Ligipääsetavusest digitaalkeskkonnasHeidi Koolmeister, nõunik

Mida tähendab ligipääsetavus?• Puuetega inimeste kogukonnas elamise võimalused ja osaleda sotsiaalses,

majanduslikus, poliitilises ja kultuurilises elus sõltuvad otseselt ümbritseva keskkonna ligipääsetavusest. Ühiskonna erinevad osapooled peavad vähendama, ja pikas perspektiivis eemaldama takistused, mida kohtavad puuetega inimesed igapäevaelus.

• Eesti võttis kohustuse parandada järjepidevalt puuetega inimeste olukorda ratifitseerides 2012. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni.

• Konventsiooni artikkel 9 sätestab, et andmaks puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, peab riik võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades.

• Puudega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks on vaja nii abivahendeid, mis aitavad kompenseerida individuaalseid tegevus- ja funktsioonipiiranguid, kui ka kohandada keskkonda, teenuste osutamist, infoedastusviise ja suhtlusvõimalusi.

Probleemid füüsilises keskkonnas ligipääsetavusega

Universaalne disain• Ligipääsetavus on olemuselt tihedalt seotud universaalse disainiga (UD),

võimaldades toodete loomist, mis on kasutatavad kõikide inimeste poolt vastavalt nende vajadusele. Seega kui ligipääsetavuse küsimust puuetega inimestele on võimalik lahendada erimeetmetega, siis (UD) puhul peab lahendus vastama kõigi kasutajate vajadustele.

• UD on strateegia, mille eesmärgiks on muuta keskkond, tooted, kommunikatsioon, informatsioon, tehnoloogia ja teenused nii suures ulatuses kui võimalik arusaadavaks ning kasutatavaks kõikidele, sealhulgas erivajadustega inimestele, nii iseseisval ja loomulikul viisil kui võimalik, ilma kohandamise vajaduseta.

• ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis on universaaldisain defineeritud kui toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Universaaldisain ei välista vajaduse korral abiseadmeid kindlatele puuetega inimeste rühmadele.

Universaalne disain (2)• Kõikide jaoks õiglane: kasulik ja koheselt kasutatav erinevate võimete ning

vajadustega inimeste poolt;• Paindlikkus kasutamisel: kohandatav suure hulga individuaalsete eelistuste ning

suutlikkusega;• Lihtne ning intuitiivne kasutamine: olenemata kasutaja kogemusest, teadmistest,

keeleoskusest või kontsentreerumise võimest on toote/teenuse kasutamist kerge mõista;

• Kergesti tajutav informatsioon: vajaliku informatsiooni kommunikeeriminekasutajale on lihtne, kiire ja efektiivne, olenemata ümbritseva keskkonna tingimustest või kasutaja taju suutlikkusest;

• Tolerantsus vigade tegemise suhtes: juhuslikust või kavatsemata tegevusest tulenevad riskid ning ebasoodsad tagajärjed on viidud miinimumini;

• Madal füüsiline pingutus: on kasutatav efektiivselt ning mugavalt ilma väsimust tekitamata;

• Suurus ja ruumiline asetus: olenemata kasutaja kehaehitusest, rühist või liikuvusest on tagatud sobilik suurus ja ruumiline asetus nii käsitsemiseks kui ka kasutamiseks.

Kuidas erivajadustega inimesed arvuteid kasutavad?• Pime – võib kasutada abivahendeid nagu näiteks ekraanilugemise

tarkvara, mis loeb teksti helina ette; pimekuvarit, mis edastab teksti punktkirjaga vms.

• Vaegnägija - võib kasutada samu abivahendeid nagu pime, aga võib ka muuta teksti ja tausta värvi ning teksti suurust.

• Kurt/vaegkuulja – kasutab veebi nagu tavaline kasutaja, kellel puudub võimalus heli esitada. Spetsiifilisi abivahendeid reeglina ei kasuta, aga otsib helile alternatiivseid tekstikirjeldusi.

• Motoorikahäirega inimene – kasutab sisendseadmeid (klaviatuur, hiir) ebatraditsiooniliselt, näiteks juhib lõuaga või jalaga hiirt, kasutab puuteekraani suus oleva abivahendiga, kasutab klaviatuuri ninaga, kasutab häälkäsklusi jne.

