud. Levinud on vrarusaam, et ehitusriskide kindlustusleping on universaal-se sisuga ja ei ole vahet, mis kind-lustusandjalt see osta. See ei ole nii. Lepingutingimused erinevad omavahel sama palju nagu rula ja traktor. Sageli nuavad telli-jad ehitajalt, et peab olema CAR-kindlustus. Selline nue on r-miselt ebamrane ja niisugusel kujul selle nudmine peegeldab, et tellija ei ole asja lbi melnud. Kui isegi CAR-poliis esitatakse, tekib ju kohe ksimus, mida tel-lija selle teadmisega teeb, nuet kindlustusandja vastu tellija ik-ka esitada ei saa, kuigi ehitaja on talle CAR-poliisi esitanud.

    Enamik kindlustusvtjatest terves maailmas ei tutvu kuna-gi kindlustuslepingu tingimuste-ga ja ksnes loodavad, et need on iged. See on vga riskantne, sa-ma nagu kiirlaenu vtmine eelmi-se laenu tagasimaksmiseks.

    Kaasa eksperteRiskide hindamiseks ja sobiva kindlustuslepingu vlja selgita-miseks tuleks kasutada kogenud asjatundjat, kes ei ole huvitatud hegi konkreetse kindlustusandja kasutamisest. Kui riskid on kaar-distatud, vib need lasta le kont-rollida niteks kindlustusmaak-leril ja paluda maaklerilt pakku-

    ValI phjalIkUlt. Ehitamisega seondub palju erinevaid kindlustuslepinguid. On ka ks kindlustustoode, mis vhemalt nime poolest viks olla universaalne lahendus paljudele vi isegi kigile ehitaja muredele, ehitusriskide kindlustus CAR. Kasutatakse ka inglisekeelset nimetust construction all risk insurance.

    Kindlustusleping ei pruugi klienti kaitsta

    mine toimuma saab. Kui kindlus-tusandja vtab prast kindlustus-juhtumit kigepealt pikalt mtle-misaega ja ei anna mingeid kin-nitusi hvitamise kohta ning see-jrel asub ka kindlustusmaakler, kes peaks olema kindlustusvtja esindaja ja konsultant, koos kind-lustusandjaga otsima vimalusi hvitamiskohustusest krvale-hoidmiseks, on kindlustusmak-seteks kulutatud raha tuulde li-nud. Ei ole mingit mtet kindlus-tada end suurimas ja tuntuimas kindlustusseltsis, kui selle prak-tika on, et suur kindlustushvi-tis makstakse kige varem kuus kuud prast juhtumit vi ainult kohtuotsuse alusel.

    Kitumine kahju korralKindlustusvtja peab kohe kind-lustusjuhtumi toimumise jrel vtma tarvitusele abinud, et toimunud sndmust ja selle as-jaolusid saaks hiljem tendada. Juhtum tuleb fikseerida ja doku-menteerida, teada saada vima-like tunnistajate nimed ja kon-taktid. Niteks tulekahju tekke-phjusi dokumenteerides tuleb kindlasti fikseerida sellised as-jaolud nagu tulekahju hiress-

    teemi rakendumine, sprinkleri-te tlehakkamine ning valve-kaamerate salvestused, tuletr-je saabumisaeg ja -tegevus. Tule-kahju kustutamise jrel tuleb tp-selt fikseerida kahjustatud asjad ja kahjusumma. Ka kindlustus-andja teeb seda, kuid peab arves-tama, et kindlustusselts vib en-da kogutud teavet kasutada vaid oma huvides ja ei pruugi kogu in-fot hiljem kahjukannatanule aval-dada. Seega, kindlustusvtja hu-vi on ise kindlustusjuhtumi ning tekkinud kahju kohta tendeid koguda.

    Kiges eelnevas saaks olla abiks kindlustusmaakler. Kahet-susvrne on ka praktika, kus kindlustusmaakler on kesken-dunud mgile ja tal ei ole vi-mekust kliendi thusaks toetami-seks kahjuksitluses. Halvimal ju-hul on mgile keskendumine si-dunud kindlustusmaakleri kind-lustusandjaga sedavrd, et kind-lustusmaakler asub vaidlusolu-korras aktiivselt toetama kind-lustusandjat. See on absurd. On ju ennekuulmatu, kui teid esinda-nud advokaat asub samas asjas, milles ta on lepingu slmimisel esindanud teid, vaidluse tekkimi-se korral hoopis vastase poolele?

    vaidlus, mis judis kohtusseAllpool kirjeldatud loos slmis ehitusettevtja ehitusriskide

    Kindlustus

    kindlustuslepingu (CAR) ja sai ehmatava kogemuse. Kindlus-tusandja keeldus kahju hvita-misest. Kindlustuslepingu slmi-mist vahendanud maakler asus kohtumenetluses kindlustusselt-si poolele.

