of 12/12
ERINUMBRI TEEMAD: Õuna tänava maja uus elu. LK 2 Pruunala käsitlus tõi preemia. LK 3 Üürniku õiguseid tuleb teada. LK 5 Tekstiilpõrandakatte puhastamine. LK 8 Kalle Suitslepp: Betoon ei ole hall ja kole, mida peaks katma ja peitma. Lk 10-11 14. OKTOOBER 2015 TEEMALEHT

Kinnisvara ja Ehitus oktoober 2015

  • View
    252

  • Download
    18

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Text of Kinnisvara ja Ehitus oktoober 2015

  • erinumbri teemad: una tnava maja uus elu. LK 2 Pruunala ksitlus ti preemia. LK 3 rniku iguseid tuleb teada. LK 5 Tekstiilprandakatte puhastamine. LK 8

    Kalle Suitslepp: betoon ei ole hall

    ja kole, mida peaks katma ja peitma.

    Lk 10-11

    14. oKtoober 2015

    teeMALeHt

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 14. oktoober 2015

    hinnatus ventilatsioonilahen-dusele 2025 protsenti, tstes koguprojekti maksumust viis protsenti. Unustada ei maksa aga, et KredeEx tstis ka mak-simaalset toetusmra 35 prot-sendilt 40le, selgitas Rivas.

    tpsed plaanid ja ajakavaOluline on koostada rekonst-rueerimistde ajakava. Kui takistusi ei tule, siis on lihtne ajakavast kinni pidada, eks ko-gemuste pealt oskad jtta t-desse vikese ajavaru. Kik ole-neb hooajast kevadel, ehitus-hooaja alguses on lihtsam ajast kinni pidada. Sgisel on pooleli mitmeid projekte ja keerukam kiki joone peal hoida, r-kis Rivas. histu viks juba sgisel teha otsuse maja reno-veerida ja talvel langetada ehi-tustid puudutavaid otsuseid. Niteks KredExilt toetust k-sida ja teha ehitushankeid, nii saab kevadel kohe tdega ala-ta. Praegu on vastupidi, alus-tatakse tdega sgisel, kui on suurem ehitusmaht. Suure ma-ja puhul on niisugune tegutse-mine vib olla igustatud, sest korteritesse sisseps on puh-kuste ajal keerulisem ja tde ettevalmistamise ajaperiood omokorda neis majades pikem.

    Renoveerijate snul on viksemal majal ehitusperiood kolm ja pool kuud, aga viie-kordsel vib see vastavalt suu-rusele olla kuus kuud vi ise-gi rohkem.

    unA 4 teostAtud renoveeriMistd

    KanalisatsioonVahetati ra peamagistraalid keldrist kuni kogumiskaevu-deni, kus trass lheb edasi vee

    toimetaja: Juuli Laanemets, [email protected], tel 666 2194Keeletoimetaja: Triin Ploom, [email protected]: Kristiina Sillandi, [email protected]

    Kinnisvara- ja ehitusreklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, [email protected], tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, [email protected], tel 739 0391

    vljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, 10145 Tallinn trkk: AS Kroonpress

    Balti Vara Fassaadid projekti-juht Maido Rivase snul on Elvas una tnava renoveeri-tud kortermajad tdemahult sarnased una 5 kahe ja u-na 4 kolme trepikojaga elamu.

    Rivase snul vltas ette-valmistusperiood poolteist aas-tat. Toimus vhemalt viis his-tu koosolekut, kui tekkis otsus maja renoveerida. Otsiti vima-lusi ja kaaluti lbi mitmeid re-noveerimislahendusi. Niteks energiaauditi ja renoveerimis-projekti tegemise otsused tu-lid aastase t viljana, kom-menteeris Rivas otsustusprot-sesside pikkust. Kisin ise nii mitmelgi koosolekul, et selgi-tada erinevate renoveerimisla-henduste maksumust histu-le. Renoveerimise miste on lai, tuleb tpselt teada, mida tahad teha ja mida tehtavate tdega saavutada.

    Rivas tles, et tegelikult soovis histu toetust saada ju-ba eelmisest meetmest. Uues meetmes oli aga ventilatsioo-nile seatud suuremad nudmi-sed, fikseeritud olid huhulka-de nitajad, mis peavad teatud ajal korterit lbima. Varem pla-neeritud lahendused ei klva-nud juba ventilatsiooniseadme mrataseme poolest, tuli vaa-data teisi vimalusi. Ventilat-siooni enda maksumus on tna histule kallim, kuna KredExi nuded ventilatsioonile on suu-remad. Olenevat ssteemist on

    MAJAD KORDA. Uuest KredExi renoveerimismeetmest toetusraha saanud histud on juba esimesed kortermajad korda teinud. Nii kaasajastati Elvas una tnaval kaks maja koosts Balti Vara Fassaadid ehitajatega.

    juuli laanemetsteemalehe toimetaja

    ja kanalisatsioonifirma hallata-vasse ssteemi. Vahetati keld-rist vee- ja kanalisatsioonito-rustikud, mis lhevad igasse korterisse. Mitmetes korterites tuli kgisein lahti vtta, kui need olid notute torude var-jamiseks kinni ehitatud. Ri-vase snul peaksid torud korte-ris olema katmata, sest kik to-rustikud on korterihistu omad ja nii saab vajadusel hooldus-tid sooritada. Juhul, kui to-rud ongi kinni ehitatud, siis tu-leb taastamist korterivalda-jal endal kinni maksta, snas Rivas. Nende tdega min-nakse korterist lbi he peva-ga. Tid tehti pstakute ja kor-terite kaupa. Pdsime kanali-satsioonitdega hsti kiiresti tegutseda, sest see on seotud inimese phivajadustega.

    ventilatsioonMajal on plaatsoojusvahetiga ventilatsioonissteem koos uue sisse- ja vljapuhketorustiku-ga. See thendab, et ei kasuta-ta olemasolevaid ventilatsiooni-kanaleid. Seniseid ventilatsioo-niahte kasutatakse kgiku-bu vljatmbe jaoks, kuna ras-vaaurud ei tohi sattuda venti-latsioonissteemi, tles Ri-vas. Niisugune ventilatsiooni-ssteem eeldab korteriomani-kult, et tulevikus korteris re-monttid tehes tuleb ventilat-sioonikanalid sulgeda, et ven-tilatsioonissteemifiltrid umbe ei lheks. Samas ei tohi inime-ne neid kanaleid sajaprotsendi-liselt niisama sulgeda, siis te-kib puudulik huvahetuskord.

    Renoveeritud korteris peab kogu korterihu vahetus toi-muma kahe tunni jooksul. Eel-soojendatud hk tuleb korteris-se +17 kraadi.

    Katusel olev tsentraalne ventilatsiooniseade on Rivase snul intelligentne seade. Tal on temperatuuriandurid, mis reguleerivad vastavalt ilmasti-kule sissepuhke vimsust, kii-rust ja temperatuuri. Kui vl-jas lheb ilm vga klmaks ja sissepuhketemperatuur langeb seadme jaoks alla kriitilise pii-ri, siis seade llitab end mber vljatmbereiimile, et les soojendada toast vljatmma-tava sooja huga plaatsoojus-vaheti ja tsta sissepuhutava hu temperatuuri normaalta-sandile. See vib tekitada kor-teritesse hetkelise alarhutun-de, selgitas Rivas.

    Uued ventilatsioonikanalid on soojustuse sees, asudes ma-ja vlisseina ja katuse peal ning kaetakse soojustuskihiga. Taoli-ne lahendus vimaldab loobuda lhkumistst korterites.