• Seega tuleb veebilehe loojal võimalike tehnoloogiliste abivahendite kasutamisega arvestada juba veebilehe analüüsi, planeerimise ja disaini faasis ning toimetajal sisu sisestamisel.

Nägemis- ja vaimupuudega inimeste erivajadused

• NÄGEMISPUUE• Nägemispuudega inimeste probleemiks on igapäevaelus toimetulekuks vajaliku informatsiooni

kättesaadavus.• Pimedad ja nõrgaltnägijad kasutavad infotehnoloogilisi võimalusi - need avardavad oluliselt

nende piiratud kommunikatsioonivõimalusi.• Nägemispuudega kasutajal (sh eakal kasutajal) on ka abivahendeid kasutades ning õiges

valguses lugemisel keeruline eristada tähekujusid ning lauselõppe, mistõttu on pikemate tekstide ning ka viitade tekstide lugemine nende jaoks vaevaline tegevus. Ka tavakasutajal on halvasti laotud ning sarnaste tähekujudega teksti väsitav lugeda. Hea disain nägemispuudegakasutajale on hea disain suuremale osale teistele kasutajatele.

• Teksti loetavust raskendavad tihedad tekstilõigud ja liigendamata tekst.• Vasakjoondus suurendab tekstist arusaadavust, sest muudab ridadel liikumise silma jaoks

lihtsamaks.• Teksti loetavust parandab kirjatüübi vähene stiliseeritus. Stiliseeritud kirjatüübi kasutamisel

tuleb sellega edastatud informatsioon dubleerida ka loetavamas• kirjatüübis.• Läbiva suurtähega, tihendatud kirjaga või kursiivis teksti on raskem lugeda, sest tähekujude

erisused ei tule nii selgelt välja.• Loetavuse ja ligipääsetavuse tagamiseks tuleb teksti dubleerida võimaluse korral

piktogrammiga.

Nägemis- ja vaimupuudega inimeste erivajadused

• PSÜÜHIKAHÄIRE• Psüühikahäirega inimeste ühisnimetaja on ülitundlikkus ennekõike

tajutavatele emotsioonidele. • Kõrgendatud valvsus ja tähelepanu, kui info ja info edastajad ei

hooli, on ükskõiksed, räägivad „omas keeles“.• Pildid-kaadrid ei tohiks vahelduda liiga kiiresti.• Helitaust peaks olema rahustav ja leebe. Ei tohiks aktiveerida, ega

ärritada.• Keelekasutus peab olema lihtne ning tavainimesele mõistetav,

mitte ametialane. • Seetõttu tuleb kasutada lihtsaid sõnu (nt rehabilitatsioon =

taastumine).• Iga kommunikatsiooniakt peab ehitama inimlikku silda, looma

inimlikku kontakti emotsionaalsel tasandil.

Üldised praktilised nõuanded: loetavus• Olulise rõhutamisel tuleb kasutada kirjatüübi erinevaid

lõikeid, mitte läbivat suurtähte.• LÄBIVAT SUURTÄHTE võib vajadusel kasutada vaid üksikute

lühikeste sõnade edasiandmiseks.• Ainult värvilise teksti kasutamist olulise rõhutamiseks tuleb

vältida, et tagada teabe jõudmist kõikide kasutajagruppideni (sh värvipimedateni).

• Tihti korduvate detailide, nagu näiteks pealkirjade ja lehenumbrite leidmine on lihtsam, kui need on kogu aeg üheskohas. Ka sisukord ja juhised on kasulikud.

• Jätke osade vahele tühja ruumi, sest teksti liigendaminelihtsustab lugemist.

Üldised praktilised nõuanded: pildid ja värvid• Illustratsioonidena tuleks kasutada selgeid ja kontrastseid fotosid ja jooniseid. Sümboleid tuleks

kasutada kaalutletult, sest need on tihti mitmetähenduslikud või võivad lugejat eksitada. Vältida ka kolmemõõtmelisi või vesipilte.