    Ehitusettevttelt telliti me-rekonteinerisse ehitatud sead-me tstmine kraanaga. Tstetud seade pses lahti ja kukkus, tek-kis kahju summas 100 000 eu-rot. Pooltel ei tekkinud vaidlust, et kukkumine kui juhtum oleks slmitud kindlustuslepingu alu-sel kindlustusjuhtum.

    CAR-lepingutes on varakind-lustuse osa ja vastutuskindlustu-se osa. Varakindlustuse osas on stted, et kui ehitaja alustab td uuel ehitusobjektil, peab ta sel-le kohta esitama deklaratsiooni. Kindlustusandja teatab seejrel, et kindlustuskaitse on ehitusob-jektile laienenud.

    Kindlustusandja keeldus kah-ju hvitamisest, sest deklaratsioo-ni ei esitatud. Kindlustusvtja sel-gitas kindlustusandjale, et dekla-reerimise kohustus on vaid vara-kindlustuses ja tema soovib hvi-tist CAR-lepingu vastutuskindlus-tuse osa alusel, kus sellist nuet ei ole stestatud.

    Kindlustusmaakler, kes oli knealuse kindlustuslepingu sl-minud, tuli kohtusse ning teatas, et antud kindlustusleping ei ka-ta kraanaga tehtavaid tstetid ja see olevat kindlustusvtjale tea-da. Samas antud firma t sisu ongi philiselt kraanatd. Seega, millise t tegemist siis maakler ja kindlustusandja ootasid? Koh-tumenetlus oli pikk. Kindlustus-selts keeldus oma kliendiga sl-mimast mistahes kompromissi.

    alar urmLEXTAL vandeadvokaat

    Ebatpne kindlustus-leping vib tuua kaa-sa olukorra, kus ette-vte jb kahjujuhtu-mi korral hoopis kait-seta. Nii juhtus kraa-natid teostava ette-vttega, kelle kind-lustusleping vlistas kraanatde kahju-juhtumid. Foto: marguS anSu

    Halvimal juhul on mgile keskendumine sidunud

    kindlustusmaakleri kindlustusandjaga sedavrd, et maakler asub vaidlusolukorras

    aktiivselt toetama seltsi.

    Selts kaotas vaidluse nii maakoh-tus kui ringkonnakohtus ja vaid-lustas ringkonnakohtu otsuse ise-gi riigikohtus. Riigikohus ei vt-nud kindlustusseltsi kassatsiooni menetlusse.

    Ettevtja huvi ei ole kohtus vaielda. Ettevtja slmib kind-lustuslepinguid, et nnetusjuh-tumi korral saada kindlustusselt-silt kiiresti hvitis. iguslik vaid-lus poolte vahel oli kindlustus-andja jaoks kahtlemata huvitav, sest kaalul oli phimtteline k-simus, kas CAR-tptingimused on vigased vi mitte. Selgus, et tingimused vi kindlustusseltsi tlgendus nendest oli vale. Kind-lustusandja nitab prast juhtu-mit kliendi suhtes les solvumist ega slmi selle ettevttega enam kindlustuslepinguid.

    Poliisi vahendanud kindlus-tusmaakler on Eesti suurimaid ja nimekamaid. Maakler teadis aas-taid, mis td see ehitusettevte teeb. Ja siiski ms talle kindlus-tuslepingu, millest ei ole mingit kasu? Maakler ms tstetde tegijale vastutuskindlustuse, mis ei kata tstetid?

    Kui maakler slmis kind-lustuslepingu, mis ei ole asja-kohane, on tegemist ebaprofes-sionaalse maakleriga ja maakle-ril lasub kohustus kahju hvita-da. Kui maakler selle asemel, et enda eksimust tunnistada ja te-ha kik vimalik kahju heasta-miseks, asub tegutsema kliendi vastu, on tegemist suurema prob-leemiga. Maakleritel on lepingu-suhted kindlustusseltsidega ning selline pikaajaline partnerlus t-tab kliendi kahjuks. Kirjeldatud kaasus on hoiatus kigile kindlus-tusmaaklerite klientidele.