    Katusel asuvad jaotuskas-tid, kus asuvad torustike m-rasummutid. Jaotuskastid regu-leerivad korterite huhulka. To-rustike juures on thtis, et to-rustik lpeks tuletkkeklapiga. Nii tagatakse, et tulekahju kor-ral korteris ei levi tuli ventilat-sioonissteemi.

    Aknad ehk avatitedIlma klaaspaketita aknad vahe-tati mber pakettakende vas-tu, mille soojusjuhtivus on v-hemalt 1,1 u. u nitab soojus-juhtivust, mida suurem number, seda kehvema soojusjuhtivuse-ga on. Soovitaksin kolmekord-seid aknaid seniste kahekord-sete asemel suureneb akende soojapidavus ja mrakindlus, tdes Rivas. Neid aknaid, mi-da ei vahetatud, need tsteti na-gu uued aknadki soojustusss-teemi sisse puitkarkassile. Sel-

    parendamine

    una tnava majade uus hingamineAknad tsteti soojustusssteemi sisse puitkarkassile. Sellega kaob ra aknapalede klmaks jmine. Uued ventilatsioonikanalid on soojustuse sees, asudes maja vlisseina ja katuse peal ning kaetakse soojustuskihiga. FOTOd: juuli laanemeTs

    lega kaob ra aknapalede kl-masild, sest vanade ssteemide puhul polnud vimalik aknapa-lesid normikohaselt soojustada, sinna ei mahtunud soojustust liimida. Uue ssteemiga on aken soojustusssteemi sisse tstetud ning klmade aknapalede prob-leem likvideeritud. Teine hea asi akende vljatstmise puhul on, et silib loomuliku valguse ta-gamine korterisse. Inimestele on kige raskem seletada, miks on vaja akent liigutada 20 cm vljapoole ja uuesti viimistleda. Ehitaja teeb korteri sees aken-de juures vajaliku siseviimist-luse ise, paigaldades ka laiemad aknalauad.

    FassaadMaja seinad on soojustatud vahtpolstrooliga ja kivivilla-ga on tehtud tuletkketsoonid. Soojustuse paksus on klgsein-tes 150 mm ja otsaseintes 200 mm. Rivase snul paneb soo-justuse paksuse kirja projektee-rija. KredeExi meede mrab, et maksimaalse toetuse saa-miseks peab maja saavutama C- vi D-energiamrgise. Pealt kaetakse ssteem krohviga, ole-me kasutanud Knaufi toodan-gut. Krohvissteemi nrkuseks on lgikindlus. Lgitugevu-se tstmiseks on vajalik esime-se korruse akna veelauani teha lgikindel armeeringkiht. Hil-jem tuleb jlgida, et krohv ei lheks katki, sealt sissepsev niiskus ja vesi hakkavad lagun-dama pealiskrohvikihti, kne-les Rivas. Krohvitud fassaadi tuleks puhastada ja vajadusel vrvida. Tootjad nevad ette, et maju tuleb hooldada ja ter-venisti le vrvida 1015 aasta prast. Eks see sltub suures-ti maja asukohast, tuule suu-

    nast, loodusest, niteks mb-ritsevad puud ja otsene pikse-valgus vib vrvi palju muuta.

    Kttessteem Maja kttessteem ehitati m-ber kahetorussteemiks ja kin-niseks ssteemiks soojass-teemi paigaldati plaatsoojusva-heti. Katlamaja trassidest tulev vedelik ei jookse otse korterite radiaatoritesse, vaid lbib maja soojusslme plaatsoojusvaheti ja liigub katlamaja poole tagasi. Maja sees on oma kinnine ss-teem. Selle lahenduse plussiks on, et majas sees olevad tras-sid jvad puhtamaks, sest lin-na trassides on ringlemas kui-gipalju puru. Muidu on oht, et kui radiaatoritesse pannakse et-te termopead, hakkaksid need ummistuma ja ssteem ei t-ta korralikult, selgitas Rivas. Ssteem ise on varustatud v-lishu soojaanduriga, mis sltu-valt vlisilmale reguleerib ma-jasisest pealevoolutemperatuu-ri. See on kasutajasbralikum, muidu peab keegi jlgima ilmas-tikku ja vajadusel kraane regu-leerima.

    Lpetuseks tles Rivas, et vana meetmega nuti korteri-tes individuaalseid kttekulu-andureid, mida enam ei nuta. Niisuguse ssteemi nrkuseks oli, et maja vlisseinad on soo-justatud, aga seesmised korte-ritevahelised seinad mitte. Ni-teks korter, mis asub alumise korteri kohal, peab oluliselt v-hem ktma kui allolev korter nii pole tegelikku vrdsust vi-malik sellise ssteemiga taga-da, snas Rivas.

    Septembris toimunud infopeval kis ob-jekte uudistamas paarsada korterihistu inimest, huvi teema vastu oli suur.

    Katusel olevad jaotuskastid reguleerivad korterite huhulka. Jaotus-kastides asuvad ka torustike mrasummutid.

    Kuni korterite elektriarvestiteni vahetati maja juhtmestik ja keldris re-noveeriti maja peaelektrikilp.

  • postimees, 14. oktoober 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

    Tpiline pruunala Valgas FOTO: jiri TinTera / Valga linnaValiTsus

    PEIDETUD VIMALUSED. Pruunalad (ingl k brownfield) thistavad alakasutatud vi mahajetud alasid linnaruumis, mis olid varem kasutusel. Selleks vib olla mahajetud elumaja, tootmis- vi rihoone, militaarotstarbeline objekt, aga ka uue hoone poolelijnud ehitusplats, kas vi vundamendiauk, hunnik ehitus-materjali ja paar suurt rohtukasvanud mullahunnikut.

    Pruunaladest rkimine loob vimalusi

    Sel viisil linnaruumi osa silita-mine tulevikuvljavaadete tar-vis on tavaprane viis heapere-mehelikult, ent vrtust kaota-mata objekt realiseerimise ots-tarbel tulevikku kanda. Sarna-selt vib investeerimiseks soe-tatud remonti vajav korter hoo-ne osana mnda aega kasutult seista parema mgihinna oo-tuses. Piirkonnas, kus riturg toimib, on seisev korter likviid-sem, sest omanik saab sobili-ku rniku leidumisel eluruu-mi vlja rentida.

    Omanike poolt thjana seis-ma jetud vara osutub prob-leemiks olukorras, kus seda on palju ning ostjaid varale ei lei-du. Viimasel ajal esilekerkinud tmbekeskuste teema nitab, et kusagil, Eesti viksust arvesta-des meie lhedal, on olemas ka tukekeskused ehk kahanevad linnad. Pruunaladega tidetud kahanev linn ongi phjus, miks peame pruunaladest rkima. Leian, et sarnaselt nagu on are-

    Valdavalt rgime pruunala mistes tna siiski mahajetud eluhoonetest. Oleme olnud l-bi aja tunnistajaks pruunalade tekkele ja uuesti kasutuselev-tule linnades. See on olnud lin-nade arengu, majandustsklite ja seadusloome loomulik prot-sess, kus ruumi alakasutust tingib vga suur hulk erine-vaid phjuseid. Olgu siinkohal vlja toodud kaks olulist ph-just pruunala omanike raha-lised vimalused ala korrasta-miseks ning spekulatiivsel ots-tarbel soetatud, tahtlikult th-jana seismajetud vara.

    Hoone konserveerimine po-le Tallinna linnapildis uudiseks.

    tarmo richard KlampT linnakorralduse magistrant

    nenud diskussioon aktiivse tu-ru situatsioonis kasvavate lin-nadega, peab toimuma sisuli-ne anals ja vastav tegevus ka kahanevate linnade kontekstis. Rkida tuleks kohalike oma-valitsuste vimalustest pruuna-lade kasutusele vtmisel, ees-mrgiga parandada linnaruu-mi kvaliteeti ja tegada kinnis-vara korrashoidu.