• Pildiga peaks kaasas käima seda seletav pildiallkiri juhuks, kui kasutatakse ekraanilugejat.• Pildiallkirjas peab selgelt ilmnema, millise pildiga see on seotud. Samuti peaks pilditekst põhitekstist

selgelt eristuma.• Et tekst ja pilt üksteisest eristuksid, peab nende vahel olema piisavalt ruumi. Soovitatav ei ole kasutada• kujundust, mille puhul liigub tekst ümber pildi serva.• Kirjatähed ja taust peavad olema kontrastsetes toonides, soovitatavalt heledad tähed tumedal taustal.

Mõned head värvikombinatsioonid (tekst/taust):• must/valge, kollane/tumesinine, punane/valge,• tumeroheline/valge, valge/tumesinine, kollane/must,• lilla/valge.• • Värvid, mida ei tohiks koos tausta ja tekstina• kasutada (tekst/taust): punane/roheline, punane/must,• tumeroheline/must, helehall/tumehall või sinine/must.• • Soovituslik on 70% värvikontrast tausta ja sellel• asetseva teksti vahel.

Teksti taustaks olevad pildid või mustridhalvendavad oluliselt teksti loetavust

Mainori kodulehe ligipääsetavus

Tpileti ligipääsetavus

Piletilevi veebilehe ligipääsetavus

Piletilevi veebilehe ligipääsetavus

Ligipääsetavus versus kasutatavus

• Kasutatavus: Kasutusmugavus Eesmärgipärasus Tõhusus• Ligipääsetavus: Kättesaadavus erivajadustega inimestele Tugitehnoloogiate ühildatavus• Kasutatavuse osa Juurdepääsetav veebileht vastab kõigi kasutajate

vajadustele, mitte ainult puuetega inimeste vajadustele Veebileht ei ole kasutatav kui see ei ole juurdepääsetav Juurdepääsetavus ei taga kasutatavust.

Web Content AccessibilityGuidelines (WCAG) 2.0• WCAG 2.0 nõudeid tuleb järgida, et tagada erivajadusega inimestele

samaväärsed võimalused veebi kasutamiseks nagu teistel kasutajatel. Juurdepääsetavuse suunised võtavad arvesse erivajadusi, sh nägemis-, kuulmis-, taju-, kõne-, ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ja neuroloogilisi puudeid.

• Suuniste järgimine teeb veebilehe paremini kasutatavaks ka teistele, nt vanematele inimestele, algajatele arvutikasutajatele, välismaalastele, aga ka kasutajatele, kellel on aeglane internetiühendus, või kes kasutavad vanema riistvara või veebisirvimise tarkvaraga arvuteid.

• WCAG 2.0 laiem eesmärk on veebilehtede üldise kvaliteedi ja kasutajamugavuse tõstmine. Nõuete järgimine aitab muuta veebilehe selgemaks, struktuursemaks ja kasutajasõbralikumaks.

• Majandus- ja Kommunikatsiooni ministri 19.03.2012 käskkirjaga nr 12-0106 kinnitatud „Veebide koosvõime raamistik” versioon 1.0 alusel peavad riigi ja kohaliku omavalitsuse veebilehed vastama WCAG 2.0 AA taseme edukriteeriumitele.

WCAG 2.0 põhimõtted

• Tajutavus – teabe ja kasutajaliidesekomponentide esitamine

• Talitlusvõime – kasutajaliides ja navigeerimine

• Mõistetavus – veebilehe toimimise arusaadavus

• Töökindlus – veebilehitsejate ja tugitehnoloogiate tugi

WCAG 2.0 näited• Visuaalelemendil peab alati olema tekstiline alternatiiv, et see oleks ligipääsetav

abivahendite (Braille’ kiri, suurendus, kõnesüntesaator jms) kasutajatele;• Värvidega esitatud teave vajab alternatiivesitust (nt elemendi, toimingu või

menüüelemendi eristamisel, kasutajale tagasiside andmisel);• Sisu peab olema tausta suhtes kontrastne ja eristuv. Esmatähtis informatsioon

peab olema maksimeeritud;• Kõiki funktsioone peab olema võimalik käivitada ka juhtimisseadme (Braille’ kirjaga

varustatud) klaviatuurilt.• Kasutajal peab olema piisavalt aega, et lugeda ja keskkonda kasutada.• Kasutada ei tohiks lahendusi, mis võivad põhjustada haigushoogu (nt esituse

muutmist kindlate ajavahemike tagant jms), enne kui kasutajaliide seda lubab. Tuleb arvestada, et teatav vilkumissagedus voib kasutajal valgustundlikkuse tottu esilekutsuda haigushoo. Epilepsia puhul võib sümptomid esile kutsuda vahelduv ere ja valkuv valgusärritus, raskesti loetav kirjatüüp või optilised mustrid.