    Vaatlesin kolme oma olemu-selt vga erinevad linna: Val-gat, Kivili ja Paldiskit. Esime-ne neist on isetekkeline, teised kujundatud vastavalt tstuse- vi militaarotstarbel. Olenema-ta sellest, kas linn on ise kuju-nenud vi kujundatud, on lin-naruum neis vga erinev. Sa-muti on erisugune nende lin-nade kahanemise kiirus, pruun-alade osakaal ja sellega seon-duvad probleemid. Mrkimist vrib Kivili linna pikaaegne kogemus thjalt seisvate kor-termajade probleemiga tegele-misel ning pruunalana ksitle-

    KesKKond

    tava Tuhame uuesti kasutuse-le vtmine.

    Pruunalade kontekstis on vga eriline Paldiski positsioon oma vanade militaarobjektide-ga, millest paljud on tnaseks juba taaskasutust leidnud. Siis-ki vrib ksimist, kas kultuu-rimlu teeb selliste alade kasu-tuselevtu raskemaks vi ker-gemaks?

    Mitmed tegevused Valgas on tna suunatud olukorra analsimisele ja planeeringu-te kaudu tuleviku visualiseeri-misele. Uues detailplaneeringus on kolm peamist suunda: muin-suskaitse all olevas kesklinna-piirkonnas linnaruumi kvali-teedi tstmine asustuse tihen-damise abil ja thjade hoonete taaskasutusse vtmise, lagune-vate ja poolthjade kortermaja-de problemaatika ning kasutu-sest vljalangenud tootmise ja rimaade elluratamine. Pruun- alade kaardistamine on too-nud selgelt vlja neist aladest

    koormatud linnapildi, kus suu-re osa moodustavad lagunevad puithooned. Kui tegu on ikkagi omanike majadega, kes ootavad kinnisvarahindade tusu, mitte pruunaladega, siis kui suur osa linnaruumist vib seista kasu-tuna ja kui kaua?

    Tna pole riigi tasandil p-ris selge, kas tegemist on rii-gi, kohaliku omavalitsuse vi pruunala omanike probleemiga. 2015. aastal Kredexi alustatud riigipoolse abi pakkumine ko-halikele omavalitsustele thja-na seisvate korterelamute lam-mutamiseks lahendab kigest vikese osa probleemist, kuna raha saab taotleda vaid kohali-ku omavalitsuse omandis ole-vate hoonete lammutamiseks.

    Majandus- ja Kommuni-katsiooniministeeriumi paar aastat tagasi tellitud ana-ls nitas, et probleem pei-tub kortermajades, kus koha-lik omavalitsus on vaid osali-selt omanik.

    Eesti ja Euroopa nitel k-nealust teemat uurinuna saan tdeda, et pruunalade nol on konkreetsele kahaneva linna omavalitsusele ja linnaelanikele jetud vi usaldatud tiendavad ressursid, mille haldamisstra-teegiad vajavad lbimtlemist.

    Selle ksimusega tegelemi-ne nuab julgust ja pealehak-kamist just kohalikult omava-litsuselt ning kohalikelt elani-kelt, sest inimene kujundab lin-na ja linn hakkab oma olemuse-ga ka inimest kujundama.

    Parim kinnisvarateemaline lput Tarmo Richard Klampi lput Kohaliku omavalitsuse tegevused pruunaladele linnaruumi kvaliteedi tstmise eesmrgil kolme Eesti linna nitel sai Eesti Kinnis-varafirmade Liidult (EKFL) preemia Tu-sev kinnisvaratht. EKFL tegevdirekto-ri, Tnis Rteli snul on teema aktuaal-ne, sest kahaneva populatsiooniga linna-de jtkuv ja svenev probleem on, mida teha taoliste kruntidega ja kuidas silita-des linnaruumi kvaliteeti?

  • 4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 14. oktoober 2015

    gaks. Ka seda, kui ilma loata ka-sutada vrast autot vi jalgra-tast, peetakse kuriteoks, omavo-lilist maakasutust mitte.

    Maa on lbi ajaloo olnud vrtuslik vara. Ka tna on see hinnatumaid omandeid. Maa-omanik on see, kes on kinnistus-raamatus kirjas maatki omani-kuna. Maaomanikul on igus en-da maatkki vallata ja kasutada. Valdaja on isik, kelle tegeliku vi-mu all asi on. Valdus on seadus-lik vi ebaseaduslik sltuvalt sel-lest, kas see phineb iguslikul alusel vi mitte. Isikul, kellele ei ole kokkulepet maa omaniku-ga, ei ole igust maad mingil vii-sil kasutada, kui seadusega ei ole stestatud teisiti.

    Maaomaniku igusi piirab muuhulgas igameheigus. See on seadusega stestatud igus vra maa kasutamiseks. Ees-tis on see kirjas keskkonnasea-dustikus, tegemist on reeglite-ga, mille eesmrk on vimalda-da looduses liikumist, niteks ligipsu veekogudele. Igame-heigus ei igusta tasuta parki-

    See konkreetne vaidlus sai kohtu vahendusel lahenduse. Samas on maa loata kasutamine erinevates vormides vrdlemisi sage nhtus ning millegiprast on Eestis palju-del usk, et maa loata kasutamine ei ole oluline seaduserikkumine, seda ei peeta varguseks.

    Omand on isiku tielik igus-lik vim asja le. Tegelikult kik teavad seda. Aga ikka tekib olu-kordi, kus omaniku igust ei ta-heta tunnistada. ks kena nide on tasuline parkimine. Parkimis-tasust krvalehiilimine on palju-dele pigem hobi. Ka filmides on sage episood, kus auto aknapu-hastaja vahelt leitud parkimis-trahv lendab prgikasti ... Samas, kaupluses maksmisest krvale-hiilijat peetakse ksmeelselt var-

    mist tasulises parklas ega vi-malda paigutada reklaami, pin-nast, lund, prgi vrale maale.

    Asjaigusseadus, ehitussea-dustik, teeseadus ja teisedki stes-tavad naabrite igusi ja kohustu-si, kuid tepoolest ei stesta ks-ki seadus vimalust vi lausa i-gust kasutada vrast kinnistut tasuta, kui selleks ei ole avalik-ku huvi. Vra kinnistu tasuta kasutamine kommertseesmrgil on lubamatu.

    Kahju hvitamineVrale maale omaniku loata reklaami paigaldamine on oma-niku iguste rikkumine, seega ka seaduserikkumine. Kui omani-ku igust on rikutud, saab oma-nik kasutada kaitsevahendeid, niteks nuda kahju hvitamist. Ebaseadusliku tegevuse lpeta-mine ja kahju hvitamise nud-mine on kige harilikum igus-kaitsevahend.

    Kahjuhvitise suuruse arves-tamiseks on erinevaid vimalu-si, ks nendest on hinnata teki-tatud kahju sel alusel, missugust

    MAAOMAnIKU IgUS. Augusti lpus ilmus Postimehes lugu kohtuvaidlusest, kus ettevte oli maaomaniku loata kasutanud maad ja asetanud sinna reklaami. Maaomanik nudis kahjutasu. Kohus rahuldas hagi ning mistis vlja ligi kmme tuhat eurot, millele lisandus paari tuhande eest viiviseid ja igusabikulu.

    seadus

    tasu niisuguse asja kasutamise eest tavaliselt maksta tuleb. Ni-teks omavolilise reklaami paigal-damise korral vrale kinnistu-le vib nuda sarnast tasu selle-ga, millist tasu taoliste reklaa-mide paigaldamise eest tavali-selt maksta tuleb.

    Vaidluste ja ootamatute vlja-minekute vltimiseks on mistlik enne reklaami paigaldamist kin-nistu omanikuga kokku leppida ja kokkulepitu kasvi lhidalt kir-ja panna ning mlemapoolselt all-kirjastada. Kokkulepe viks tp-selt piiritleda, missugust maatk-ki vi sellel asuva hoone pinda kasutada vib, mis on kasutami-sega seonduvad vimalikud teh-nilised tingimused ja tasu.

    Kui reklaam paigaldatakse ilma maaomanikuga kokku lep-pimata, on maaomanikul igus nuda selle viivitamatut krval-damist ning paigaldamisega seo-tud kahju hvitamist. Kahju vib olla paigaldise krvaldamisega seonduva ehitust kulu ja eel-kirjeldatud saamata jnud ri-tulu. Lisaks saab nuda ka viivise

    Paigaldati ebaseaduslik reklaam, mis edasi?

    tasumist, seadusest tulenev viivis on ligikaudu 8% aastas.

    Kui vlgnik nuet ei tasu, saab selle esitada kohtumenet-lusse. Sellisel juhul mistetakse hvitise vljamistmisel kostjalt vlja ka hageja kulud riigilivule ja igusabile.

    Ebaseadusliku reklaami avas-tamisel on esmalt vajalik olukord fikseerida, et hiljem oleks vima-lik toimunut tendada. Tendi-teks on paigaldatud reklaamist tehtud fotod, millelt oleks vi-malik tuvastada ka selle tegemi-se aega ja kohta. Tenditeks on ka tunnistajate tlused. Vima-lusel tuleks vltida olukorda, kus tunnistaja on hega vaidluspool-test seotud.

    Kiksuguste menetluste al-gatamise jrel muutuvad poolte suhted sageli teravaks ja raske on slmida kokkuleppeid. Sellep-rast viks hagi esitamine, kaebus politseile, omavalitsusele ja muu selline kne alla tulla prast se-da, kui on hendust vetud rek-laami paigaldajaga ja proovitud juda kokkuleppele.

    Reklaami paigaldamise eest on maaomanikul ja hoone vi ra-jatise seaduslikul valdajal igus nuda tasu. Tasu suurus sltub sellest, kui suurt pinda kasutati ning sellestki, mis kohaga on te-gemist. Nii on niteks Tallinnas Pirita tee eraldusribal, Viru kesku-se seinal vi Tallinn-Tartu maan-tee res paiknevad pinnad ilm-selt hed kallimatest, arvestades seda, et sinna paigaldatud reklaa-mi nevad vga paljud mdujad. Niisugust tasu makstakse harili-kult perioodiliselt, seega on maa-omanikul mistlik nuda igakui-se tasu maksmist ja stestada, et kui tasu jetakse maksmata, vib ta lepingu les elda ja pinna tei-sele isikule kasutada anda.

    Ilmselt viks maaomanik melda ka sellele, kas mingi si-suga reklaam peaks olema vlis-tatud. Niteks ehk ei peaks ole-ma pshhoneuroloogiakliini-ku aial meetriste thtedega kiri: Kui sind pole siin, siis sind ei ole olemas vi kindlustusseltsi ma-ja seinal tuletikkude vi ilutules-tiku reklaam.

    alar urmAdvokaadibroo Lextal vandeadvokaat

    Vra kinnistu tasuta kasutamine kommertseesmrgil on lubamatu. FOTO: margus ansu

  • postimees, 14. oktoober 2015 kinnisvara ja ehitus || 5

    Kokkuleppele judmise vimalus Iga ritehingu slmimisel tuleb ette, kus ks pool esitab nud-misi, mis teisele vastuvetavad ei ole. Kui ksimused on phimtte-lised, on lugu ks. Kui aga rile-andja ei nita valmidust rniku-ga kokkuleppele juda ka pisiasja-des, vib taas arvata, et positiiv-sest risuhtest tenoliselt r-kida ei saa. Nendeks pisiasjadeks vivad olla niteks ri maksmi-se kuupev vi rniku jaoks eba-vajaliku mbli ra vedamine.

    info kommunaalkulude kohta rnik peab alati enne rilepin-gu slmimist tutvuma kommu-naalkulude suurusega. Parim vi-malus selleks on heita pilk vara-sematele suvistele-talvistele kom-munaalkulude arvetele. Kui ri-leandja ei nustu arveid nitama ja jb suusnalise hgusa kulu-de vahemiku vljatlemise juur-de, vib arvata, et tegemist ei ole kige siirama infoga. Krvalkulud on ri oluline lisasumma, mis peaks rnikule olema vimali-kult tpselt ette teada ega tule-ma ootamatu llatusena.

    Kirjalik leping Kindlasti tasub rnikul nu-da rileandjaga kirjaliku lepin-gu slmimise vimalust. Iseene-sest ei ole keelatud suuline rile-ping, kuid probleemide ilmnemi-

    Tuleb tdeda, et praktiline elu keerleb sageli mitte rileandja, vaid vljaritava eluruumi m-ber. Siiski sltub ksjagu palju just rileandja persoonist, mil-liseks kujuneb hilisem risuhe rniku jaoks.

    Avatud ja inimlik suhtlemine Esimese asjana viks rnik jl-gida, kuidas rileandja temaga suhtleb, kas inimene suudab ava-tult ja inimlikult suhelda. rni-kul ei pea rileandjaga tekkima armastust esimesest silmapil-gust. Samas peab rnik sisemi-selt veenduma, et rileandja ei ole oma olemuselt tema jaoks vas-tumeelne persoon, kellega asjaaja-mine valmistab ebameeldivusi.

    objekti levaatus rnik peab enne kokkulepete slmimist rilevetava korteri le vaatama. On olnud juhuseid, kus rileandjad soovivad rile-pingut slmida enne, kui nad po-tentsiaalse rnikuga korterit vaa-tamagi lhevad. Sellise nudmise-ga ei peaks tark rnik nustuma.

    sel on kirjalik leping see, millele saab vaidlustes tugineda. Samuti on kirjalik rileping aluseks, mis annab rnikule vimaluse oma elukoht rikorterisse registreeri-da. Teadmiseks rnikule, et -rileandja nusolekut ei ole eluko-ha rikorterisse registreerimi-sel vaja ksida. See luba on juba lbi rilepingu slmimise antud.

    Kirjalik peaks rileping ole-ma kindlasti thtajalise lepingu puhul, kus rnik elab teadmi-ses, et ta saab rikorteris elada niteks vhemalt aasta vi muu kokkulepitud perioodi. Kui ri-leandja soovib rniku hel vi teisel phjusel korterist vlja vi-sata, ei pruugi suulise thtajalise lepingu testamine olla kige liht-samate lesannete killast.

    tasakaalus leping rileping on kokkulepe ka-he vrdse poole vahel. Seetttu peaks leping olema tasakaalus nii iguste kui kohustuste poolest. Tsi rivaldkonda reguleeriv vlaigusseadus on kaldu pigem rniku kasuks. Seetttu proovi-vad rileandjad sageli rilepin-guga tasakaalu enda suunas taga-si kallutada.

    rnik ei peaks aktsepteeri-ma lepingusse minevad kohustu-si niteks pev prast vlgnevuse teket vlja kolida vi keeldu ma-jutada oma alaealisi lapsi. Sellised kokkulepped on kll thised ja

    TEA ROHKEM. Sgis on aeg, mil hoogustub kauplemine riturul. hest kljest hakkavad juba suve lpus tudengid piperioodiks kortereid otsima. Teisalt ajastavad kavalad rileandjad rniku vahetamise sgisesse, et oleks hlpsam he rniku asemel teine leida. Oluline on teada mningaid punkte, mida rnik viks rileandjalt nuda-tahta.

    rimine

    neist lhtuma ei pea, kuid rnik ei peaks rileandjale isegi mitte mista andma, et ta on orjastava-te tingimustega nus.

    ri tasumine lekandega vi kviitungi vastu rnik peaks nudma vimalust ri tasuda lekandega. Kui ri- leandja lekandega tasumist ei taha vimaldada, peab rnikul olema iga makse kohta vimalik saada kviitung, millega rileand-ja kinnitab, et ta on risumma ja lisanduvad krvalkulud ktte saanud. Kviitungi peaks vljas-tama rileandja ise, mitte mni kolmas isik, niteks rileandja usaldusisikust naaber vi sber.