WCAG 2.0 näited (2)• Kui keskkonnas kasutatakse dünaamilisi lahendusi, ei tohi need vahendada

keskkonna loetavust või äratuntavust. • Keskkonna navigatsioon peab olema lihtne ja loogiline, lingi sisu peab olema

üheti mõistetav enne sellele vajutamist, kõik lehed peavad olema pealkirjastatud.

• Elemendid võiksid olla eristatud viisil, mis võimaldab navigatsiooni kirjeldamist(suunamisel, juhiste andmisel);

• Keskkonna keelekasutus peab üheselt mõistetav ja tekst lühikestesparagrahvides ja hästi loetav. Veebis tuleb tarvitada digitaalseks kasutuseks kujundatud kirjatüüpe.

• Keskkonna loomisel tuleb arvestada kasutajate kogemust ning kujundadanavigatsioon intuitiivselt mõistetavaks.

• Süsteem peab aitama valtida ja vajaduse korral parandada vigu. • Keskkonnas peab olema mugav tügisusteem ja kasutusjuhend.• Kasutaja peab saama keskkonnalt efektiivset tagasisidet tegevuse läbiviimise

jooksul ning parast tegevuse sooritamist.• Kasutajal peaks olema võimalus vajaduse korral teksti suurust ja keskkonna

värvikontrastust muuta.

Mida arvesse võtta?• Paljud probleemid keskkonna kasutamisel tekivad erivajadustega

kasutajatel seal, kus tavakasutaja neid isegi ette ei kujuta. • Seetõttu on süsteemi planeerimisel oluline roll selle testimisel kõikide

kasutajagruppide ja spetsialistide peal – mitmed süsteemi nõrkused tulevad alles nii välja.

• Väegnagijatest kasutajad ei näe ekraanilt teksti lugeda enne, kui see on piisavalt suurendatud, kuulmispuudega kasutajal peab olema võimalusvajaduse korral helitugevust reguleerida.

• Paljudele erivajadustega (sh eakatele) kasutajatele on interaktiivselahenduse puhul üks olulisemaid aspekte kommunikatsiooni süsteemsusja järjepidevus.

• Interaktiivseid lahendusi kavandades peab arvestama, et kasutaja puutublahendusega kokku küllalt harva, peab meelde jätma erinevate seadmete kasutusjuhised ning on läbinud heal juhul vaid minimaalse koolituse.

• Süsteem peab liidestuma piiratud sensoorsete võimetega kasutajate ligipääsetavust toetavate tehnoloogiatega nagu kõnesüntesaator ja tekstisuurendaja.

Kuidas seostuvad ligipääsetavus ja dokumendihaldussüsteemid?• Tarkvara ligipääsetavus – ühildumine

abivahendiga.• Arvestamine erivajadustega töötajatega.• Arvestamine kodaniku erivajadustega: nt kui

palutakse edastada vastuskiri, siis digiallkirjastatud pdf formaadis dokumendile tuleb lisada Word formaadis dokument kui ekraanilugeja pdf-i ei loe.

• Kuidas Teie näete ligipääsetavusekokkupuudet dokumendihaldussüsteemidega?

Kasutatud allikad• https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006• https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised• http://www.w3.org/Translations/WCAG20-et/• http://www.inclusion-

europe.com/pathways2/images/Information_for_all-EE.pdf

• http://www.euroblind.org/resources/guidelines/nr/88

• http://www.abivahendikeskus.astangu.ee/fileadmin/media/Trukised/Koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine___loomine.pdf.

Aitäh kuulamast!