    Kui rnikul puudub taasesi- tamist vimaldav kinnitus ri-summade tasumise kohta, vib tal probleemide ilmnemisel olla keeruline testada, et ta sootuks vlgnik ei ole.

    salajaste klastuste puudumine On kuulda olnud, et mni ri-leandja on salaja kinud vlja-ritud korteris ajal, mil rnikke seal pole.

    Niisugused salaklastused ei saa olla mingilgi moel aktseptee-ritud. rileandja poolt vaadatu-na on tiesti phjendatud nu-da aeg-ajalt, niteks kord kvarta-lis vimalust vljaritud pinda le vaadata veendumaks, et r-

    Nuanded rnikule: mida nuda rileandjalt? nik kasutab seda heaperemehe-likult. Sellised levaatused pea-vad aga kindlasti toimuma r-niku ja rileandja poolt kokku-lepitult ning heskoos.

    Kirjalik vara leandmise-vastuvtu akt rilevetava vara valduse vastu-vtmise peaks vormistama kirja-likult. See aitab tpsemalt kirjel-dada, millises olukorras ja kvali-teediga on rniku vastuvetav vara. rniku huvides on vastu-vetavate esemete puudused le-andmise-vastuvtuaktis fikseeri-da, et vltida hilisemaid teineteise mittemistmisi vara rileandja-le tagastamisel.

    suhtlemine histuga Vahel soovivad rileandjad eba-mistlikult, et rnik tasuks kom-munaalkulud otse histule. Samu-ti vivad rileandjad soovitada rnikul histuga seonduvate probleemide puhul taas prdu-da histu poole. Kui see rnikule sobib, on kik korras. Siiski peaks rnik arvestama, et tema lepin-gupartner on rileandja, mitte histu. Seetttu peaks probleemi-de lahendamise pearaskus olema rileandja kanda. Aga loomuli-kult on niteks veemtja vahe-tamiseks sobiliku aja kokkuleppi-mise puhul mistlik rnikul en-dal asjad korda ajada, mitte piken-dada infoahelat rileandja vrra.

    Lepingu pikendamise vimalus Sageli soovivad rileandjad sl-mida thtajalise rilepingu aas-taks vi thtajatu lepingu.

    Samuti pole rnikud ena-masti nus pikema kui aastase rilepingu slmimisega. Prak-tikas venivad riperioodid tih-tipeale siiski pikemaks. Seetttu tasub rnikul uurida, kas tal on thtajalise rilepingu slmimisel vimalik rilepingut selle lp-pemisel pikendada, et mitte vt-ta ette ttut ja tlikat kolimist. Professionaalne rileandja jb enamasti tenoliselt aastase le-pingu juurde, kuid on suure hea-meelega valmis jtkama rile-pingut korraliku maksedistsiplii-ni ja kinnisvaraga heaperemehe-likult kituva rnikuga.

    tagatisraha thtaegne tagastamine Enamasti nuab rileandja ri-lepingu slmimisel rnikult ta-gatisraha. rnikul on lepingu lppemisel igus tagatisraha ta-gasi saada kahe kuu jooksul. Seda juhul, kui rileandjal ei ole r-niku vastu nudeid. Praktikas ta-gastatakse raha viimase kuu kr-valkulude ehk kommunaalkulude arve saamisel jrel.

    Tnu Toompark on ksiraamatu Korter rile nrvesv hobi vi rikkuse alli-kas? kaasautor.

    tnu toomparKKinnisvarakool.ee

  • 6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 14. oktoober 2015

    Pange arved ja dokumendid valmisKorteri dokumentatsioon muutub aina thtsamaks olgu selleks ku-luarved vi paberid teostatud re-monttde kohta. Inimesed jagu-nevad kaheks on need, kes hoia-vad paberid alles ja siis teised, kes seda ei tee. Kui kuulute viimas-te hulka ja plaanite mki, haka-ke arveid alles hoidma. histutes, kus asjaajamine kib elektrooni-liselt, on see veel eriti lihtne, pii-sab vaid meilide arhiveerimisest.

    Ostjat huvitavad enim kom-munaalarved, kus on nha kik mdetavad kulud, histu lal-pidamiskulud, remondifond jne. Kuigi elektrit ostame vabaturult ning enam pole nii kindlat hin-da, mille jrgi midagi arvata, ta-sub elektriarveid samuti nida-ta. Seda eriti juhul, kui on elekt-rikte.

    Kui vimalik, nidake ostja-le kiki projekte, ehitus- ja ka-sutuslube. Selliste dokumentide olemasolu on seoses uue ehitus-seadusega vga vajalik. Lisaks viksid teil olla alles ka korte-risse paigaldatud seadmete, ni-teks kttessteemide, gaasikat-la, boileri jms kasutusjuhendid ja paigaldajate-hooldajate kon-taktandmed.

    Pange thele: kui kavatsete oma korteris teha planeeringu-muudatust, ajage kohe korda kik paberid-projektid ja load. Hiljem, kui soovite korterit ma, on teil neid vaja. Tagantjrele erinevate tegevuste seadustamine vib osu-tuda vga kalliks ja ajakulukaks lbuks.

    Toimingud, mida tuleks enne mgiprotsessi alustamist teha, vivad olla vga erinevad. Kui mki pannakse korter, milles on elatud vga vhe, pole te-noliselt ka palju ettevalmistu-si vaja. Kui aga ollakse alusta-mas kodu mki, kus elatud 20 aastat, on asju, millele melda, arvatust hoopis enam. Lisaks veel emotsioonid, mis seondu-vad kodu kui sellise mgiga.

    Kosmeetiline remont jah vi ei?Ksimus, kas enne mki ta-sub korteris remonti teha vi mitte, tuleb mttesse paljudel. helt poolt annaks niline re-mont mgiprotsessis eelise, sest ostja saaks kohe sisse ko-lida. Teisalt, kki pole uste le-vpamine ldse hea mte, sest ostja sooviks hoopis uued, oma maitse jrgi sobivad siseuksed paigaldada. Vi ei klapi mja ja ostuhuvilise seinavrvi eelistus.

    Kui korter vajab tegelikult suurt remonti, tasuks seda just niisugusena reklaamidagi. See annab ostuhuvilisele vimalu-se kik enda soovide phjal ku-jundada ning vajadusele ka m-berplaneerimisi teostada.

    Kui aga mdav korter on hiljuti renoveeritud, kuid niteks mne siseukse klaas on mrane-nud, siis see tasub kll ra va-hetada. Mnikord peletavad po-tentsiaalset ostjat eemale just t-hised pisivead. Tiesti out on aga odav ja kiire remont. See on juba kaugelt ratuntav.

    Fotod mis jb pildile ja mis mitte?Eelkige fotod olgu korrekt-sed. Ei maksa le pingutada kunstliku ilustamisega. Sama vaas vi knlajalg kikides ruumides ei ole hea. Kindlasti arvestage, et ostuhuviline soo-vib eelkige nha suurt plaani, mitte teie ilusat ukselinki vi kardinapuud.

    Pildistage kiki ruume, kaa-sa arvatud esikut ja koridori. Kui majas toimuvad fassaadi-td, pildistage ka seda. Nii ni-tate ostuhuvilisele, et histu ja selle elanikud on aktiivsed ja maja korrashoiust huvitatud.

    Kas ma ise vi maakleriga?Kinnisvaramgil on enim tek-kiv ksimus: kas ma ise vi ka-sutada maaklerit? Kui kogu prot-sess totab tulla lihtne ja teadmisi jagub piisavalt, siis saate tenoli-selt ka ise hakkama. Kui aga as-jaajamiseks pole mahti ning te-kib hulk lisaksimusi vi lahen-

    VALMISTU TARgALT. Oma kinnisvara mk on suur ettevtmine ning mida kauem on senises kodus elatud, seda keerulisem see tundub, sest kes siis ikka iga pev mtleb, kuidas tulevikus kik ostuhuvilisele meeldida viks. Aga kui see pev on kes, tuleb hakata mtlema, mida rkida, mida nidata ning mis on pakutava kinnisvara plussid ja miinused.

    damist vajavaid asju, tasub pr-duda maakleri poole.

    Valige professionaalne, vi-malusel kutseline maakler ehk inimene, kes teenib selle tga igapevast leiba. Nende jaoks on tehingud igapevane t, millega kaasneb ka kigi asjassepuutuva-te seaduste ja nuetega kursis ole-mine. Eelistage tunnustatud, eri-alastesse hingutesse kuuluvate kinnisvarafirmade inimesi, sest neil on pikaajalised kogemused ja usaldusvrsed koostpart-nerid. Samuti on neil know-how ehk teadmised, mis juavad ki-gilt turuosalistelt keskprandale kokku. Kui proffide kohta kehti-vad reeglid ja eetikakoodeks, siis ksi tegutsev odav hobimaakler ei vastutata lppkokkuvttes mil-legi eest.

    Lisaks mgi korraldamise-le ja pakutavale ajasstule aitab maakler ka keerulistes olukor-dades. Niteks, kui kinnisvaraga seotud dokumendid pole korras, teab maakler tpselt, mida teha. Sama kehtib juriidiliste ksimus-

    Kuidas teha nii, et korteri mk priselt nnestuks?

    Kinnisvara

    Kristina leerUus Maa Kinnisvarabroo kutseline maakler

    Kristina Leer snas, et korterit pildistades ei maksa le pingutada kunstliku ilustamise-ga. Sama vaas vi knlajalg kikides ruumides pole hea.

    FOTO: mihkel maripuu

    te ning kikide eeltde ja doku-mentide vormistamiste kohta.

    Maakler on hea vahendaja ostja ja mja vahel, hoides emot-sioonid ja arvamused lahus. Ni-teks saab maaklerile anda vt-med ning ta ise kib koos huvi-listega korteris ra, vahendades teile hiljem kliendi arvamuse. Kui ka pererahvas on samal ajal ko-dus, tasub neil klastuse ajaks ra minna. Nii on kigil vabam tunne. Professionaalne maakler maandab pingeid, oskab kike selgitada ja phjendada.

    Sama asi on ka hinna le tingimisega. On parem, kui ko-gu infovahetus kib lbi maakle-ri tema tunneb turgu ning teab vimaluste piire. Tingima ei pea emotsionaalselt, inimesi solvates ning nende vara halvustades.

    Kokkuvtteks, kinnisva-ra mes tasub lhtuda vanast talupojatarkusest heksa kor-da mda, ks kord lika. Tehes kik vajalikud ettevalmistused ning olles korrektne, olete tehin-gu nnestumisele palju lhemal.

    Mnikord peletavad potentsiaalset ostjat eemale just thised pisivead. Tiesti

    out on aga odav ja kiire remont, mis on juba kaugelt ratuntav.

  • 8 || kinnisvara ja ehitus postimees, 14. oktoober 2015

    vaiba mitmeid kordi tolmuime-jaga puhastamist muutus vaip aga sedavrd puhtaks ning vr-vid kirkaks, et puudus vajadus se-da pesta.

    Enne vaipade, vaipkatete ja tekstiilmbli mrga puhastust (k.a aurupuhastus) on lioluline kuiva, lahtise mustuse eemal-damine ehk vga phjalik ime-mine. Kui seda ei tehta ja ko-heselt tdeldakse mrjalt, siis tekstiile puhtaks ei saagi. See on loogiline kui muld mr-jaks teha, tekib pori. Tekstiilis olevat pori eemaldada on tun-duvalt raskem, kui mitte vi-matu, vrreldes mulla kuivalt eemaldamisega.

    PlekieemaldusPlekke tekib vaipadele ja mb-lile tahes-tahtmata. Plekkide re-gulaarne eemaldamine on teks-tiilkatete puhastamise lahutama-tu osa.

    Olulisi mtteid plekkide ee-maldamiseks- Pa selgeks teha, millise ple-

    kiga on tegemist.- Plekkide eemaldamine peaks

    olema kikide ruumisviibijate kohustus mida rutem pleki eemaldame, seda suurem on tenosus puhtaks saada.

    - Oluline on plekk kattest vl-ja saada, mitte sisse hruda. Niteks kohvipleki puhul ta-sub panna plekile hsti imav paber, vajadusel paberit vahe-tada. Nii imab paber pleki en-dasse.

    - Thus vte on panna plekile lapp vi imav paber ning ko-putada antud kohta nude-pesuharjaga (hrumise ase-mel), nnda imendub mus-tus lihtsamini lappi vi pabe-

    vikindluses kasutatava puhastus-aine suhtes. Selleks tasub eelne-valt materjali testida, eriti peh-me mbli kaunistusteks kasu-tatavaid nre, riseid, narmaid. Niisuta kasutatava puhastusai-nega testitav koht, seejrel vta valge paber vi lapp ning kinni-ta see niteks pesulksuga niisu-tatud koha klge. Oota u 10 min ning kontrolli, kas testlapp on vrvunud.

    vaibas olev mustusSilmaga on nhtav vaid um-bes 10% vaiba mustusest. Ena-mik vaibas olevast mustusest on kuiv, lahtine mustus, mida tu-leb eemaldada kuivalt, korrali-kult tolmuimejaga imedes. Vhe-malt 80% mustusest on nnda eemaldatav, lejnu vajaks kee-milist eemaldamist vi muul vii-sil ttlust.

    Mida thendab korralik tolmuimemine?- Tolmuimejaga ttatakse pii-

    savalt aeglaselt.- Tuleks vltida tolmuimeja ot-

    siku liialt tugevalt vastu pin-da surumist, siis tekib vaa-kum ja imur ei ime.

    - Imeda tuleb kogu pind ss-temaatiliselt. Kiiresti tolmu-imejaga ebamraseid liigu-tusi tehes ei eemaldu vaibas olev mustus ehk teeme asja-tut td.

    - Vimalusel eelistada harjavat tolmuimejat. Sageli piisab tekstiilkatete

    puhastamiseks phjalikust ime-misest. Niteks meil oli ks va-na mrdunud vaip, esmalt oli plaan teha erinevate tolmuime-jatega imemise thususe katseid ning seejrel vaip pesta. Prast

    Tekstiilprandat on kerge pai-galdada, kate jtab dusa ja mu-gava mulje, summutab hsti he-li, mustus ei paista vlja, tundub pea alati puhtas. Need on te-noliselt phjused, miks otsus-tatakse sageli tekstiilkatte ka-suks.

    tekstiilide eripraTekstiilkatteid on vga erinevast materjalist ja erineva ehitusega. Kik see mngib olulist rolli ka puhastusviiside valimisel. Natu-raalsed materjalid (vill, siid, puu-vill jms) on kasutuses vaipkattena juba sajandeid, neist enimkasuta-tav on vill, mis peidab ja hoiab en-das mustust.

    Tehiskiududest on kige enam levinud nailon, mis ei ima niiskust, kll aga vib tekitada staatilist elektrit. Nailonit vi-dakse kasutada ka koos villaga. Pikaaegne pikesevalgus vib nailonit kahjustada, see on ker-gesti sttiv ja pledes sulab. Nai-lonit vrvitakse tavaliselt hape-tega, seeprast vib happeline mustus, nagu niteks Coca-Co-la ja pleegitavad ained tekitada vrvimuutuseid.

    Vaipade valmistamisel kasu-tatakse erinevaid tehnoloogiaid, narmad vivad olla nii kinnised (aasalised) kui ka lahtised (pl-si meenutav).

    Tekstiilkatete pesemisel on oluline olla veendunud nende vr-

    HOOLDUS. Tekstiilkatteid kasutatakse paljudes asutustes ja kodudes prandakattematerjalina, tekstiiliga on kaetud suurem osa pehmest mblist.

    Koristamine

    risse. Enne ttlemist vib vajadu-sel kuivanud plekki niisuta-da veega vi vas-tava puhastusainega.

    - Kui puhastame pleki vaid pindmiselt, siis esialgu tun-dub tulemus hea, kuid pinna tielikul kuivamisel muutub plekk taas nhtavaks mus-tus kuivab phjast uuesti pin-nale.

    - Vesi on hea lahusti, ena-mik plekke eemalduvad vee-ga. NB! Mitte kasutada le 40-kraadist vett, kuum vesi vib lahustada ka vrve.

    - Pleki eemaldamise suund on servadest keskkoha suu-nas.

    vaiba hooldusIgapevane ige vaibahooldus on tolmuimejaga korralik re-gulaarne imemine. Tavapra-selt ei ole vajalik pindu iga pev kogu pranda ulatuses phja-likult imeda, oluline on teatud regulaarsusega, niteks kord ndalas, kogu pind korralikult imeda ja kattes sees olev lah-tine mustus eemaldada. Sage-li neme tolmuimejatega kii-resti-kiiresti ttavaid inime-si, ent judes nhtava mustu-

    seni, aeglustatakse imemist, sest muidu mustus ei eemal-du. Kui kiirustades ttades ei eemaldu hsti pinnal olev mus-tus, siis kuidas saab eemaldu-da mustus vaiba seest? Seega on kiire tolmuimejaga imemi-ne vaiba puhtuse seisukohalt tiesti mttetu vaev. Pigem ta-suks jaotada ruum mttelisteks osadeks, nhtav mustus eemal-dada igapevaselt kikjalt, aga phjalikum imemine teha mt-teliste osade kaupa igal pe-val erinev osa. Nii hoiame vai-bad puhtad ja vheneb oluliselt

    vaipade suurpuhastuse va-jadus.

    Kui vaip-kattest jb regu-laarselt eemaldamata liiv ja muu lahtine mus-tus, siis hakkab see kahjus-tama vaiba kiudu, mille tulemu-sena kiud lamanduvad ja teki-vad inetud kigurajad, mida ei nnestu enam eemaldada ka vaipkatte pesemisega.

    Puhastamata vi ebapiisa-valt puhastatud tekstiilkatetega ruumid mjutavad oluliselt ruu-mis viibijate enesetunnet ja t-vimet. Erinevad uuringud tes-tavad heselt, et sellistes ruumi-des inimeste tvime vheneb, sagenevad hooajahaigused, al-lergia ja astma probleemid.

    tekstiilkatete suurpuhastuseks on erinevaid viise Aurupuhastusaurupuhas-

    tusmasinaga pinna puhas-tus, soovitavalt imuriga ma-sin, mis imeb koheselt lahti tulnud mustuse.

    Pulberpuhastuspuhastus-pulber tambitakse vaipa, har-

    jatakse ja aine imetakse koos mustusega vlja.

    Vastavatepuhastusaineteja-masinaga teostatav mrgpu-hastus.

    Vahtpuhastuspinnalekan-takse vaht (kristalliseeruv ampoon), pinda harjatakse ja pinna kuivades eemalda-takse imuriga aine jgid.

    Pritsimismeetodpuhastus-aine pritsitakse pinnale, har-jatakse ning teatud aja prast imetakse pind puhtaks. Soo-vitav on kasutada loputusai-neid puhastusaine eemalda-miseks.Kik need meetodid eeldavad

    enne ttlust:- phjalikku kuiva imemist- plekkide eemaldamist.

    vaipade puhastuse phietapid1. Phjalik imemine tolmuime-

    jaga.2. Mustuse lahustamine pu-

    hastusaine, mehaanika, m-juaja, temperatuuri koosm-jul.

    3. Mustuse eemaldamine: lo-putamine, loputusvee vl-ja imemine, vajadusel neut-raliseerivate loputusainete kasutamine. Korralik lopu-tus on vga oluline kui pu-hastusaine jgid jvad kat-test eemaldamata, hakkab see endaga siduma mustust ning kate mrdub kiires-ti. Varasemalt kattesse j-nud ained vivad mjutada ka jrgnevate ainete thu-sust ja halvemal juhul teki-tada soovimatuid reaktsioo-ne.

    4. Lpetamine: harjamine, et tekstiili pind (karvad) oleks htepidi ja jtaks kuivades korrektse mulje.

    5. Kuivatamine: kuivamise kii-rendamiseks kasuta sooja-puhureid, vikese pinna pu-hul sobib ka niteks fn.Kui eesmrgiks on puhtus,

    siis on oluline igete asjade i-gesti tegemine see on kiireim viis tulemuse saavutamiseks. Tekstiilkatete puhtuse ja pikaea-lisuse vti on tolmuimejaga re-gulaarne korralik imemine ning phjalik imemine enne suurpu-hastust.

    helge alt Puhastusekspert tegevjuht

    Floorin kontoris olev prandakate on ennast igati igustanud, lisaks meeleolukale vrvile summutab vaipkate sammude kaja. FOTOd: jaanus lensmenT

    Tekstiilist prandakate vajab pidevat hooldust

  • 10 || kinnisvara ja ehitus postimees, 14. oktoober 2015

    need katted kasutusel veel t-na, 50 aastat hiljem. Tnape-vast tehnoloogiat rakendades saaksime tunduvalt paremaid tulemusi. Tnuvrselt plaanib Tallinna linn betoontee katse-ligu ehitamist Paldiski maan-teele. Samasugust innovatiiv-set tegutsemist ootaksime ka Maanteeametilt.

    Eelmisel aastal auhinna saanud Tondiraba jhalli vi-tu kommenteeris rii, et 2014. aasta betoonehitiseks valiti es-teetiliselt nauditav, ehitusteh-niliselt keerukas multifunkt-sionaalsete kasutusvimaluste-ga spordihall, mis eristub teis-te phjamaiste jhallide seast just suurema lbidisainituse tttu. rii esimees Aadu Ka-na tdes, et Tondiraba jhall on hea nide korralikust ehi-tusprotsessist, kus uue ehitise kik osapooled tidavad hise eesmrgi nimel oma rolli mak-simaalselt.

    Suitsleppa snutsi ti vidu lpptulemus, hea akustika, to-hutu panustamine energia taas-kasutusse ning loomulikult be-toonitde vga hea kvaliteet. Julgelt on kasutatud puidu ja betooni koosmju liimpuitfer-mide lisamise nol. Kokkuvt-likult vib elda, et vit saavu-tati tellija, projekteerija ja ehi-taja hea koost tulemusena.

    Betoon ei ole hall ja kole, mida peaks peitma ja katma erineva-te viimistlusmaterjalidega. Eks-poneerige puhtaid betoonpindu ja rge kartke kombineerida be-tooni klaasi, puidu, keraamika vi terasega. Betoonist saab os-kuslikul lhenemisel vga sooja ja hubase tulemuse. Konkurss ongi heaks kokkuvtteks meie betoonehituses, kus selgub, ku-hu me selles valdkonnas liigu-me, snas Suitslepp.

    Kuhu suundub eesti betoonehitis?Betoon kui ehitusmaterjal on oma phikoostiselt psinud muutumatuna alates tema leiu-tamisest liiv, killustik, tse-ment ja vesi. Suitsleppa snul laiendavad tnapevased be-toonilisandid betooni kasuta-mise vimalusi, andes lpptu-lemuseks palju parema kvali-teedi. Palju kasutatakse me-tall- ja plastkiudu, samuti eri-nevaid keemilisi lisandeid. Meie arhitektid ja ehitajad on ha sa-gedamini hakanud betooni ka-sutama. Samas ootaks meie ta-ristuprojektide tellijatelt ja pro-jekteerijatelt rohkem betooni rakendamist. Meil armastatak-se ikka veel massiivseid muld-kehasid projekteerida mujal maailmas neb tihti selle ase-mel saledaid monoliitbetoon-konstruktsioone, mis on pal-ju loodusthoidvam ja ressur-sisstlikum lhenemine, t-les Suitslepp. Betoonihing on vtnud sdameasjaks betoon-teede temaatika. Nagu nita-vad mitmete naaberriikide, eri-ti Poola kogemused, on betoon suureprane materjal teedeehi-tuseks. Eestis kasutati seda vii-mati 1960. aastatel. Vaatamata tolleaegsele tehnoloogiale vi pigem selle puudumisele on

    JULgE KASUTUS. Eesti Betoonihingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp tles konkursi Aasta betoonehitis 2015 vljakuulutamisel, et nende snum arhitektidele, projekteerijatele ja ehitajatele on julgemalt kasutada betooni kui tugevat, vormitavat ning kauakestvat ehitusmaterjali. Eesti Betoonihing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on viisteist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste konkurssi.

    Betoon peidab rohkelt vimalusi

    Jhalli projekteeris Kada-rik Tr Arhitektid O, ehitas Merko Ehitus Eesti AS projek-tijuht Ahto Aruvli juhtimisel, temast sai ka vistluse Aasta ehitaja 2014 vitja. Lisaks ar-hitektile ja ehitajale tuleb kiita tellija esindajat, ehitushariduse-ga Tallinna spordi- ja noorsoo-ameti juhatajat Rein Ilvest, s-nas Suitslepp.

    Aeg surus pealeAasta ehitaja aunimetusega pr-jatud AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Ahto Aruvli snul oli jhalli ehituse kige suure-maks probleemiks aeg. Suutsi-me hoone valmis ehitada tht-aegselt ja pelgalt 14 kuuga. Puu-tusime kokku ksimustega: kas joonised juavad reaalsusest vei-di ees olla, kas erikujulised ele-mendid saab monteerida prob-leemivabalt? Lisaks oli vljakut-

    ehitus

    se, kuidas mahutada 64-meetri-sed fermid ruumis ja monteeri-da samas erikujulisi tribne ja betoneerida prandaid, selgitas Aruvli. Tehnilistest lahendus-test vriksid ramrkimist mo-noliitkonstruktsioonide tehno-loogiad. Maa-alusel korrusel be-toonseinte puidumustrit luues sveneti liistude laiusesse ja sel-lesse, kuidas algset mustrit ige pisut nihutati, et ka naelte kin-nituskohad filigraanseks saada. Selle tulemusel on loodud pui-dumustriga betoonsein, kus ei ole vimalik naelu ega kandu-reid leida. Vi kui rkida le 2000 m valatud betoonplaati-dest ja prandate tasandusvalu-dest seal sbiti betooni tehni-liste nitajate detailideni, taga-maks jllegi eesmrgile phen-dumust. Peab tdema, et antud detailid olid siis uudsed, kuid t-na juba igapevased.

    juuli laanemetsteemalehe toimetaja

    Keerukas ehitis on tis erakordseid la-hendusi, alates 4500 raudbetoonist ele-mendist, 2000 ruut-meetri suurusest il-ma hegi vuugita va-latud betoonpran-dast kuni imposant-sete lausa 64-meet-rise sildega puitfer-mideni.Kokku kasutati j-halli ehitustdel ligi 9400 m betooni, 1400 m liimpuitu ja kmneid kilomeet-reid torustikke ja kaableid ning rekor-dajal oli platsil kuni kmme kraanat kok-ku 1000 tonni tste-juga.

    hea

    tea

    da

    h

    Hoone teevad veelgi unikaalsemaks pea-areeni juures kuni 64-meetrise sildega puitfermid, mis tarniti objektile kolmes osas ning paigaldati milli-meetrite tpsusega kohapeal. Fermide paigaldamisega alus-tati jkeeglisaalist, siis liiguti harjutusvl-jakuteni ja viimaseks ji peavljak. FOTOd: TiiT Veerme/merkO

    Kalle Suitslepp

    Betoon ei ole hall ja kole, mida peaks peitma ja katma erinevate

    viimistlusmaterjalidega.

  • postimees, 14. oktoober 2015 kinnisvara ja ehitus || 11

    aasta betoonehitis 2015

    Peaauhind kuulub viduidee autorile. ramrkimist leiavad vitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija ja betooni tarnija.

    riisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betoonihingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitus-ettevtjate Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kun-da Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. rii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

    Konkursile tde esitamise thtaeg on 1. detsember 2015. a. Vitja kuulutatakse vlja leriigilisel betoo-nipeval 2016. aasta mrtsis.

    Eesti Betoonihing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav hing, kuhu kuulub 51 ettevtet, organisatsiooni ja eraisikut.

    Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja mgiga tegelevate ettevtjate hendus, sinna kuulub 64 ettevtet.

    2014. a betoonehitiseks valiti Tondiraba jhall. Konkursi peaauhind Kadarik Tr Arhitektid O. Tellija auhind Tallinna spordi- ja noorsooamet; konstruktori auhind Civen O, Novarc Group AS; ehituse ja betoonitde auhind Merko Ehitus Eesti AS; betooni auhind E-Betoonelement AS, Rudus AS, HC Betoon AS; raketise auhind Peri AS.

    2013. a betoonehitis lemiste liiklusslme rekonstrueerimistd. Peaauhind AS K-Projekt (peaprojekteerija).

    2012. a betoonehitis Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine. Peaauhind konstruktorid Karl iger ja Heiki Onton.

    2011. a betoonehitis heliskulptuur Cromatico. Peaauhind skulptor Lukas Khne.

    2010. a betoonehitis eramu Pirital. Peaauhind arhitekt Andres Lember, Male Maja O.

    2009. a betoonehitis Tallinki broohoone. Peaauhind arhitekt Meelis Press.

    2008. a betoonehitis Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA.

    2007. a betoonehitis Puurmani kaarsild. Peaauhind konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm.

    2006. a betoonehitis Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind arhitekt Hindrek Kesler.

    2005. a betoonehitis TTP kontorihoone. Peaauhind arhitekt Meelis Press.

    2004. a betoonehitis lemiste hotell. Peaauhind arhitekt Martin Aunin.

    2003. a betoonehitis eramu Viimsis. Peaauhind Arhitektibroo Emil Urbel.

    2002. a betoonehitis Tartu vangla. Peaauhind Arhitektuuribroo Kalle Rmus AS.

    2001. a betoonehitis kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind projekteerija Randvli ja Karema AS.

    2000. a betoonehitis Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind Arhitektuuribroo Urbel ja Peil.

    allikas: eesTi BeTOOnihing